|
Post by Cora Lavenderz on May 27, 2010 21:20:17 GMT 3
Coco huuled kaardusid magusaks naeratuseks. "Anna andeks, aga mul hakkab paha," vastas tütarlaps vaikselt, väga lihtsalt ning napilt. "Palun, sa ei saa mulle väita, et sa oled tõesti niii madalale langenud. Mis ta on? Mingi kolmekümne kuuene?" rääkis Coco aga juba mõne hetke pärast edasi, eemaldudes Matthew´ist, kes tema küljealla pugenud oli, eemaldades ka oma silmad sellelt lehmaehmatiselt, pöörates ennast näoga leti poole.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 27, 2010 21:24:34 GMT 3
Matthew kortsutas kulme, püüdes teha võimalikult haavunud näo pähe ning eemaldudes siis samuti Cora'st, jäädes teda käed ristatult ning kulme kortsutades passima. "Sul peaks häbi olema. Ta.. Ta.." pahvatas ta 'vihaselt' ning samas ka 'kurvalt', "Ta on mu eluarmastus! Kas sa tead, mida see tähendab, laps?"
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 27, 2010 21:29:59 GMT 3
Cora rüüpas viimase lonksu enda kokteilist ning lasi paarmenil endale uue kokku segada. Tüdruk silmitses järgmist klaasi enda ees. Sellegi sees oli vihmavarjuke. Kummaline. Miks just täna?
"Eluarmastus? Ja nimetad mind lapseks? Vaene naiivitar," lausus tütarlaps ning naeris vaikselt, võttes enda uuest kokteilist esimese lonksu.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 27, 2010 21:34:40 GMT 3
Matthewi nägu püsis veel mitu sekundit tõsine, kuid lõpuks vallutas tema näo kerge muie. "No olgu, vahele jäin," teatas ta turtsatades, tõmmates käega kergelt läbi enda heledate juuste. Ta võttis veel paar sõõmu Bloody Mary'st ning järsku ta tundis, kuidas tal hakkab juba kergelt palav ning pea sumiseb mõnusalt. Nagu oleks talle sinna mingi herilane pistetud.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 27, 2010 21:39:52 GMT 3
Cora pööras ennast tagasi Matthewi poole ning naeratas lõbusalt. "Ma oleks ennem uskunud, et sa kavatsed mu tädi Bessie´ga elulõpuni ühte heita, kui meie raamatukogu hoidjaga," lausus tütarlaps lustakalt.
Tädi Bessie oli tegelikkuses mingis mõttes tüdruku lemmiktädi, kuid keegi tema perekonnast teda just avalikult ei sallinud. Naine oli kogu endale päritud raha maha joonud, kolm korda vähemalt võõrutusravil käinud, ja jõi endiselt edasi. Kuid tema teadis täpselt, mis asi on reaalne elu, mitte see muinasjutt, milles Coco leiab ennast pidevalt elavat. Ja nende raamatukogu hoidja. Noh, temast te juba kuulsite eelnevalt. Ilma naljata.
"Niiet sa alles varitsed saaki?" uuris Cora naeratades, kokteiliklaasi enda käes veidike liigutades.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 28, 2010 19:27:32 GMT 3
Matthew vaatas räägid-sa-tõsiselt pilguga Corat, samas ka kulme kergitades. Ta ei teadnudki, et temast nii halvasti mõeldi. Nagu paljud teised mehed, eelistab ka Matt saledaid ja sportlikke naisi tüsedatele. Kes ikka tahaks enda kõrvale mingit moosipalli, kellele kõik järgi vaatavad..
"Võib ka nii öelda," naeratas ta magusalt, "Tahad ennast pakkuda?" Ta jäi, üks kulm teisest veidi kõrgemal, Coco'le otsa vaatama, näol seesama naeratus.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 13:12:36 GMT 3
Coco tõstis kokteili klaasi huultele ning lasi väikesel kogusel vedelikul endale keelele libiseda, samal ajal noormeest silmitsedes. Tütarlapse nägu ei reetnud tema ühtegi mõtet, see lihtsalt püsis samasugune, nagu ennist - armas, veidi saladuslik jms.
Cora pööras ennast veidike tantsuplatsi poole, jälgides seal olevat rahvamassi. Rinnakas raamatukogu hoidja oli õnneks vaateväljalt kadunud. "Kui sa nüüd kohe nii ilusti küsid..." Lavli jättis lause lõpetamata, asetades klaasi paari letile.
Ennast seejärel veidi Matthew´le lähemale kallutades, naeratas näitsik kavalalt. "Ma tahan tantsida," teatas Cora noormehe kõrva ääres, hoides endiselt sama distantsi, vaid paar sentimeetrit.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 30, 2010 20:30:11 GMT 3
Matthew pööras pilgu samuti tantsuplatsile ning muigas seejärel kergelt. Huvitav, kuhu see tädike küll nii märkamatult kaduda sai? Ta turtsatas vaikselt enda mõtte peale ja järgmisel hetkel vaatas ta taas Corale otsa.
