Morning...

[Nicole A. Monroe]

Tõotas tulla imeline päev, sest päike siras eredalt taevas kella üheksast saati. Kui kell oli saanud pool kaksteist, sai Nicole'il voodis vedelemisest villand. Ta oli ärganud veerand üheksa ning endale süüa teinud. Peale seda oli ta päevatekiga kaetud voodil lebanud ja ajakirju sirvinud.
Tõusnud püsti, pani ta selga päevitusriided, tõmbas peale päikesekollase topi ja musta miniseeliku ning torkas jalga plätud. Ðokolaadikarva juuksed kõrgesse patsi sidunud, haaras ta mobiili ja väljus majast, kus ta viibis üksinda, sest tema vanemad olid reisil.
Sõitnud talle jäetud autoga Hamptonsisse, parkis ta selle ranna parkimisplatsile, astus autost välja ning sammus naeratades kaile, kõige lõppu. Seal heitis ta kõhuli ja silmitses hetke üle ääre tasast vett. Seejärel sirutas ta mustaks lakitud küüntega sõrmed vee poole.

[Naomi Chanel Goldenrose]

Naomi oli täna üheksa ajal, oma toimetusi teinud ja telekat vaadanud. Tüdruk oli juba ära harjunud sellega, et ema oli Londonis ja isa kuskil teadmatuses. Kahjuks oli viimasel ajal nii palju asju lisaks juhtunud, et Naomi elu polnud ikka veel täiesti korras, see oli pigem täiesti perses.
Kodust tulles oli Naomi kiiresti tõmmanud endale peale jaki, ette pannud enda uued päikeseprillid ja ka võtnud endale käekoti, kuhu sisse ta oli kahmanud mobiili, rahakoti ja säärased asjad.
Sõites oma autoga parkimisplatsile, astus ta autost välja ja jalutas tüdruk kaini. Nähes, et keegi on kai lõpus, sammus ta teiseni. Korraliku pilguga vaadates lähedalt nägi, et see on Nic. Ta istus tema kõrvale ja ohkas. "Mu elu on perses," lausus Naomi seejärel kurvalt.



OT: Naomi:
ninadobrevfan.com/gallery/albums/001_Public_Appearances/2009/Solstice%20Sunglasses%20at%20the%20Lia%20Sophia%20Upfront%20Suite%20-%20Day%203%2005%2021%2009/normal_004.jpg

[Nicole A. Monroe]

Nicole oli end piisavalt üle ääre nihutanud, et käsi randmeni vette ulatuks. Meri oli päikesest leige ning mõnus, et ujuda, kuid kohe ei hakanud neiu ka vette hüppama. Mingi aeg kuulis ta selja tagant samme, kuid ei pööranud nendele erilist tähelepanu.
Kui hääl aga kohe tema kõrval kõlas, tõstis ta pilgu ja naeratas kergelt. "Ära ole nii masendav, mul on hea tuju," naeris näitsik, kuid muutus siis pisut tõsisemaks. "Tegelikult räägin ma tõsiselt. Su ema on Londonis, isa ei tule ilmselt niipea tagasi. Praegu on ju asjad korras. Naudi elu ja imeilusat ilma," lausus ta sõbralikult naeratades ning hakkas uuesti käega vett sorkima.

[Naomi Chanel Goldenrose]

Naomi ohkas. "Mul pole veel lisaks Christian'iga suhted korras, sa ei kujuta ette vaatepilti, kui ma ükskord tema koju läksin. Ma ei taha sellest rääkidagi, mis siis juhtus," ütles Naomi kurvalt, ta oli väga haiget saanud sellel korral.
"Vahel ma sooviks, et midagi poleks juhtunud, et mul oleks täiuslik elu. Kuigi üks hea uudis mul on küll sulle. Tahad kuulda?" lausus Nam ja ta tuju läks paremaks. Päike säras tema peale, selle peale võttis ta jaki ära ja viskas selili, jalad vett puutudes.

[Nicole A. Monroe]

Nicole sirutas ka teise käe vette, hulpides nüüd mõlema käega vees, kaiteel kõhuli lamades. Päike kõrvetas ta selga, mis oli tegelikult hea tunne. Kuulnud, mis Nam Christiani kohta ütles, kommenteeris ta muiates: "Mehed on sead." Ta ajas end istuli täpselt selleks ajaks, et kuulda, mis tüdruk järgmisena lausus. "Are you kidding? Daa, et ma tahan kuulda!" hüüatas Nicky rõõmsalt naerma puhkedes.
Silmitsenud hetke merd, tõmbas ta topi ja seeliku seljast ning silus juuksed. Seejärel heitis ta Namile lõbusa pilgu, taganes paar sammu ja jooksis siis kisaga vee poole, maandudes vettpritsiva valju plärtsuga. Mõni hetk hiljem tõusis ta pinnale, köhis vee välja ja vaatas Namile otsa. "Jumala soe vesi on, tule ka ujuma," sõnas ta õnnelikult vees keereldes.

