|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 14:55:44 GMT 3
Lucy sammus The Metropolitani treppidest ülesse. Ta nägi, et kohal oli ka mõningaid vanu tuttavaid nägusid, aga no ilmselgelt olid nood leidnud omale mingid uued grupid, millega nad koos tšillasid. Luce'i see aga ka ei häirinud. Ta oli juba NY'i jõudes teadnud, et peab oma elu siin uuesti üles ehitama, kuna seda peabki ju tegema kui sa tuled pärast äkilist kadumist sama äkiliselt tagasi. Sellest, kus neiu oli olnud teadsid vaid need, kellel oli vaja teada.
Neidis istus lõpuks rahulikult trepile ning rüüpas oma kohvi, mis tal käes olevas topsis oli. Ta võttis oma kotist ka paki šokolaadi küpsiseid ja avas selle, võttes sealt ka ühe küpa ja pistes selle suhu. Bess vaatas lihtsalt enda ette ja jäi mõtlikuks.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 15:13:54 GMT 3
Viimaks oli kauaoodatud pikem vahetund ja Scarlett suundus teiste õpilastega Metropolitani. Tal oli õnnestunud kiiresti läbi hüpata nurgapealsest Starbucksist, et haarata enda kohv, millest ta tundides olles kõige rohkem puudust oli tundnud. Seni oli ta paar sõbranna seltskonnas olnud, kuid lõpuks eemaldus ta neist.
"Hei, ja kus sinu mõtted rändavad?" lausus ta lõbusalt, kui oli Lucy kõrvale istuma potsatanud. Ta asetas käekoti enda kõrvale ja rüüpas kohvi.
OT: Teeb nii, et teame üksteist varasemast?
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 15:20:33 GMT 3
ot. Olgu 
Lucy pilk oli üsna klaasistunud ja ainus liigutus, mida ta tegi oli see, et viis kohvitopsi huulte juurde ja jõi sellest paar lonksu. Neidis võpatas õrnalt kui teda kõnetati. Ta viis pilgu kõneleja poole ning naeratas nähes Scarlett'i tuttavat nägu. "Heipa! Need rändavad omadega veel Rumeenias," lausus Luce muiates. Scarlett oli olnud üks neist, kellele ta oli öelnud kuhu läheb. "Kuidas sul läinud on?" küsis Bess huvitunult.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 15:33:42 GMT 3
"Sa oled tagasi New Yorgis, ka su mõtetel on aeg siia tagasi jõuda." ei kadunud lõbus toon Scarletti häälest. "Ei kurda, ei ütleks, et midagi väga muutunud oleks. Suveks täitub New York igasugustega, et igav siin just ei hakka." Jah, iga suvi tuli end kehtestada, kuigi Scarlett oli selle juba läbi teinud ning iga aastaga muutus see talle aina lihtsamaks.
"Aga räägi, kuidas Rumeenia oli? Sa olid rohkem nagu maa alla vajunud." oli Scarlett uudishimulik,sest ei olnud Lucyst päris pikalt midagi kuulnud.
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 15:42:17 GMT 3
"Igav pole siin tõesti kunagi," sõnas Lucy muiates. Neidis jõi lonksu kohvist. "Tuli mu järsust kadumisest mingit draamat ka?" küsis ta lõbusalt.
"Rumeenias oli mõnus. Oli väga äge ka jälle oma sealt poolt sugulasi näha ja üldiselt oli seal siinsest ikka ka vägagi erinev," tõdes neiu. "Ja see maa alla kadumine oli ka hea, kuna mina hoidsin küll internetis siinsetel inimestel silma peal, aga minul ei hoidnud keegi silma peal," lisas Bess kavala muigega.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 15:52:17 GMT 3
Igasugused e-mailid ja muu seesugune ei olnud kunagi eriti Scarletti teema, kuigita tundis endal kohustust neid vahest harva siiski kasutada. "Sa tahad draamat? Ega su kadumine tõesti kellelgi päris märkamatuks ei jäänud. Kuidas kõlavad pealkirjad "Preili Von Carteni suveplaanid internaadis" või "Südametunnistus on ka Lucy Cartenil, kes leidis enda oma Aafrikast." Need olid ühed värvikamadest." meenutas Scarlett kohe pärast Lucy lahkumist netti postitatud blogide pealkirju. "Ära muretse, ma ei hinganud kellelegi midagi. Ilmselgelt ei ole teistel newyorklastel Rumeenias tutvusi"
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 16:01:32 GMT 3
Lucy naeris kergelt nende pealkirjade peale. "Kas ma olen tõesti nii südametu, et pean oma südametunnistust Aafrikast otsima?" küsis ta endiselt itsitades.
