Päikesetõusu ajal

[Chelsea Juliet]

Chelsea jalad olid jäisesse vette pistetud ning väikesed lained loksusid vastu kõhnu sääri. Püksid oli ta üles käärinud ning valged tossud enda kõrvale asetanud. Suure pusa oli ta aga omale selga jätnud ning nüüd tõmbas ta selle omale tihedamini ümber. Kuigi parajasti oli suvi, polnud varahommikud kunagi soojad olnud. Ka mitte praegu kui päike tõusis just horisondi tagant, pakkudes Juliet'ile ilusat vaadet, mis oligi justkui tasu sellele, et neidis oli istunud siin paar tundi, mõelnud, oodanud, imetlenud ja kuulatanud.

[Christian Dale]

Christian oli sõitnud vara hommikul kai lähedale parklasse. Noormehel olid jalas hallid dressid, mugavad jooksujalatsid ja seljas valge maika, tänu millele paistis tema lihastes ning kergelt päevitunud keha eriti hästi välja. Chris toppis kõrvaklapid kõrva ning läks jooksma, ise muusikat kuulates.

Christian oli lõpuks jooksnud kusagile maale ning hakkas tagasi sörkima, endal higipull juba otsaees. Lõpuks suundus Christian kai poole ning jooksis selle otsa, kus ta nägi kedagi istumas, kuid ei pööranud tollele esialgu erilist tähelepanu. Noormehel oli kops koos, kui ta lõpuks seisma jäi. See oli suitsetamisest. Siiski käis ta jooksmas, et suitsetamise pärast kõik päris käest ära ei läheks. Ta lülitas Ipod'i välja ning toppis selle siis taskusse, jäädes kergelt hingeldades vaadet nautima.

[Chelsea Juliet]

Kuna mööda suuri sildu ja maanteed liikusid vaid edasi mõned üksikud autod, poleks näitsik kunagi oodanud, et keegi tuleb päikesetõusu ajal sürkima. Tavaliselt jäid sellised tegevused tõesti kas hilisema hommiku poole kui on soojem või siis lõunase aja poole, kui on parajasti töölt koju pöördunud.
Libistanud sõrmedega läbi juuste, lükkas ta need tahapoole, sulgedes seejärel silmad. Ta oli leebelt öeldes unine. Tema silme alla olid tekkinud hallikad varjundid, mis olid magamatusest ja unetusest, mis teda viimase kahe aasta jooksul üha enam ja enam kiusanud on.

Kui ta aga kuulis enda lähistel kellegi rasket hingeldamist, pöördus ta ringi ja vaatas noormehe poole, kes oli vara välja tulnud. Ilmselt selleks, et nautida ilusat vaadet sörkides. Korraks vaadates tolle välimus, surus ta maha muige. Ta oli vähe näinud selliseid, kes tõesti hoolitsevad oma tervise eest, sest New York, üks Ameerika kuulsamatest linnadest, oli ju samuti kiirtoidu restoranidega täidetud.

[Christian Dale]

Christian toetas mingiks ajaks enda käed oma põlvedele, kuna hingamist oli raske korda saada. Siiski hakkas see kergelt paranema ning noormees seisis taas sirgelt, vaadates nüüd tüdruku poole, kes tema poole vaatas. Pisut üllatunult kergitas Christian kulme, kuid naeratas sõbralikult. "Tere varahommikust" lausus ta vaikselt, teadmata, kas too üldse kuulis. Tüdruk tundus ikka paar aastat noorem olevat, kuid mis siis. Chrisi näol valitses ikka too sama sõbralik naeratus.

[Chelsea Juliet]

Paistis, et ta ei olnud ka kuigi nõudlik tutvuste suhtes, sest kui ta juba kord tervitas, siis ilmselt soovis ta ju vestelda, kas pole? Näitsik summutas kiirelt oma mõtted, noogutades talle kergelt. "Tere," lausus ta sama vaikset, kui temaga räägiti. Kramplikult hoidis ta jalgu ka vees, justkui kardaks ta, et võib nüüd püsti tõusmisega mehe eemale hirmutada. Kuigi tegelikult see ilmselt väga solvav ei oleks. Tema jaoks mitte.

