|
Post by Joseph Meraz on Jun 10, 2010 22:43:39 GMT 3
Joseph hakkas kiirustades liikuma oma maja poole ja pidi tõdema, et Birgitte käed olid ikka sitaks külmad. Aga ta ei hakanud sellest suurt numbrit tegema, vaid ootas juba kodu, kus oleks vähem vihma ja rohkem sooja. Nüüdseks hakkas vihm juba ka temale närvidele käima.
"Kolmas maja siit vasakule," ütles Joseph, aga kartis, et see ei ütle aja kohta midagi, sest tegemist oli siiski Hamptonsiga ja enamustel majadel oli ruumi niiet peaaegu tapab. Kuigi tegelikult siinpoolsetel majadel oli natukene vähem seda õueala ja Joe maja isegi paistis natukene. Ta juba tahtis kannatamatult sinna jõuda, et Birgitte külmetama ei peaks.[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 10, 2010 23:52:49 GMT 3
Cecilia naeratas. "Ega mu käsi su kätut ära ei jääta?" küsis ta naerdes. "Oh, oleme kohal nüüd või?" küsis ta siis, kui nad tema arust õige maja juures olid. Tütarlaps võttis oma käe Josephi sõrmede vahelt ära ja põimis mõlemad käed endale ümber keha, et pisut soojem oleks. Siidine tuunika oli niiskuse tõttu liibunud vastu tütarlapse keha ja ta üritas seda sealt pisut lahti kiskuda.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 11, 2010 1:14:46 GMT 3
Joseph oleks tahtnud Birgittet peatada, sest tuunika liibumas vastu saledat keha oli ikka zitakz zekzikaz. Samas oleks ta võinud endale pervert otsaette kirjutada, oleks sama välja teinud. Selle asemel ta lihtsalt lükkas värava lahti ja lasi ka Birgitte sisse.
"Minu kodu," tutvustas ta kerge peanoogutusega oma maja. Erinevalt teistest Hamptonsi majadest ei olnud see väga suur maja. Muidugi ei olnud see ka teab mis väike uberik, aga võrreldes nii mõnegi teise majaga, oli see väike. Heleda rauast esiukseni viis kividest laotud tee, mis oli igalpool ümber maja samasugune. Maja esiküljel oli erinevalt tagaküljest vaid üks suurem aken. Väike teerada läks vasakule maja taha. Sealt paremale jäi kohe trepp, kust sai ülesse teisele korrusele, otse Josephi enda tuppa. All aga olid klaasuksed elutuppa ja kööki. Samuti ka väike platvorm hommikukohvi tarvis. Tagant oli ka näha, et maja oli kolmekorruseline ja tohutute akendega.
Viitsimata väljas külmetada tõmbas Joe Bri endaga kaasa, sulges rauast värava ja tuiskas vasakule, et kasutada treppi, mis viis otse tema tuppa. See oli neile mõlemale raudselt palju mugavam ja ema ei oleks ka nii närvi läinud, kui ainult Joe toas oleks liivane ja märg.[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 11, 2010 10:15:41 GMT 3
"Kena maja," kommenteeris Bri, kui poisi maja nägi. Tütaralps lasi ennast Josephil majja sisse vedada. "On sul keegi kodus ka või?" küsis ta siis. Märkamatult oli Cecilial juba soojem hakanud ja üle ta näo libises rahulolev naeratus. Jõudnud poisi tuppa muigas Cec:"Kena tuba ka."
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 11, 2010 19:43:58 GMT 3
"Hetkel ei ole kedagi. Isa tuleb võib-olla homme alles," ütles Joseph ja kiskus endal mustad jalanõud jalast ära. Ta pidi siin toas veel siiski elama ka ja ei tahtnud, et terve tuba minit liivasodi täis oleks. Õnneks oli kohe ukse ees must vaip ja sinna peale jäidki Joe jalanõud.
Tuba meenutas mingil määral tema tuba NY's, aga oli palju heledam. Linnas oli tal täispuidust põrand, siin aga valge ja mingi materjal, mis meenutas terast, aga seda kindlasti mitte ei olnud. Voodi oli peaaegu samasugune - madal ja hiiglaslik. Ja ühtlasi ka ainuke asitoas, peale vaiba ukse ees, mis oli musta värvi. Nii voodikate kui ka voodi ise. Ja kui linnas oli suure akna ees terassein, siis siis olid lihtsalt paksud aga heledad kardinad. Joele ei meeldinud see tuba eriti, aga samas ei olnud sellel väga viga ka.
Birgitte ja Joe õnneks jäi neist paremale kohe vannitoa uks, mis erinevalt magamistoast Joele isegi väga meeldis. Siin oli tema tahtmine peale jäänud ja terve tuba oli tume ja terasest. Vann toa teises otsas oli ovaalne justkui ufolaev. Muidugi oli ka vannitoal suur aken, aga see oli pigem lamp, mis nägi välja nagu aken, sest läbi see ei paistnud. Kohe ukse kõrval oli dušinurk ja selle vastas rätikunagi kolme rätikuga nagu tavaliselt.
"Kui sa tahad pessu minna, siis ma võin sulle midagi enda riietest selga anda," pakkus Joseph ja liikus nüüd juba mööda vannitoapõrandat mustapesukorvini teises toa otsas ja viskas sinna enda läbimärja T-särgi.[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 11, 2010 21:01:34 GMT 3
Cecilia vaatas vannitoas suurte silmadega ringi - ta polnud midagi sellist veel kunagi näinud. "Vau," ohkas ta mõtlikult. "Oleks mul ka selline vannituba, siis oleks alles hea. Minu oma on lihtsalt mingi hele ruum." Kuuldes Josephi viimast lauset ütles ta:"Ma tahaks tõesti väga pesema minna, sa võiksid mulle jah mingi oma pluusi või miskit anda."
