Pärastlõuna

[Scarlett Frost]

Scarlett oli kohutava vea teinud ja laupäeva pärastlõunal shoppama tulnud. Tegelikult oli ta plaanis teha mõned ülesvõtted kaubanduskeskuses olevatest teistest shoppajatest, kuid sellises rahvamassis oli see põhimõtteliselt võimatu. Tõsi, nooruk oli leidnud endale õnneks kleidi ja paar kingi, et päris laisku hommik siiski ei läinud. Pidev trügimine oli aga väsitav, viimaks märkas ta eemal vaba pinki. Kiiresti trügis ta selle poole ja võttis pingil istet. Kotid asetas ta enda kõrvale maha, et mitte pingil päris laiutada ja, et need talle ette ei jääks. Niisama istumine ei sobinud aga tüdrukule, seetõttu otsis ta välja kaasa võetud kaamera ja vaatas pilte, millest enamus olid küll kahjuks ebaõnnestunud.

[Joseph Meraz]

Laupäeva pärastlõunasest shoppamisest ei pääsenud tänu oma emale ka Joseph, kes tegelikult küll pigem kaasas jõlkus, kui ise midagi ostis või vaatas. Ema arust oli Joel kogu aeg liiga vähe riideid. Tegelikult vajas ta vabandust, et poodides käia.

Joe õnneks oli pood paksult rahvast täis ja ära kaduda ei olnud raske. Niigi kõndis ta emast natukene eemal ja nüüd ei pandud teda enam üldse tähele. Naeratades enda kiire pääsemise üle langes Joseph esimesele pingile istuma, kus juba üks tütarlaps istus ja midagi kaameraga susserdas.[/i]

[Scarlett Frost]

Silmanurgast märkas Scarlett, ei ta ei olnud pingil enam üksi, mistõttu ta sättis end sirgelt istuma. Ta tegi alati nii, kui enam üksi polnud. "Mitte just kõige meeldivam laupäev või mis?" sõnas ta sõbralikult naeratades, märgates noormehe näol, kes oli just istet võtnud, kerget tüdimuse varju. Tundus loogiline, et igaüks kes Barney'sse sattus välju siit suure kottidega, kuid muidugi oli ka võimalus, et siia tuldi lihtsalt vaba aega veetma, mistõttu võis Scarlett ka eksida ja nähtut täiesti valesti enda jaoks tõlgendada.

[Joseph Meraz]

"Just muutus paremaks," ütles Joseph ümber pöörates. Tema naeratus muutus suuremaks ja tahtmatult pidi ta tüdruku enda kõrval üle vaatama. No tegelikult ei olnud see väga tahtmatult, sest naisi oli alati hea vaadata. Ja vaatepilt oli hea.

"Tundub, et sul endal on päris hea päev täna olnud," ütles Joe ja nõksatas peaga kottide poole tüdruku jalge ees. Tema arust olid tüdrukud õnnelikud, kui nad endale uusi asju said. Isegi siis, kui need ei olnud päris midagi sellist, mida nad tahtsid. Peaasi oli saamine. Vähemalt paljude tema tuttavate seas oli nii.[/i]

[Scarlett Frost]

Kuuldud vastus pani Scarletti tahest-tahtmata muigama, loomulikult oli ta ka meelitatud.
"Oleks ma shoppama tulnud, siis ehk tõesti. Praegu aga ei kurda, kuigi alati saaks paremini." lükkas ta esitatud väite ümber, naeratus aga endiselt suul püsimas. Ta hoidis kaamerat endiselt käes, kuid pilk oli viidud nüüd noormehele ta kõrval. Tütarlaps tõdes, et nooruk oli kindlasti kobedusmeetril üle keskmise, ometi tundis Scarlett end enesekindlalt.
"Oled üksi siin või ootad kedagi?" küsis Scarlett aga peast mitu korda läbi käinud küsimuse. "Või hoopis põgened?" lisas ta kavalalt.

[Joseph Meraz]

"Politsei ajab mind tapmise eest taga ja mõtlesin, et tulen istun kuskil rahvarohkes kohas, kus nad mind ei leiaks," ütles Joe muigega. Tema hääl oli muidugi irooniat tulvil, nagu tavaliselt. "Tegelikult jätsin just oma ema kuskile poodi. Tal niikuinii mind vaja ei lähe," pehmendas Joseph oma eelmist lauset, kuigi oli kindel, et iroonia jõudis tüdrukuni.

"Mida teevad ilusad tüdrukud Barney'ses, kui nad ei shoppa?" küsis Joseph muigega. Komplimente jagada ta oskas.[/i]

[Scarlett Frost]

"Võinii, vaevalt tõeline kriminaal niimoodi mõtleb." Väga vabalt oleks ju võinud Scarlett anda märku mõrvarist enda kõrval. Ilmselt, kui noormees oleks tõsiselt rääkinud, oleks Scarlett ka ehmatanud, kuid praegu läks ta lihtsalt jutuga kaasa.
"Ema üksinda poodi jätmine on samuti kuritöö. Selle karistus on hoopis karmim." naljatas Scarlett

"Meelitustega peab ettevaatlik olema." hoiatas tütarlaps, kuigi tegelikult ta nautis komplimente. Ta tõsis enda kaamera ja suundas selle noormehele, tehes kiiresti ühe pildi. "Üritavad tulevasi kriminaale jäädvustada."

[Joseph Meraz]

"Oh ei! Nüüd ma pean riigist välja kolima!" paanitses Joseph irooniaga. Tegelikult talle eriti ei meeldinud, kui pilti tehti, sest tal õnnestus jääda paljudele piltidele nagu lambapea. Kuigi ta oli osalenud kunagi ühes oma ema parfüümi reklaamis modellina. Ikkagi suutis ta teha imelikku nägu, kui tehti ootamatult pilti.

