|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 17:07:33 GMT 3
Kate muigas kergelt, järjekordselt oli noormehel õigus, "sul on täitsa õigus. Elu ei tohi igav olla!" Taas pargis seistes, tundis Kate ülepika aja ühte tuule iili, mis talle natukenegi vaheldust pakkus sellele kuumale ilmale. "Sa oled enda eluga siiani rahul?" küsis tütarlaps visates kivi, mis tema jala ette jäi.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 17:16:22 GMT 3
Romeo naeratas. "Jaa. Paremaks ei saa minnagi," vastas ta, ja seekord täiesti siiralt. Kui enne sai visatud nalja ja nokitud üksteise kallal, siis nüüd oli tal tõsi taga.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 17:24:59 GMT 3
"Tore kuulda," lausus Kate siira naeratusega, "ma olen ka täiesti rahul." Kõndides noormehe kõrval, heitis neiu vargsi talle pilke. Korraga sätendas midagi talle vastu ning ta haaras maast kulunud mündi. "I just found my luck!" teatas ta lõbusalt naerdes. Pühkinud selle puhtaks, uuris ta seda lähemalt, sest see ei olenud Ameerika raha.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 17:29:05 GMT 3
"Oo." Romeo kummardus lähemale, et münti uurida. "Sul vedas tõepoolest! Sa leidsid 100 jeeni! Ilmselt need jaapanlased pillasid selle maha," sõnas noormees huvitatult. Münt läikis vaskselt ja sellel ilutses graveeritud "100".
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 17:35:06 GMT 3
"Wow, see tundub palju, kuigi ega ma Jaapani rahast midagi ei tea," muigas neidis, vaadates päikese käes säravat münti. Visanud seda ühest käest teise, pöördus ta noormehe poole. "Oled sa Jaapanis käinud?" Kate'il oli palju kohti kuhu ta soovis reisida, kuid siiani ei olnud ta kuskil, peale Lõuna - Ameerika riikide ja Canada, käinud.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 17:38:27 GMT 3
"See pole tegelikult palju. Jaapanis ongi kõik hinnad kolme- või neljakohalised. Aga jeeni kurss on dollariga võrreldes üpris väike." Romeo surus käed taskutesse. "Ma olin mõni kuu tagasi kaks nädalat Tokyos sessil."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 17:45:05 GMT 3
"Õnne toob see ikkagi," muigas Kate lõbusalt. Ta surus enda pihu kinni nii, et külm metall tema käes tunda oli. Nagu nii ta seda kasutada ei kavatsenud. "Kaks nädalat?! Kas sa käid tihti välismaal nii pikalt sessidel?" uuris tütarlaps tõsisel ilmel.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 17:49:23 GMT 3
Romeo hakkas naerma. "Ehei. Esiteks meeldis empsile seal, nii et ma sain rahuga mööda linna jõlkuda, pealegi üks modell ei ilmunud õigeks ajaks kohale ja me pidime tema järel ootama. Teiseks ei käi ma üldse välismaal. Kui, siis ainult empsiga kaasas, aga ta ei võta mind enamasti kaasa, kui mind vaja pole."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 17:57:03 GMT 3
Kuulanud noormehe jutu, heitis ta taas pilgu rohetavale pargile, "okeeey, ja kas sulle meeldib siis rohkem kodus olla või tahaksid maailma ka avastada?" uuris neiu, sest tema oli kohe kindlasti rändaja tüüpi. Peale kooli lõppu sellel aastal, otsustas ta kohe kindlasti reisima minna. "Tead mis.." Kate avas enda pihu ning ulatas mündi Romeole, "...võta see endale. Mälestuseks, kuigi ma loodan, et me saame veel kokku." Neidis naeratas ning jäi noormehele otsa vaatama.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 18:00:50 GMT 3
"Mulle meeldib reisimine rohkem, kui aus olla," vastas Romeo neiu küsimusele. "Paikseks jääda oleks kuidagi... veider." Kui Kate talle mündi andis, kergitas noormees üllatunult kulme. "Ee... Aitäh. Sa räägid, nagu kavatseksid sa kohemaid ümber pöörata ja ära minna ja mitte iial tagasi tulla," lausus ta veidi ehmunud häälega.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 18:08:01 GMT 3
"Sama siin. Mulle meeldib ka rohkem reisida. Kui kool läbi, tahan kuskile Euroopasse minna." nõustus Kate noormehega. Romeo reaktsiooni peale hakkas näitsik kergelt naerma, "ma ei lähe kuskile, me pidime ju minu juurde minema. Peaelgi on mul liiga tore olla, et kuskile kiirustada. Ja pealegi on mul su telefoni number niiet sa ei saagi minust lahti ennem, kui sa enda numbrit ära ei muuda." jutustas Kate lõbusalt muiates.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 18:14:42 GMT 3
"Don't do that again, please," palus Romeo. "Hirmutad niiviisi." Ta pani mündi oma tagi rinnataskusse, kust see kuidagi ära kaduda ei saa. "Seda on kergendus kuulda. Elad sa siit kaugel?"
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 18:23:18 GMT 3
"Okey, eks ma püüa," muigas Kate ning sammus mööda kivist teed edasi. "Mõned kvartalid, aga nagu ma ütlesin, me saame takso võta. Saab rutem, või tahad sa jalutada?" pöördus neiu Romeo poole. Tegelikult oli ilm jalutamiseks ideaalne, kuid siiski palav.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 18:25:52 GMT 3
Romeo kehitas õlgu. "Jätan valiku sinu teha. Mulle sobivad mõlemad variandid," vastas ta. Kerge tuul liigutas tema blonde juukseid ja hetkeline kõvem iil puhus tema tuka üle pea.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 6, 2010 18:32:55 GMT 3
Kate kaalus mõlemaid varjante ning pöördus siis noormehe poole. "Tead, me võiks hoopis jalutada. Ega see väga pikk maa ei ole." Muianud hetkeks lõbusalt, kui tuul nende juukseid sasis, keeras ta nüüd pargi teede ristumis kohalt paremale. "Ma elan seal pool Central Parki." osutas ta käega enda ette.
|
|