[Naomi Chanel Goldenrose]

Jah, mõned mehed küll. Nicole'il oli õigus. "Noh, et...Ma sain Yale'i sisse," lausus Naomi ja naeratas. Tüdruku suurim soov oli täide läinud. Ja Naomi oli olnud kindlate sissesaajate nimekirjas, mitte varunimekirjas.
Nähes, et Nicole hüppas vette, pahvatas tütarlaps naerma. Nüüd võttis ka tema püksid, pluusi ja päikeseprillid ära ja taganes natuke vette hüppeks. "Eest ära, minu kord on nüüd," sõnas Naomi ja juba ta tuligi, maandudes niimoodi, et tehes veel õhus salto. Veepinnale jõudes, hingas tüdruk natuke aega värsket õhku ja lasi päikesel enda peale sillerdada.

[Nicole A. Monroe]

Nicole'i nägu lõi särama. "Mine metsa. Päriselt?! Palju õnne!" hüüdis neiu elavalt ja ujus äärele, kus Nam istus lähemale. Ta ise oli andnud avaldused kõikidesse Ivy ülikoolidesse ning enamus vestluseid läksid ka üpris hästi, sest enesekindlust tal oli; hinded olid ju korras ja ta oli paljudest kooliüritustest osa võtnud. Vahet ei olnud, kuid ta varem sisse ei saanud, nagu Naomi.
Kui tüdruk vette hüppas, puhkes neidis naerma. "Way to go!" karjus ta rõõmsalt ning tõmbas kopsud värsket õhku täis. Seejärel kadus ta vee alla, kuhu ta jäi nii pikaks ajaks kui suutis. Viimaks tõusis ta õhku ahmides pinnale ja ujus veidi maad eemale.

[Naomi Chanel Goldenrose]

"Põhimõtteliselt, mul on ühe nädala pärast sünnipäev ja ma korraldan peo. Ja sina pead mind aitama, ma mõtlen ettevalmistustega aitama," jutustas Naomi ladusalt. Ta oli oma sünnipäeva väga oodanud, sest iga päev ei saada ju 19.aastaseks.
Peagi pritsis ta Nicole'i, ise minnes kiiresti vee alla, et teine tagasi ei teeks sama, mis tema tegi. Kahjuks ei suutnud tüdruk nii kaua vee all olla ning tuli vahepeal vee peale, et õhku ahmida ja kohe tagasi minna. Vee all leidis ta aga merikarbi, see oli suur ja roosakas, nii siis, ta sukeldus selleni ja jäi seda vee all huvi tundva pilguga uurima.

[Nicole A. Monroe]

OT: Kust sa nüüd nii profiujujaks said, et vee all nii vabalt silmad lahti saad olla? xD

Nicole sukeldus juba mitmendat korda, lastes pool juttu sünnipäevapeo kohta mööda. Tõusnud nüüd juba lainetavale veepinnale, silus ta läbimärjad juuksed üle pea ning üritas ülejäänud lause loogiliselt kokku panna. Esimene pool oli selge. "Korraldad mingi ilgelt suure läbupeo?" muigas neiu käsi vees liigutades, et mitte põhja vajuda. Saanud Naomi pritsmete osaliseks, pilgutas ta mitu korda silmi ning avastas, et tüdruk on juba vee alla põgenenud. Siiski kogus ta väikese koguse vett, sest Naomi pidi millalgi välja tulema; ideaalne.

[Naomi Chanel Goldenrose]

OT: Tänasest sain, kusjuures. : D

Naomi võttis vee all enda kätte merikarbi ja tõusis pinnale. "Vaata, mis ma leidsin,"ütles Naomi ja ujus koos merikarbiga kaini. Selle helkiv kuma hämmastas Naomi'it ning tüdruk ei suutnud sellelt pilku enam pöörata. See oli lihtsalt imeilus.
Korraks aga raputas ta pead ja pöördus jälle Nicole'i poole. "Mis sa ennem ütlesid? Kuule, mis sa arvad...Kas ma avan selle merikarbi?"küsis Naomi, ise veel poolsõnatu merikarbist, mis helkis päikesesära käes.

[Nicole A. Monroe]

Nicole pööritas silmi ja muigas. Silmi ainult merikarbi jaoks... Naerust turtsatanud, ujus ta kai juurde, sealjuures lausudes: "Vahet pole, mis ma ütlesin. Keskendu oma leiule." Viimane lause kõlas pisut sarkastiliselt, kuid selles ei olnud midagi pilkavat või solvavat, pigem sõbralik nöökimine.
Kuna tema käed olid pidevast ringilaskmisest veidi väsinud, toetas ta end kaiäärele ning tõmbas end kiirelt veest välja. Seejärel jäi ta sinna istuma, jalaotsad siiski veel vees. Imetlenud veidi aega merikarpi, vastas ta naeratades: "Muidugi. Loodad sealt mõne pärli leida või?" päris ta kergelt naerdes.