|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 18:04:31 GMT 3
"You tell me," lausus Kate lõbusal muigel ning saatis taas vett noormehe poole. Neidis jälgis Rowanit ning hüppas vaikselt üle lainete, mis tema suunas tulid. "Tõõeesti?" venitas näitsik ning tegi suuri silmi, "ja mis sa siis minuga teed?" naeris ta ning liikus noorukile lähemale. Võtnud jalaga parajalt hoogu, pritsis ta Rowanit, jäädes ise kõrvale naerma.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 9, 2010 19:17:47 GMT 3
Suul kaval muie, lasi Rowan Katel end pritsida, kuid viimaks kerge turtsatuse kuuldavale toonud, haaras ta kahe käega neiu pihast. Tõmmates nii tüdruku vastu ennast, hakkas ta teda keerutama. "Kas eelistad vett või märga liiva?" küsis ta õrnal muigel, huuled vaevu neiu kõrva puudutamas, kuigi need olid kohe selle kõrval.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 20:35:18 GMT 3
Rowani järgmine liigutus tuli neidisele üllatusena ning peagi leidis ta ennast noormehe käte vahelt. Kate'i pea hakkas vaikselt ringi käima, kuid ta naeris vaid selle peale. Noormehe valikute peale lausus ta kiiresti, "mitte kumbagi." Ennast lahti rabelenud, kukkus ta istuli, sest tema pea oli keerutamisest sassis. "Aii, Rowan." haaranud maast märga liiva, viskas ta selle nooruki suunas, kuid see läks paari sentimeetri võrra mööda.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 9, 2010 20:40:33 GMT 3
Nähes enda poole lendavat liiva, hüppas Rowan kergel muigel sammukese eemale. Kuigi isegi ilma selleta poleks ta pihta saanud. "Sa valisid ju ikkagi midagi - märja liiva," muigas noormees kergelt, pilgu maha kukkunud liivalt Katele viies. Kõigest paari pika sammuga oli ta uuesti neiu kõrval. Üks käsi ümber neiu piha, samal ajal kui teine hoidis enda peos märga liiva. Kergelt veest tilkuv käsi neiu peakohale tõusnud, laskis Rowan peopesas olnud liiva neiule pähe kukkuda, hõõrudes seda laiali. "Ma arvan, et väike mudamask kulub sulle ära," naeris ta kergelt.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 20:47:42 GMT 3
Kate muigas kui nooruk tema viske eest kõrvale hüppas, tal ei olunud juba ammu nii tore olnud. "Tundub nii..." teatas neidis süütult. "Rowan, ära mitte mõtlegi!" hoiatas näitsik, kui noormees teda kinni hoidis ning ilmselgelt talle liiva pähe tahtis panna. Tundes, kuidas poisi käsi tema peale vajus, hakkas Kate kiirelt siplema ning pääses tema haardest. Võtnud mõlema käega maast märga liiva, mis tema sõrmede vahelt maha voolas, kallistas ta noormeest, hõõrudes samalajal talle muda nii pähe kui ka seljale.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 9, 2010 21:03:14 GMT 3
Enda käed Kate piha ümber kinnitanud, hoidis ta tüdrukut kindlalt enda vastas. Lastes enda seljale ja pähe muda määrida, hakkas Rowan naerma. "Kas mulle tundub, aga me oleks justkui jälle 5aastased," naeratas ta kergelt, vaadates Katele otsa. Isegi mööda tema nägu voolav vesine muda ei suutnud neiu ilu rikkuda. Hoides kindlalt neiust kinni, tõstes ta korraga enda jalgadele toetuma, liikus mees aeglasel sammul vee poole. "Oled valmis kosutavaks supluseks?" küsis ta muiates ning ennem kui neiu jõudis midagi vastata, keeras mees end ümber, lastes Katest lahti, mis tõttu neiu merre kukkus.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 21:24:23 GMT 3
Kate muigas lõbusalt, "vahepeal on lubatud lapsikusi teha." Vaadanud Rowanile otsa, hakkas ta tahtmatult naerma. Liikudes vee poole, arvas näitsik juba ennem, mis teda ees ootab. Jõudmata midagi öelda, leidis ta ennast peagi külmast ookeanist, tõusnud püsti, sai ta uue lainega sahmaka vett näkku. Neidis tõusis püsti ning väänas enda riideid, mis tilkusid veest. "See ei olnud üldsegi aus." teatas Kate, pannes käed rinnale risti.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 9, 2010 21:53:25 GMT 3
Üht kätt enda kõhul hoides, naeris Rowan kergel kõlaval häälel, silmi kinni hoides. Suutes viimaks naermise lõpetada, viis ta lõbusa pilgu Katele. "Ega ei saagi olla aus kui endast nooremaid kiusad," lausus ta kergel muigel, silmitsedes märga Kate. "Märg nagu väike kassipoeg," itsitas ta endamisi, teades, et neiu seda nii ei jäta.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 22:02:27 GMT 3
