|
Post by Stella E. Roberts on Jun 7, 2010 16:25:56 GMT 3
Üks Starbucks'i häid omadusi oli see, et see hoiti väga kaua lahti. Kell lähenes juba kaheteistkümnele ja hall vihm oli tibutama hakanud. Kuigi Manhattanil käis kerge liiklus isegi öösel, polnud seekord eriti kedagi tänavatel näha. Ainult helkivad sildid särasid valgustuseks, kuigi poed olid suletud ning ümbrus oli üsna tasane. Stella tõmbas jakihõlmad koomale ja astus majast välja, sammudes kiirelt Starbucks'i poole. Jõudnud väikesesse kohvikusse, ostis ta ühe karamellikohvi ja istus aknaäärsesse lauda, jäädes vihma silmitsema.
|
|