Cafe Latte aeg.

[Alix Kathleen Collins]

Kathy muigas. "Kaisukarusi? Kas see natuke imelik pole, et noormehele kaisukarusi saadetakse?" lausus neiu, muie ikka veel näol. Jah, temalegi oli kaisukarusi saadetud, aga see tundus palju... normaalsem.

[Romeo L. Byron]

Romeo kehitas õlgu. "Tehakse sedagi. Iial ei tea, mida inimesed välja mõtlevad, et tähelepanu saada." Noormees lonksas oma kohvi.

[Alix Kathleen Collins]

Kathleen noogutas ning võttis lonksu lattest. "Jah, sul on õigus. Mu pärast on Londonis kirikutorni otsa ronitud ja armastust valjult, üle linna avaldatud," seletas neidis.

[Romeo L. Byron]

Romeo naeris. "Ma sain endale stalkeri sappa. Helistas iga päev vähemalt kümme korda, jättis teateid ja sõnumeid, saatis igasuguseid asju. Üritas Juliaks saada," jutustas noormees. "Aga kui ta vahele jäi, tuli välja, et tegemist on lihtsalt fänniga, kes oli kogu oma elamise minu pilte täis kleepinud ja teadis kõiki mu laule peast."

[Alix Kathleen Collins]

Kathleen naeris... jälle. "Nojah, siis sul joppas," muigas ta, "Laule? Oled laulja?" küsis ta seejärel. Ilmselgelt Romeo tema lemmikute hulka ei kuulunud, muidu ta oleks noormehe ju ära tundnud.

[Romeo L. Byron]

"Eeeenamvähem," venitas Romeo oma vastust. "Kui kaks sooloalbumit arvesse lähevad." Noormees vedas näo vingu ja varjas selle siis kätega. "Kõige hullem oli see, et see stalker oli minust kaks aastat vanem kutt. Täitsa pees, mis?"

[Alix Kathleen Collins]

Kathleen hakkas veel rohkem naerma, kui ta seda ennist oli teinud. "Noh siis sul on ju eriti hästi läinud!" nokkis ta noormeest, naeratus näol.

[Romeo L. Byron]

"Making fun of me?" Romeo naeris vaikselt. "Polnud üldse tore näha lehes oma pilti ja selle all artiklit, kuidas mind jälitati ühe friigi poolt. Mõnusa matsu pani karjäärile, aga ma üldse ei kurda."
Kohvikus kõlas maNga "We Could Be The Same" refrään ning noormees elustus koheselt, et iPhone taskust kätte saada. Ta võttis kõne vastu. "Mida? Kohe praegu? Ei, ma... Fain! Kohe tulen." Ta pani telefoni ära ning pöördus Kathy poole. "Sa oled õnnega koos."

[Alix Kathleen Collins]

Kathleen jälgis noormeest segadus silmis. "Mismõttes?" ei saanud ta esiti aru, kuid seejärel lõid ta silmad särama. "See oli su ema!??!?" küsis ta, naeratus näol.

[Romeo L. Byron]

"See oli mu ema," lausus Romeo noogutuse saatel. "Ja tal algab mõnekümne minuti pärast sess." Noormees tõusis oma kohalt, pühkis mapilt sinna jäänud vee maha ning jõi kiirelt kohvitassi tühjaks. "Tuled?"

[Alix Kathleen Collins]

Kathy võttis viimase lonksu kohvist, tõusis toolilt ning haaras maast kotid, milles ta ostetud kaup oli. "Oojaa," naeratas ta laialt ning noogutas veel nõusoleku märgiks.

[Romeo L. Byron]

"Mu auto on ümber kvartali," lausus Romeo, kui nad kohvikust väljusid. Vihm oli selleks korraks lõppenud. "Empsi stuudio on vaid mõni kvartal eemal, aga autoga saaks kiiremini. Talle meeldib, kui inimesed on varem kohal."

[Alix Kathleen Collins]

Kathleen noogutas ning järgnes Romeole. Ta oli õnnelik, et ise autoga ei olnud tulnud. "See on nagu hea unenägu, millest ma kardan kohe üles ärgata," naeris neiu ning vaatas noormeest silmanurgast.

[Romeo L. Byron]

Romeo saatis Kathy'le naeratuse. "Ma siis ei näpista sind," mainis ta lõbusalt. Jõudnud ümber kvartali, seisatas noormees musta Nissani juures. Ta avas autoukse. "Palun."

[Alix Kathleen Collins]

"Parem oleks," naeratas ka Kathy ning istus autosse. "Aitäh," sõnas ta, kui Romeo oli juhikohale istunud. Neiu hammustas tiba närviliselt alahuult ning ootas, mil Rom sõitma hakkab. "Sul on lahe auto," tegi neidis poisi auto kohta komplimendi.