"See on hea, et teistel seal tutvusi pole. See on kohe väga hea, kuna siis saan ma end ehk teinekordki sinna peita ja aega maha võtta, aga seda ei juhtu veel niipeagi," lausus ta rahulikult muiates ning jõi lonksu kohvi. "Küpsist tahad?" küsis neidis sõbrannalt, hoides küpapaki avaust Scarletti poole.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 19:42:58 GMT 3
Scarlettilegi tegid pealkirjad nalja "Ega sa päris ingel ka nüüd ole, kuid eks igaühel meist ole oma kuulsus siin linnas." sõnas ta enesekindlalt, rüübates enda kohvi. Ta võttis ühe pakutud küpsistest ja vaatas seda hindavalt. "Kohalik või rumeenia kaup?" küsis ta kahtlustavalt, enne kui ampsu võttis.
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 19:59:04 GMT 3
"Mainet on muuta ka ikka päris raske," tõdes Lucy mõtlikult ja pistis ühe küpsise suhu. "Need on Rumeenia omad. Ma ostsin sealt lihtsalt igasugu nänni. Aah ja mul on sulle ka midagi," lausus neidis. Ta pani oma kohvitopsi trepile ning võttis sülle oma tumepunase keskmise suurusega paberkoti(no nagu need kinkekotid) ja võttis sealt välja suure tahvli šokolaadi ja ka tumesinise karbikese. Ta ulatas need Scarlettile. "Šokolaad on Belgiast ja käevõru on Rumeeniast," sõnas Bess.
ot. Karbis on selline asi siis: 4.bp.blogspot.com/_Ud_jrdC1wsk/SGJnaBjTcOI/AAAAAAAAArc/5AQp5G85d2U/s200/romanian%2Bethed%2Bbracelets.jpg
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 21:24:13 GMT 3
Küpsis oli magusam, kui ta oodata oli osanud. Ta võttis suure lonksu end kohvist, mis ei tahtnudki otsa saada. Kuuldes, et Lucy oli ka talle midagi ostnud, tuli Scarlettile täielikult üllatusena. Ta ei olnud selleks ette valimistunud. "Oi, suur aitäh. Kahjuks ei ole mul sulle midagi."
Scarlett silmitses karpi end käes, šokolaadi oli ta juba otsustanud pärastiseks jätta. Karbi avanud, ohkas tüdruk imestusest, võru oli imeline. See oli just midagi sellist, mis Scarlettile meeldis kanda. "Me tean juba täpselt, millega see sobib." lausus Scarlett kavalalt naeratades, proovides käevõru.
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 5, 2010 21:40:12 GMT 3
"Sellest pole midagi. See on lihtsalt kingitusena, millele pole vastutasu tarvis," lausus Lucy naeratades. Ta oligi valinud selle käevõru just Scarlettile, kuna teadiski enam vähem, mis talle meeldib. Kingitusi saada oli tore ja veelgi toredam oli neid ise anda. "Uu.. Ma loodan väga, et ma ka näen seda," sõnas ta samuti kavalaltmuiates.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 5, 2010 23:55:11 GMT 3
"Ainult siis, kui kavatsed taas seltskonnaellu sukelduda ja üritustest osa võtad. Ma luban, et ma kannan seda." viimast lauset öeldes tõstis Scarlett ühe käe, justkui annaks skaudi vannet, kuid puhkes siis enne naerma, kui suutis lause lõpetada.
"Räägi aga, juhtus Rumeenias ka midagi erilist, peale sugulastega kohtumise?" ei saanud Scarlett endiselt rahu vaid tahtis teada ikka üksikasju.
|
|
|
|
Post by Maria Antonia Pisica on Jun 6, 2010 0:06:55 GMT 3
"Oi kurat.. Ma just mõtlesin, et hakkan nüüd täielikuks erakuks.. Okei, ma ei saa sind petta. Muidugi sukeldun ma taas seltskonnaellu," lausus Lucy muiates.
"No ma käisin koolis, kus olid klassides poisid ja tüdrukud koos. Mul oli mõnda aega ühe oma klassivennaga suhe. Ma käisin vahepeal ka mingis pisikeses riigis, kus mul nüüd ka tutvusi on ja üleüldiselt sain ma ka Rumeenias palju sõpru ja ega sealgi pidudest väheks ei jää," tegi neidis lühikokkuvõtte, lootes, et Scarlett selle suhte kohta ei küsi, aga võimalus, et ta poleks ka küsinud oli igatahes väiksem kui võimalus, et küsib.
|
|
|
|
Post by Scarlett Frost on Jun 10, 2010 23:33:12 GMT 3
"Kellega täpsemalt?" Muidugi Scarlett ei tundnud kedagi otseselt Rumeeniast, kuid ta oli kindel, et Lucy saab aru, et Scarlett mõtles rohkem kuti välimust ja üleüldse loomust.
"Ma ei saa ikka veel aru, miks meil ikka veel siin kõik nii vanamoodne on. Nagu igaüks meist veedaks ainult kutte vaadates tunni, kui peaks avanema võimalus." lausus Scarlett pahaselt."Äkki ainult alguses natukene." lisas ta aga kavalalt.
|
|