Kate jälgis Rowanit ning muigas endamisi. Ka talle oleks meeldinud vaadata, kuidas noormees ookeanist välja tuleb, ise läbimärg. Noormehe lause peale väljus tema suust kerge turtsatus. "Kassipoeg?!" ajanud ennast püsti, liikus ta otsejoones nooruki juurde. Võtnud seljatagant muda välja, hõõrus ta selle noormehe särgile ning juustesse, mis olid niigi juba liivased. Lükanud noormeest seljatagant, koperdasid nad koos näoli vette.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 9, 2010 22:06:33 GMT 3
"See on mu lemmiksärk ning juhul kui see enam puhtaks ei lähe, siis sa teed ise uue," turtsatas Rowan kergelt, maandudes järgmine hetk vette. Vesi polnudki tegelikult nii soe nagu ta oli arvanud, kuid samas polnud see ka kõige külmemas olekus. Ajanud end põlvili, raputas ta kergelt pead, märgi juukseid enda kohale ajamas, sest hetkel olid need talle just kui otsa ette kleebitud. "Mis sa siis oleksid tahtnud kuulda? Roosa põrsake või mäger?" turtsatas ta kergelt, viies pilgu Katele, kes tema kõrvale oli kukkunud.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 22:12:52 GMT 3
"Sa tead, et mu õmblemis oskused on allapoole nulli," turtsatas Kate vastu, kui oli end vees istuli ajanud. Löönud Rowanit vastu õlga, hakkas ta naerma, "kuidas oleks kui sa kasutaksid nime Kate?." teatas ta lõbusal muigel. Ta tõusis püsti ning lükkas noormehe taas vette pikali. "Mina enam ei mängi. Mul on külm." lausus neidis istudes liivale, pannes käed ümber põlvede.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jun 16, 2010 11:10:29 GMT 3
"Järelikult on viimane aeg neid parandada. Kes teab," muigas Rowan kavalalt," võib olla pead kunagi lastele hakkama riideid õmblema või lastelastele," hakkas ta kergelt naerma, ise kõndides kalda poole. Noormehe tumedad juuksed, mis olid läbi märjad ja kergelt veel liivased, olid vajunud tema silme ette, ning mehe riided olid veelgi märjemad.
"Ning ega liival istumine olemist soojemaks ka tee," lausus ta vaikselt. Istunud tüdruku kõrvale maha, pani ta ühe käe ümber tüdruku. Kui tal oleks jakk kaasas olnud, oleks ta selle Katele peale pannud.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 16, 2010 16:00:20 GMT 3
Laste ja lastelaste mainimine pani Kate´i muigama ja viimaks naerma. Eks ta siis harjutab kui aeg käes on. "Ma tean. Mida sa siis soovitad? Lõket teha?" küsis neidis viies pilgu eemal olevale lõkkeasemele, mida võis rannas iga natukese aja järel kohata. Ka puud olid ilusti olemas. Näitsik hõõrus enda märgi ja külmi jalgu ning tõusis siis püsti, kloppides enda riideid liivast puhtaks, kuid tulutult. "Ma lähen nüüd ujuma," teatas neiu ning jooksis vette, hüpates lainesse.
|
|
|
|
Post by Rowan A. Ryley on Jul 2, 2010 20:25:16 GMT 3
Viinud samuti pilgu lõkkeasemele, muigas Rowan kergelt. "Kas sul tikke on? Või astume enda esivanemate jälgedesse ja hõõrume kahte kivi kokku?" turtsatas noormees kergelt, silmitsedes järgmisel hetkel Kate, kes vette jooksis. "Kas sa mitte ei öelnud mõni hetk tagasi, et sul on külm ja sa ei taha enam vees mängida? Või kuulen ma juba hallunisatsioone," raputas ta kergel muigel pead, vajudes liivale pikali. Silmitsedes selget taevast, mis oli veel osaliselt loojunud päikesest punakas, ohkas ta vaikselt. Ta oleks tahtnud seda jäädvustada, kuid ta polnud kaasa võtnud ühtegi värvilist pastelli. Järelikult pidi ta selle endale mällu salvestama, et hiljem seda maalida.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 2, 2010 20:54:19 GMT 3
Tulnud lainest välja, loputas Kate enda riideid, mis olid nüüd poole puhtamad. Ujunud nii kaugele, et jalad põhja ulatusid, jooksis ta randa, tõmmates suure vee kaare nii, et Rowanile lendas vesi peale. "Nüüd võime kahte kivi kokku hõõruda," lausus näitsik seistes noormehe kõhu juures, üks jalg ühel pool ja teine teisel pool noorukit, käed puusas ning pilk noormehel.
|
|
