|
Post by Kate V. Scott on Jun 16, 2010 17:26:56 GMT 3
"Tore kuulda," lausus Kate sooja naeratusega. Ta oligi sellist vastust oodanud ja nüüd oli tal vähemalt väike kindlustunne. Kuulnud küsimust Romeo käest, lausus neidis kergel muigel :"Ma ei tea kuidas ma reageeriks." Näitsik vaatas noorukile süütult otsa. "Ja minu viimane küsimus, kas sa suudleksid mind praegu?" küsis Kate kelmikalt.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 16, 2010 20:13:28 GMT 3
Vastuse asemel kummardus Romeo üle laua ja suudles Kate'i õrnalt. Nende esimene kaine suudlus, torkas noormehele pähe.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 12:56:57 GMT 3
Kate kummardus noormehele vastu ning suudles teda õrnalt vastu. Pärast suudlust oli neiu näol kerge naeratuse. "Ma tänan sind suudluse eest," muigas näitsik ning vaatas Romeole silma. Õrn tuuliil jahutas tütarlapse nahka, mis oli juba üsna kuumaks muutunud. Kate tõusis püsti ning jalutas rõdu äärele ning toetas sellele enda käed. "Aa," meenus tüdrukule tema üks küsimus, "kuhu ja kuna me siis enda esimesele kohtingule läheme?" küsis neiu pöörates enda pea nooruki poole.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 13:02:03 GMT 3
Romeo tõusis samuti. "Reede õhtu kell 7 Butteris?" pakkus ta neiu kõrvale kõndides ja rõduserva juures seisatades.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 13:07:39 GMT 3
Kate naeratas Romeole, "okey, sobib ideaalselt." Päike kõrvetas neidise niigi pruuni nahka, kuid õrn tuul tegi selle imeliseks. "Mis sa arvad kui läheks randa? Või ma ei tea, mis sa teha tahad?" pöördus ta noormehe poole. "Või pead sa juba kuskile minema?" uuris näitsik viisakalt. Tal oli üle pika aja väga tore päev.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 13:09:37 GMT 3
Romeo raputas pead. "Mul pole tänaseks plaane." Jalgpallitrenn küll, aga ta läheb õhtul. "Rand oleks tore," sõnas noormees naeratades.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 13:16:53 GMT 3
"Tore, kas sa tahad kodust läbi ka käia?" uuris näitsik liikudes ise samal ajal tagasi tuppa. Hetkeks pimestas teda tuhm tuba, kuid peagi ta silmad harjusid. Kate otsis välja enda rannakoti. Liikunud enda kapi juurde, võttis ta sealt endale lühemad riided. "Äkki sa liigud korraks teisse tuppa, ma vahetan riided ära," muigas Kate ning vaatas Romeole otsa.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 13:19:01 GMT 3
"Ma jään parem siia ja naudin vaadet," turtsatas Romeo, kuid suundus kõrvaltuppa.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 13:27:57 GMT 3
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 13:30:30 GMT 3
OT: norm
Romeo noogutas. "Käime korra minu juures ka ära. Võtan mõned asjad ja auto," pakkus ta jäätist limpsates.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 13:47:36 GMT 3
Neidis noogutas ning avas korteri ukse. Keeranud selle lukku, liikusid nad lifti. Peagi astusid nad Kate'i kortermajast välja ning tütarlaps pöördus nooruki poole. "Sinu järel. Ma ei tea kus sa elad," lausus näitsik, limpsates külma jäätist, mis juba aeglaselt sulama hakkas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 13:49:19 GMT 3
Romeo kõndis kõnniteeserva ja viipas käega. Koheselt peatus tema juures takso. "Nii saab kiiremini," ütles noormees autoust lahti tõmmates, et Kate sisse lasta.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 17, 2010 13:58:27 GMT 3
Kate muigas ning sammus siis noormehe järel takso juurde. "Nii saab tõesti kiiremini," turtsatas näitsik kergelt. Saatnud Romeole naeratuse, istus ta autosse, kus oli üsna umbne ja palav, kuid siiski takso jahutusseade tegi head tööd. "Ma loodan, et sa väga kaugel ei ela," lausus neiu tehes endale kätega tuult. Ta sõi enda jäätist suuremate ampsudega, et see talle sülle ei sulaks.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 17, 2010 19:06:29 GMT 3
"Ära muretse. Ma maksan." Romeo ütles taksojuhile aadressi ja tõmbas autoukse kinni. Takso hakkas sõitma.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 20, 2010 20:33:56 GMT 3
Kate naeratas lõbusalt ning lõpetas enda jäätise. Pühkinud puhtaks enda sõrmed ja suu, pöördus ta Romeo poole. "Kas sa oled siis rohkem nagu päikse käes peesitaja või meeldib sulle ikka ookeanis ka käia?" küsis neidis, avades takso akent pisut.
|
|