|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on May 30, 2010 23:34:13 GMT 3
Cecilia kõndis ohates mööda rannajoont üha edasi. Jalad olid juba üsna väsinud.. ilmselt oleks lugu hullem olnud, kui ta oleks ikka veel umbes kümne sentimeetri kõrgustel platvormkingadel ringi tatsanud, kuid juba üsna varsti pärast randa jõudmist kiskus ta ebamugavad papud jalast ja nüüd ripendasid need tütarlapse sõrmede otsas. Bri vaatas mõtlikult veekogu pinnalt oma peegeldust. Hetkel heledaks värvitud juuksed lendlesid tuule tõttu ümber pea ning tikkusid üha suhu ning silmadesse. Ka helekollane, õhuline siidtuunika lendles kiharatega ühes suunas. Neidis pöördus ümber ning kõndis mõned meetrid veest eemale ja potsatas niiskele liivale istuma, visates samalajal kingad enda kõrvale maha. Näitsik sulges silmad ja naeratas, kui tuulehoog taas ta juukseid sasis.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 31, 2010 0:02:18 GMT 3
Sellel ööl lonkis mööda randa ka Joseph. Tema Hamptonsi nädal oli juba poole peal ning nüüd tundus täpselt õige aeg öiseks rannaks. Tavaliselt kui ta oma 'suvilasse' tuli, veetis ta vaba hetke kas majas joomingut korraldades või siis kuskil klubis naisi lantides. Aga sellel nädalal üritas ta enam-vähem kaine olla ja millestki aru ka saada. Puhkust oli ka vahel vaja.
Kuigi oli suvi, oli siiski öö ja ööd on teatavasti jahedamad ja Joel oli selleks puhuks seljas must nahktagi. Püksid olid ikka lühikesed ja jalanõusid tal ei olnudki. Lihtsalt tema maja ei asunud rannast nii kaugel, et ei oleks saanud paljajalu tulla.
Sihitult rannal jalutades ja nautides liiva oma paljaste jalgade all, ununes Josephil kõik - isegi telefoni suutis ta koju jätta. Korraks tõstis ta pea ja nägi eemal kedagi maas vedelemas. Juba eemalt sai treenitud silm aru, et tegemist on tüdrukuga ja Joe huulile ilmus õnnis naeratus - ta ei peagi üksinda olema.
Sõnagi lausumata liikus Joe tüdruku kõrvale ja viskas liivale pikali. Tüdruk naeratas taevasse, aga Joe naeratas tüdrukule.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on May 31, 2010 12:34:21 GMT 3
Cec avas silmad ja upitas ennast küünarnukkidele, kui keegi võõras noormees ta kõrvale maandus. Naeratus oli ikka veel liimitud tütarlapse lapseliku ilmega näkku. "Veel üks öine jalutaja.. peale minu?" ütles Birgitte, mis oli mõeldud rohkem lihtsalt lause, kui küsimusena.
Neiu pilk eksles taevasse, mis oli üsna kurjakuulutavalt tume. "Cecilia Birgitte olen," tutvustas neidis ennast.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 31, 2010 22:18:06 GMT 3
"Väga meeldiv, Cecilia Birgitte," ütles Joseph naeratades ja ajas end samamoodi küünarnukkidele, nagu tüdruk oli. Niimoodi oli tal esiteks endal pisut mugavam ja tema silmadel samuti, mis ilusal tüdrukul lausa puhkasid. Muidugi meeldis Josephile teda vaadata. Duh!
"Mis sind siis nii öösel välja toob, Birgitte," küsis Joseph muigega. Mitte, et kõigel peaks kindlasti põhjus olema, aga küsida ju ikka võis.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 2, 2010 13:30:17 GMT 3
Cecilia naeratas firtivalt, volksutas oma ülipikki ripsmeid ja keerutas heledat juuksesalku ümber sõrme, samalajal poisile vastates:"Jalutama tulin. Ilm on.. oli ilus, aga tundub, et kisub tormiseks."
"Ma ei tea su nime.." ütles tütarlaps siis, pöörates pilgu tagasi võõrale, kust see oli enne tumedale taevale rännanud.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 2, 2010 21:17:46 GMT 3
Joseph naeratas iseendale - jälle see nimeteema kõigil. Maailmas oli palju olulisemaid asju, kui tema nimi. Näiteks maailma näljahäda, merede reostus, kasvuhoone efekt, mandrite triivimine, osooniaugud, jäämägede sulamine - ja inimesi ikka huvitab, kas ta on John Smith või Jane Doe. No okei, kõik näevad, et Jane ta ei ole.
"Kas sa arvata ei taha mu nime? Kui sa õieti pakud, siis ma luban, et ma ütlen sulle," pakkus Joseph välja midagi, mida ta enam ammu teinud ei olnud. See oli tegelikult päris põnev mäng, aga oli siiski Birgitte otsustada.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 5, 2010 18:27:40 GMT 3
Cecilia hammustas kergelt huulde. "Kevin?" pakkus ta esimese pähejuhutva nime. "Martin? Sten? Bob? John? Sebastian? Noah? Joe? Jonathan? Robert? Robin?" proovis tütarlaps õnne veel kümnekonna poisinimega. Birgitte laup oli pingsast mõtlemisest kortsus. "Christian? Ken? Egon? Mark? Henry?" tuli veel üks rodu nimesid, lootes, et nende sees on ka poisi õige nimi.