"Ja muide. Mu ema on harjunud sellega, et ma ära kaon poole ostlemise tuuri pealt," kinnitas Joe ja sirutas käe tüdruku poole, küsides tema kaamerat. Ta tahtis näha esiteks seda pilti, mis temast tehti ja tahtis ka tüdrukust pilti teha.[/i]

[Scarlett Frost]

Scarlett vaatas tehtud pilti, mis tuli päris hästi välja. Tal oli vähemalt 1 eriti õnnestunud ja tähelepanuväärne pilt tänase päeva jooksul tehtud. "Ja mina juba arvasin, et sa aitad ikka ema õige valiku tegemisel." muigas Scarlett.

Lahkelt ulatas ta kaamera noormehele, kartmata, et sellega midagi juhtub. Scarlettil oli kaamerate kollektsioon - üks tema veidratest hobidest, kaasa võetud kaamera ei olnud aga kuidagi eriti eriline vaid täiesti sobilik igapäevasteks piltideks. "Ma luban, et ma ei postita seda kuhugi." Pilt meeldis Scarlettile, kuid ta oli nii mõistev, et ei hakanud vähemalt ilma loata pilte igale poole riputama.

[Joseph Meraz]

Joseph võttis kaamera, surkis seda natuke, keerutas edasi tagasi ja lõpuks leidis õige pildi. Võis päris julgelt väita, et ta ei olnud maailma parim kaamerakäsitleja. Aga vähemalt sai hakkama. Joseph pidi tunnistama, et pilt ei olnud just kõige koledam ja kordki õnnestus tal pildile jääda nii, nagu ta ei oleks pilves.

"Ja kui ka paneksid selle kuskile üles, ma ei oleks väga närvis," kehitas Joe õlgu ja surkis veel paari nuppu ja keerutas taaskord paar korda kaamerat edasi-tagasi käes. Aga taaskord sai ta hakkama ja naeratades vaatas ta üles, kaamera omaniku poole:"Kas ma võin?" küsis Joe, enne kui lihtsalt vajutas ja pildi tegi. Seejärel vaatas ta pilti kuni see ekraanil püsis ja ulatas siis aparaadi tüdruku kätte tagasi.[/i]

[Scarlett Frost]

"Väga närvis ei oleks, aga natuke närvis ikka?" sõnas Scarlett justkui kahtlevalt, kuigi teadis mida noormees tegelikult mõelnud olid. Pildistamiseks andis ta noogutades nõusoleku, kuigi tegelikult eelistas ta alati olla pildistaja, mitte pildistatav. "Paparatso sinust küll ei saa." muigas ta mõneti. "Ja see on tegelikult ainult hea." lisas ta siis naeratades ja vaatas tehtud pilti.

"Kaamera enda käsitlemises mitte just kõige osavam, kuid pildistamises jälle väga hea. Muljetavaldav." tüdruk vaatas pilti, mis oli tõesti üpris hästi välja tulnud - olgu seda kas tänu oskustele või siis lihtsalt koba peale. Pidev kaamera keerutamine võis tulla lihtsalt ka sellest, et kaamera iseenesest oli võõras.

[Joseph Meraz]

"Natuke vist ikka närvitseksin, aga umbes minutiga lõpetaks ära," kinnitas Joseph. Tal ei olnud iseenesest midagi temast tehtud piltide vastu, kui ta ei näinud lollakas välja. Ja kuna pilt nõme ei olnud, et olnud vaja ka paanitseda.

"Ja ma ei oska üldse kaameraga midagi teha. See pilt tuli raudselt koba peale," lausus noormees. Ta ei osanud tõesti kaameratega ümber käia, mis siis veel pildi fokusseerimisest, paigutamisest ja sajast muust olulisest asjast rääkida. Tema eriala oli hoopis midagi muud.[/i]

[Scarlett Frost]

"Et siis kaamerad ei ole eriti sinu teema." kinnitas Scarlett väidetut. "Mis siis on?" küsis ta siis enesekindlalt. Kuskil alateadvuses meenus talle noormees kuidagi väga väga ähmaselt, kuid Scarlett mõnevõrra isegi nautis seda, et nad rääkisid üksteisega kui vanad tuttavad, teadmata teineteise nimesid.

"Vaevalt sa vaid shoppamisega tegeled - seda ka veel vaid emaga." lisas Scarlett sõbralikult norides.

[Joseph Meraz]

Joseph naeris natuke - muidugi ei olnud shoppamine tema teema. Oleks see olnud tema huvialade seas kuskil, oleks ta poes olnud ja paaniliselt otsinud T-särgiga sobivaid sokke. Või midagi umbes sama lollakat või isegi lollimat. Igasuguseid asju sai välja mõelda.

"Minu teema on rohkem rattad ja rula," ja naised. Loetles Joseph lihtsalt. Muidugi ei öelnud ta seda viimast kõva häälega välja kahel põhjusel. Esiteks ei saanud ta seda lugeda hobiks või enda teemaks ja teiseks ei olnud see kindlasti mitte esmase mulje avaldamiseks väga hea. Kuigi arvatavasti oli muljetus juba tehtud.[/i]

[Scarlett Frost]

"Ah et skater siis," muigas Scarlett. Talle sai kohe selgeks, kust kindlasti tasub noormees järgmine kord otsida - lähim skatepark oli kindla peale minek. "Ometi ei meenu mulle, et oleksin sind võistlustel näinud?" Scarlett oli alati kohalikel võistlusel pildistamas käinud, seda alati vabatahtlikuna.