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 12, 2010 0:52:39 GMT 3
"Oota korraks," ütles Joseph muigega ja astus dušikabiini, kus ta enda korraks sooja veega üle lasi ja liiva eemaldas. Muidugi olid tal sellel ajal alles enda lühikesed püksid jalas, aga riietega pesus käimine hakkas tal juba harjumuseks saama. Kui ta sealt välja tuli, võttis ta endale kohe ühe rätiku ja mässis selle endale ümber, eemaldas selle varjus endalt šortsid ja viskas need ka mustapesu korvi.
"See vannituba ei ole ju tegelikult midagi erilist," kehitas Joseph õlgu, sest ta teadis nii paljusid inimesi, kelle vannituba oli umbes kolm korda suurem, aga samas ei teadnud ta kedagi teist, kellel oleks nii tume vannituba nagu temal. Kindlasti neid oli, aga tema ei olnud näinud.
"Rätikud on siin," juhatas Joe, "pesuasjad on kõik seal ja ma kohe toon sulle midagi selga ka." Nende sõnade saatel kadus Joe korraks enda tuppa ja tuli tagasi mustade lühikeste pükste ja valge T-särgiga.
"Niipalju kui ma ka ei tahaks, ma ei tule sind segama, kuni sa pesed," lubas Joseph enda loomule vastaselt ja astus oma tuppa, et Birgitte saaks vannitoa hõivata.[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 12, 2010 20:16:32 GMT 3
Cecilia vaatas noormehe tegemisi vaikides pealt. Ta tõmbas hetkeks käega läbi juuste ja pärast Jospehi väljumist hakkas ta endal riideid aegaselt seljast koorima. "Ega mul poleks midagi selle vastu olnud, kui sa oleks tulnud," hõikas ta poisile naerdes ja avas duþþi, mis pahisevalt sooja vett väljastas.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 13, 2010 22:09:47 GMT 3
Josephile tundus, et see oli üle pika aja jälle tal üks parimaid päevi. Muidugi elas Joe tavaliselt nii, et ta ei kahetsenud kunagi midagi. Ela nagu sureksid homme, oli tema moto. Ja selle järgi oli zitakz hea elada. Mitte ühtegi piiri ei olnud, kui ainult mitte üle mõelda.
Oma kurjade mõtetega ajas ta end uuesti püsti ja tõmbas vannitoa ukse lahti. Muidugi ei olnud tal plaanis kohe sisse tormata ja Birgitte ära vägistada või midagi, aga niisama õrritamine ukse pealt käis ka. Hetkel veel.
"Davai, ma siis tulen," teatas ta ukse pealt ja irvitas omaette.[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 14, 2010 13:15:01 GMT 3
Kuuldes vannitoa ukse avanemist, muigas tütarlaps, kuid jätkas pesemist. Kui ta kõrvad tabasid läbi vee pahina, mida Joseph ütles, vastas ta noormehele:"Tule siis juba, mida sa enam ootad?"
Ehhki Cec oli suhteliselt kindel, et noormees tegelikult temaga pesema ei tule, ei võinud kunagi milleski kindel olla.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 14, 2010 19:16:22 GMT 3
Joseph kehitas õlgu, lasi rätikul maha kukkuda ja tõmbas duširuumi ukse lahti. Talle tundus taaskord, et on ära surnud ja taevasse sattunud, sest Birgitte nägi alasti ikka väga kena välja. No eks seda nägid enamus tüdrukud, keda Joe vaatas. Ja Birgitte ei olnud mingi erand.
"Tead, et nii me säästame palju rohkem vett, kui me koos pesus oleme," teatas noormees ja ulatas käe nuustiku järele. Ta oli enam-vähem surmkindel, et seda Birgitte ei oodanud. Samas - millal käitus Joseph nii nagu temalt oodati?[/i]
|
|
|
Post by Cecilia Birgitte Hellsten on Jun 14, 2010 22:54:57 GMT 3
Cec oli jahmunud, kuid ei lasknud seda välja paista. Ta küünitas ennast üle noormehe duþþigeeli võtma, kuid põrand oli libe ja ta oleks peaegu kukkunud, kui poleks Josephi õlast kinni võtnud. "Sa näed hea välja," ütles tütarlaps ja kinnitas oma sinisilmade pilgu otse Josphi silmadesse.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on Jun 15, 2010 23:18:28 GMT 3
"Ma tean," teatas Joseph naerdes. Tema käed olid reflektiivselt Birgitte pihale lennanud, kui tüdruk libisema hakkas ja need olid siiamaani seal. Vesi voolas mööda tema nägu alla ja juuksed olid ebameeldivalt vastu peanahka. Aga sellest ei olnud väga hullu midagi, sest elu oli ju tegelikult ilus.
"Ma võiks öelda sama sinu kohta, aga see oleks pehmelt öeldud," lausus Joe, nagu mõtleks ta sõnu tõsiselt, aga tegelikult ta muigas. Muigas ta selle pärast, et Birgitte ei hakanud karjuma, kui Joe otsustas ka duši alla minna, aga hea nägi tüdruk tõesti välja. Kuigi hea oli ikka veel sõna, mida Joe kasutanud ei oleks. Aga tema niivõrd-kuivõrd piiratud sõnavara ei raalinud välja ka päris seda sõna, mida oleks tahtnud kasutada.[/i]
|
|