|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 19:11:08 GMT 3
Romeo sättis kiirelt oma tuka taas otseks. "Armas." Ta mõtles, mida küsida, kuid hetkel ei karanud midagi arukat pähe.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 19:26:21 GMT 3
"Okey," kõndis Kate edasi, "elad sa siit kaugel?" uuris Kate kerge muigega. Ta liikus nooruki kõrval ning hakkas siis lõbusalt laulma. "Now I'm walking on sunshine, oh oh!I'm walking on sunshine, oh oh! I'm walking on sunshine, oh oh! And don't it feel good!" neidis naeris ning liikus paar sammu selgees, hoides pilku Romeol.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 19:30:43 GMT 3
Romeo naeris. "Mitte eriti kaugel. Aga veidi kõndimist siiski on," vastas ta. "You could be the one in dreams, you could be much more than you seem, anything I wanted in life, do you understand what I mean. I can see that this could be faith, I can love you more than they hate, doesn't matter who they will blame, we can beat them at their own game," vastas noormees lauldes.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 19:59:09 GMT 3
Kate jäi hetkeks kohkunult noormeest silmitsema, ta ei teadnud, mida sellest välja lugeda. Tema näole kerkis õrn puna. Järsku tabasid teda kahtlused. Korraga meenus talle üks oma laul, mis sobis ideaalselt vastamiseks. "I don't know why but it seems that I'm not the first to have heard this speech. Is this a routine you just repeat? 'Cause I don't mean to presume that you don't love me like you say you do. But, you're gonna have to prove that you're true. And you're not just talkin' smooth" kerge muigega jäi ta noormeest silmitsema.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:06:32 GMT 3
Autš. Romeo kallutas pead, ignoreerides jalutajaid, kes neid vaatama olid jäänud. Siis laulis ta: "Where you go, I’ll follow. You set the pace, we’ll take it fast and slow, I’ll follow in your way. You got me, you got me, a force more powerful than gravity, it’s physics, there’s no escape."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 20:20:41 GMT 3
Nende jalutuskäigust hakkas saama kerge muusikal, kus nemad kahekesi peaosa mängisid. Kergel muigel jälgis neidis möödakäijaid, kuulates samal ajal Romeo imelist lauluhäält. Neidist ei huvitanudki eriti see, et teised neid jälgisid. "You are my Manhattan from the sky. You look so neat and tidy when i'm way up high. But i know your streets are lined with a fine mess inside. I wanna come down and walk around your mind!" Kate jäi vait ning hakkas kergelt naerma. Nad olid jõudnud juba tänavani.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:25:49 GMT 3
Romeo nautis Kate'i häält. Neiu oskas tõesti suurepäraselt laulda. "Tell me about your feelings, tell me about your stories. Look into my eyes and come on closer, make me immortal with a kiss," vastas ta, oodates neiu reaktsiooni.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 20:44:55 GMT 3
Kate sammus edasi, kuulates Romeo laulmist. Laulurea lõppedes oli neidis täiesti sõnatu, kuni ta pöördus noormehe poole. Ta jäi seisma ning vaatas noorukile otsa. Kõik tunded olid tema sees segamini. Viimaks astus ta noormehele sammu lähemale ning kallistas teda. "Hug is nothing special, but still something for the start." lausus ta samal ajal ning astsus siise Romeo kõrvale. "Ma ei taha mitte millegagi kiirustada, sest kui ma Miamist ära tulin, jäi keegi mulle väga tähtis sinna maha. Ja see tegi too kord tõsiselt haiget." rääkis Kate, vältides noormehe pilku.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:47:59 GMT 3
"Pole midagi." Romeo naeratas. "Ma ei sunni end peale. Oligi natuke vale sõnadevalik." Ta tõstis pea ja vaatas taevasse. Üksikud pilvetupsud liikusid üle helesinise laotuse.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 20:55:15 GMT 3
"Oled sa kindel? Sa ei tundu nagu okey." lausus Kate, viies pilgu tagasi noormehele, kes pilvi uuris. Ka neidis vaatas ülesse taevasse, oskamata midagi öelda. "Oled sa kindel, et sa ikka tahad minu juurde tulla?" küsis näitsik tõsisel ilmel.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 21:06:57 GMT 3
"Ikka." Romeo vaatas nüüd Kate'ile otsa, naeratus näol. "Ära põe. Ma olen taktitundetu mats." Ta oli veidi asju tagant ässitanud, lootes, et neiu läheb liimile. See on see enesekesksuse värk.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 21:13:31 GMT 3
Kate nägi taas naeratust noormehe näol, kuid ei olnud kindel, kas see on ikka tõeline. Ta vaikis hetke, "Sa ei ole kohe kindlasti taktitundetu mats. Mul on väga lahe täna olnud ja ma ei tahaks praegu kuskil mujal olla." lausus ta kiirelt ennem mõtlemata. Neidise näole kerkis naeratus ning koos sellega ka õrn puna.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 21:17:58 GMT 3
"Seda on tore kuulda." Naeratus püsis Romeo näol. Järgmine kord peab ta hoolega jälgima, mida ütleb.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 21:28:25 GMT 3
"Okey, liigume siis," lausus Kate lõbusal muigel ning võttis noormehel käest kinni. Nad liikusid üle sebra ning mööda pikka tänavat, mille lõpus ootaski neid kortermaja, kus oli näitsiku kodu. "Kui me juba sellisel lainel oleme siis, sul ei ole ühtegi erilist inimest olnud varem?" uuris Kate, viies pilgu noormehe näole.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 21:33:52 GMT 3
Romeo kõndis Kate'i kõrval. Kui neiu küsimuse esitas, vaikis noormees mõne aja. "Ei ole. Fännid viisid mult tükiks ajaks soovi olla armastatud," vastas ta.
|
|