Esimesena ei soovinud ta ka midagi lisada. Selles osas oli ta kergelt tagasihoidlik. Lükanud oma tuka kõrvale, pööras ta oma pea tagasi otse. Ta oli niigi kaua juba vahtinud, piisas ka sellest, et teda puhtast viisakusest tervitati. Ta isegi ei teadnud kas see oli hea. Kuid kaua ta sellele mõelda ka ei soovinud. Pigem istuks ta lihtsalt rahulikult ning naudiks värsket õhku, mida ta ka teha üritas. Seepärast oligi ta eemaldunud linnast, otsides vaheldust tossutavatele autodele ja paljule muule. Tema vanemad nagunii ei olnud kursis tema tegudega, seega vahet see ka eriti ei omanud kus ta käis ja mis ta tegi.

[Christian Dale]

Noormees muigas endamisi, ise ikka sügavalt hingates, kui tüdruk taas pea ära pööras. Christian mõtles päris pikalt, kas see oli hea, et ta neidist tervitas, või hirmutas ta tolle ära? Samas, tüdruk ära ka ei jooksnud, nii et äkki on kõik siiski hästi ning see pani Christiani imevaikselt turtsatama. Hetkeks saatis ta pilgu vaatele ning tõmbas kahe käega üle näo ning seejärel läbi enda juuste, suunates pilgu siis tüdruku jalgadele, mis külmas vees ligunesid. "Sa haigeks ei karda jääda?" tundis Christian pisikest muret. Noormees oli kohati hoolitsev, mõnikord ka võõraste suhtes. Chris asetas käed puusa. Ta oleks istunud, kuid see tundus kuidagi kahtlane. Ta ei teadnud, kas tüdruk oleks selle vastu või mitte.

[Chelsea Juliet]

Taaskord tõstis neidis oma pea selleks, et vaadata mehe poole, kes, selle asemel, et minema jalutada, oli hakanud muret tundma tema tervise pärast. Siis vaatas ta tagasi oma valgete jalgade poole ning vangutas pead. Õigusepoolest oli tal tegelikult täiesti ükskõik kas ta jääb haigeks või mitte. Kuigi tavaliselt olid need kaks kodus veedetud nädalat igavat, suudaks ta omale internetist midagi huvitavat leida. "Ei," tähendas ta, hääl endiselt sama vaikne kui tervituse ajal. Ilmselt oli ka see napisõnaline vastus ülbe, mistõttu ta naeratas kiirelt. "Kuid ma hindan teie abivalmidust," tähendas ta takka otsa ja sirutas siis ühe käe:"Chelsea Juliet."

[Christian Dale]

Christian muigas endamisi, kui vastust kuulis. Enesekindel tüdruk, kinnitas ta endale mõtteis, kui tolle poole vaatas. Kui tüdruk aga jutukamaks muutus ning ennast isegi tutvustas, teadis noormees suhteliselt kindlalt, et ta ei hirmutaks tüdrukut, kui ta samuti sinna istuks. "Kohe kindlasti ei pea mind teietama" lausus ta endamisi naerdes, kuid siis tüdruku kõrvale istus. "Christian Dale" tutvustas ka nooruk siis end, võttes Chelsea käe ning surus seda hetkeks. Mingi aja vaatas Christian tütarlapse poole, endal ikka õrn muie huulil, kuid peagi pööras ta pilgu siiski eemale. "Ja sa siis tulidki siia, et enda jalad külma vette toppida?" küsis Christian siis mingi aja pärast. Seda sai ka ju kodus teha. Pidi tõdema, et kodus ei olnud tal ilmselt sellist vaadet, kuid kas see oli siis ainuke põhjus?

OT: no kohe nii hea on teha pikki poste! mulle meeldib (:

[Chelsea Juliet]

Tütarlaps jälgis vaid silmanurgast liikumist. Kui aga ei juhtunud midagi ärevat, kinnitas ta omale taaskord, et tegu pole siiski perverdiga. Miks muidu julgeks mees nii rääkida temaga, mitte kohe ahistamisega alustada? "Kuid ma ei tea teie nime," lausus ta vaikselt, langetades üsnagi alandlikult oma pilgu. Jah, ta võis ju alati esimesena sammu astuda, kuid see ei tähendanud jällegi, et seda teised teeksid või tema eeskuju järgiksid.
Möödus vaid üürike hetk kui ta kuuliski meest ennast tutvustamas ning siis ka tema kätt surumas. Kui see lõpes, lasi ta oma käel põlvedele langeda ja sealt edasi vaatas ta oma jalgade poole, mis jäises vees olid. Ta kehitas õlgu, ajades suu veidi ühe põse poole korraks viltu. "Peaaegu," tähendas ta viimaks, liigutades paremat jalga, et vett natuke eemale pritsida. Alguses oli ta tõesti krampe tundnud, kuid nüüd, mil ta oli harjunud selle karastusega, polnud sel enam tähtsust. "Ja te... sina?" uuris ta vastu, tundes samuti uudishimu selle vastu, mis oli mehe varahommikul voodist välja vedanud.