Ta kergitas flirtivalt kulme, kui neiu end talle lähemale kallutas. "Aga palun. Ma ei keela sind," turtsatas ta vaikselt. Mehi oli ju küllaga - Coral oli väga suur valik.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 20:42:43 GMT 3
Cora tõmbus nüüd tagasi ning, olles enne hetke Matthew´i silmitsenud, lasi ta oma tumepruunidel silmadel üle ümbruse käia. Alguses oli muidugi tüdruk mõelnud korraks, et veab Matthew´i tantsuplatsile, kuid ilmselt polnud noormehel erilist huvi. Seejärel ühe sellise kenama, veidike atleetlikuma kehaga, tõmmu kuti välja valinud, pilgutas tüdruk Matt´ile kergelt silma, ning libistas ennast siis baaripukilt maha, suundudes 'väljavalitu' juurde.
Mõne hetke pärast võis näha Coco´t juba tantsuplatsil, ülejäänud rahvasumma juures - koos selle sama tõmmu kutiga.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 30, 2010 20:56:20 GMT 3
Kortsutades kergelt kulme, võttis Matthew viimase sõõmu enda joogist. Klaasi põhja jäi veel ainult üks väike tilk. Ta lükkas klaasi eemale, pööras end pukil ümber, nii et tema käsivarred olid toetatud kergelt baariletile ning jälgis Corat ja seda tumedanahalist tüüpi, suunurgas mänglemas kerge naeratusevine.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 21:02:47 GMT 3
Tantsimine oli üks eluhetki, kui Cora tundis ennast täiesti vabalt - tantsinud ta siis kas üksinda enda toas, peegli ees või siin, keset seda rahvasumma, kus kõik selle sama tegevusega tegelesid, osad paremini, osad mitte nii hästi, leidus ka mõni katastroof..
Coco lasi ennast lihtsalt muusikal kaasa vedada, õõtsutades kogu enda keha helivõigetega samal lainel. Tema vastas tantsiv kutt näis olevat sama kogenud tantsija, sest igaljuhul ei näinud ta välja kuidagi robotlik või pedelik, nagu tihti kuttide puhul juhtus. Cora näole oli suht algusest peale juba eksinud naeratus ning see ei kadunud sealt ühelgi hetkel. Tal oli lõbus.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 30, 2010 21:06:22 GMT 3
Matthew viskas pilgu enda vasaku randme ümber olevale hõbedasele käekellale. Äkki Coral läheb väga kaua? Äkki ta peaks hakkama minema? Mis neiu siis teeks, kui ta näeks, et Matt on uttu tõmmanud? Sellised kummalised küsimused täitsid mehe pead ning tema nägu vallutas kaval muie, kuid hetke pärast oli see juba kadunud. Ei, see polnud hea mõte.
Matt lasi enda peal kuklasse vajuda ning silmitses erilise uudishimuta nüüd ööklubi lage. Mitte just kuigi huvitav.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 21:13:57 GMT 3
Kutt, kelle nime isegi ei olnud Coral olnud aru küsida - noh, tegelikkuses, miks tal seda ikka oleks vaja olnud? Tal polnud mõtteis seda õhtul hiljem kuskil karjuda, päriselt - oli vahepeal oma käed ümber neiu vedanud ning teda endale lähemale tõmmanud. See takistas küll õigeveidike Coco liikumist, kuid otseselt siiski ei seganud.
Korraga tundis neitsik lihtsalt kohutavat joogijanu. Ennast endiselt tantsides veidike kõrgemale upitades, et ta ulatuks noormehele kõrva rääkima, ütles Cora, püüdes muusikast üle olla, et talle aitab nüüd. Hetkeks näis Corale, nagu kutt ei tahaks temast lahti lasta, kuid hetke pärast oli ta juba vaba ning sai kuidagi läbi rahva summa, tagasi baarileti juurde.
Nähes, et tema endine koht oli vaba, libistas neidis ennast tagasi Matti kõrvale ning tellis endale veel ühe kokteili. Seda rüübates, naeratas Cora kergelt Matthew´le. "Ega sul väga igav ei ole kullake?" küsis neiu, veidike murelikku tooni järele matkides.[/color]
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 30, 2010 21:30:21 GMT 3
Matthew hingas sügavalt sisse. Seejärel aga langetas ta enda pilgu, kui taas Cora häält kuulis. Noh, tal ei läinudki ju tegelikult väga kaua.. Kuid siiski piisavalt, et Matt igavusse sureks. Aga imekombel polnud ta veel surnud.
Ta kallutas end veidike, vaadates seejärel Cora õblukesest kehast mööda, tahtes teada, kus see atleet omadega jäi. Ta kortsutas kergelt kulme, kui märkas tüüpi nende poole sammumas ning mõne aja pärast juba käsi ümber Coco piha põimimas. "Ma poleks arvanudki, et see armastus käib nii kähku," turtsatas ta vaikselt, vaadates korda mööda atleeti ja Corat.
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 21:37:14 GMT 3
Cora võpatas täiesti tahtmatult, kui kellegi tugevad käed korraga ümber tema piha sattusid. See oli ootamatu. Nähes, et tegu oli selle sama tõmmu kutiga, kellega ta äsja tantsinud oli, tõmbus tüdruku kulm imenatukene kortsu. Coco oli arvanud, et kutt oli kellegi teisega edasi tantsima hakanud või oma semude juurde naasenud.
Kuuldes Matthew´i sõnu, muigas tüdruk täiesti tahtmatult, kuid pööras ennast veidi, et kutile, kes tema enda embusesse võtnud oli, otsa vaadata. "Vabandust nööbike, aga mis sinu nimi oligi?" uuris tüdruk naeratades. Tegelikkuses tundis ta isegi kerget ebamugavust ning seda võis vaid ähmaselt tema kehahoiakust tähele panna.[/color]
|
|