"Noh, kui sa oma õiget nime ei ütle, siis hakkan ma sind lihtsalt Nunnukspoisiks kutsuma," ütles Cec käsi rinnal ristates.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 5, 2010 21:29:34 GMT 3
"Ma olen üllatunud," tunnistas Joseph. Esiteks muidugi ei oleks tema suutnud nii palju nimesid järjest öeldagi ja teiseks arvas Birgitte ju ta nime peaagu ära. Tema isa nime näiteks täiesti. Oleks Birgitte ise tahtnud, et Joe tema nime arvaks, oleks ta Linda ja nii olekski. Joseph oli raudselt üks tüütumaid inimesi, kellega äraarvamist mängida.
"Sa võid mind Joeks kutsuda, kuigi olen Joseph," lubas ta. Nunnupoiss tundus liiga gaylord nimi, et end sellega kutsuda lasta. Kuigi iseenesest sai seda komplimendina võtta - järelikult nägi Joe nunnu välja.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 7, 2010 20:36:12 GMT 3
"Ei, Joseph sobib täitsa hästi," ütles tütarlaps ja viskas end jälle täielikult liivale pikali. Mõnus. Võibolla mitte siiski nii eriti mõnus, kuna juuksed ja riided olid täiesti liivased. Samal ajal silmi sulgedes lausus Cec:"Jube, kui väsinud ma olen."
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 8, 2010 14:18:05 GMT 3
"Kas sa tahad mulle rääkida, miks sa nii väsinud siis oled?" küsis Joseph muigega. Tema püsis ikka veel ühele küünarnukile toetudes, sest nii oli parem vaade. Tüdrukule ja merele ka, kuigi merd ta eriti ei vaadanud. Selleks ei olnud lihtsalt vajadust, sest esiteks nägi ta seda oma maja aknast koguaeg ja teiseks... Kes vaataks merd, kui vaade kuskile mujale on palju parem? Ainult rumal inimene.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 9, 2010 13:20:24 GMT 3
Cecilia avas silmad ja kõõritas oma suurte sinisilmadega Josephi poole. "Kell on umbes pool neli öösel ja ma olen kella üheksast hommikul üleval," ütles neidis vaikselt, näol sajavatine naeratus.
Järsku tundis ta, kuidas mõned üksikud piisad ta näole langevad. "No tore, vihma hakkab sadama," pobises ta muiates. "Meeldib sulle vihm?" küsis Cec, kui sadu tihedamaks läks.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 9, 2010 22:37:53 GMT 3
"Täna meeldib," ütles Joseph naeratades. Vihm voolas väikeste ojadena mööda ta nägu alla ja Joe pidi tunnistama, et tal ei olnud selle vastu konkreetselt midagi. Pärast oleks lihtsalt kuivi riideid selga tahtnud ja midagi kuuma juua, aga hetkel ei olnud väga ebameeldiv.
"Aga kui sa tahad, siis me võime ära ka minna," pakkus Joe välja. Kohti kuhu minna oli päris mitu, kuid neist lähim arvatavasti Josephi enda kodu. Samas kui Birgittel endal ei olnud vihma vastu midagi, võisid nad siinsamas ka olla.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 10, 2010 14:44:13 GMT 3
Vihmasadu tihenes ja tütarlapse juuksed ning riided olid juba varsti läbi vettinud. Õnneks polnud ta end täna meikinud, muidu oleks see kõik mööda nägu ju alla voolama hakkanud. "Tegelikult oleksin ma üsna vaimustuses mõttest kuskile sisse sooja minna. Külm on," ütles ta hammaste plagisedes ennast liivalt püsti ajades.
|
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 10, 2010 16:05:47 GMT 3
Liivane ja läbimärg Joseph ajas end samuti maast üles ja sirutas end korraks. Ta juba tundis, kuidas kodus kamina ees oleks mõnusalt soe ja kindlasti umbes kolm korda kuivem. Ta ulatas ühe oma käe Birgittele, et nad koos minna saaksid.
"Kas me lähme mu poole või on sul paremaid mõtteid?" küsis Joseph ja lükkas ühe käega silme ette tekkivad juuksed ära. Talle tundus natukene naljakas, et nii lambist sadama oli hakanud, aga samas kes seda ilma ikka teadis.[/i]
|
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 10, 2010 18:12:52 GMT 3
Cec võttis oma jääkülma käega Josephi soojast käest kinni. Kui nende sõrmed ristunud olid ütles ta pead noormehe poole pöörates:"Su käed on nii soojad."
"Lähme jap sinu juurde. Ma loodan, et seal on soe," ütles tütarlaps naerdes. Korraks läbistas teda külma tõttu värin. "Liigume palun veits kiiremini. Ma suren külma kätte," lausus ta huuled kokku pigistatud.
|
|