[Christian Dale]

Noormehe kulm kerkis õrnalt, kui kuulis, et põhjus oligi enamvähem selline, nagu Chris pakkunud oli. Nüüd pidi ka Christian ise samale küsimusele vastama, et mis põhjusel ta seal oli. "Jooksmas käisin" teatas ta ning naeratas siis endamisi, ise ikka vaate poole vaadates. "Hommikul on mõnus jahe õhk ja vähe inimesi" lisas ta veel ning muigas siis rahulolevalt, hoides ikka pilku vaatel. Kindlasti mitte polnud Christianil midagi inimeste vastu, kuid jooksmas meeldis talle käia pigem inimtühja kai ääres. Päeval oli seal tavaliselt rohkem rahvast ning seetõttu, ei saanud Chris normaalse tempoga joosta. Keegi oli ikka ja alati ees ning pidi aeglustama ja teiste vahelt läbi jooksma.

[Chelsea Juliet]

Paistis, et selline vastus on inimestele meelepärane. Ilmselt nad ei oodanudki muud punapealt, kes nii vara siia tulnud oli. Krampidest oli tal tõesti puudus olnud. Kuid talle tegi tõesti heameelt, et vähemalt oli keegi, kes hoolis natukenegi oma tervisest, mitte ei lebotanud kodus nagu iga teine teismeline. kuid jällegi ei teadnud ta Christiani vanust ning kui ta uuesti mehele otsa vaatas, pidi ta endamisi märkima, et väga vana ta kindlasti olla ka ei saanud.
"Käid sa siis iga hommik jooksmas?" arendas ta teemat. Ise tegeles näitsik aga rulatamisega, mis oli ka tema ajaviide. Kuigi rampidel edasi-tagas, üles-alla kihutamine oli piisavalt ekstreemne tema jaoks, kes võis ühe kukkumisega suurema osa oma luudest murda, ei hoidnud ka see oht teda tagasi.

[Christian Dale]

Noormees muigas endamisi ning vaatas siis lõpuks taas Chelsea poole. "No siis kui jõudu ja jaksu on, siis ikka" vastas Christian küsimuse peale. Tihtipeale oli ta hommikuti suures pohmellis ning ta lihtsalt ei jõudnud jooksma, kuid vahest see võimalus ikka oli. Nagu näiteks täna.

[Chelsea Juliet]

Juliet muigas. Jõudu ja jaksu. Tõepoolest, kes ikka viitsiks nii vara tõusta selleks, et minna ja joosta paar kilomeetrit. Tema igapäevase rutiini juurde see küll ei kuuluks. Ka mitte siis kui talle keegi peale maksab. Tavaliselt talle meeldis magada see lühike aeg, mis talle lubatud on ja ta kasutas alati oma unisuse ära. Joomisega ta aga ei tegelenud. Kõik need pohmakad ja oksendamised alkoholi pärast olid tema jaoks võõrad asjad, kuid sellegipoolest oskas ta nii mõnelegi tuttavale kasulikke nõuandeid anda. Kuid praeg ta vaikis, hoides tagasi oma kommentaarid ning liigsed ja ebasobilikud küsimused.

[Christian Dale]

Christian muigas taas endamisi. "Ja kuidas sinuga lood on. Käid tihti siin jalgu vette toppimas?" küsis noormees sellise küsimuse, kuna midagi paremat tal hetkel pähe ei tulnud. See oli kohati nii tobe, et see ajas isegi Christiani enda kergelt naerma.

[Chelsea Juliet]

Praegu ei saanudki Chels aru, et kas see oligi teema, mille üle tuli Christian siia arutama või mitte. Vaikselt nohisedes, tõmbas ta oma jalad veest välja ning asetas need sillale, toetades siis lõua põlvedele ja pani pusavarrukasse uppunud käe ümber jalgade ning vaatas mehe poole. "Ei," vastas ta, muiates siis hetke pärast. Juba see, et ta oli suutnud kasvõi kellegi naerma ajada, tegi tema päeva natukenegi paremaks.