|
Post by Daniel Grafdner on Jun 30, 2010 21:11:11 GMT 3
Teerajalt sisse keeranud Daniel peatus hetkeks, ning toetas oma käed põlvedel. Seal nii poolkaares seistes ohkas ta sügavalt, ning pani ipod'ist järgmise loo mängima. Ta oli saanud tulla välja, ning rahulikult kõike välja vaagima. Noormees oli üldse ülikoolis käima hakates rohkem sporti tegema hakanud, ta ei laaberdanud enam niisama tühja-tähja pärast, nagu seda vanasti alati teinud oli.
Uut tuuleiilt oma näol tundnud sasis ta kiirelt vasaku käega oma musti juukseid, ning sörkis siis edasi. Seljas pikk must adidase dress, ning jalas mustad adid. See oli ainuke firma, mis spordiriideid noormees kandis. Talle lihtsalt ei meeldinud mittemiski muu.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 1, 2010 11:31:26 GMT 3
Kate liikus Central Parki suunas kerges sörkjooksus. Kuigi talle sport ei meeldinud, oli ta otsustanud jooksma tulla, et enda pead tuulutada ja mõtteid mõlgutada. Parki jõudnud, lisas ta pisut kiirust ning jooksis mööda kividest krabisevat rada. Ta kandis lohvakaid musti põlvpükse ning pikemat topi, mis oli musta-punase kirju. Kuna ta oli enda iPodi´i koju unustanud, nautis ta linnulaulu ning silmitses mööduvaid inimesi. Märganud ees pool teist jooksijat, liikus näitsik temani, "Hei, tohib ühineda?" küsis Kate, vaadates nüüd noorukit lähemalt, "sa oled.....Dan. Right?" küsis neiu, tundes ära noormehe Romeo peolt.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 1, 2010 11:51:37 GMT 3
Noormees ei saanud esialgu arugi, et keegi ta kõrval liigub. Lõpuks oma silmadega enda kõrvalt jooksja tabanud kortsutas ta õrnalt oma kulmi, kui ipod'i välja lülitas. ''Ega te midagi enne ei öelnud, ma kuulasin muusikat!?!'' Küsis ta kiirelt, kui veidike aeglasemalt jooksma jäi, ise endiselt neidist vaadeldes. ''Daniel muideks,'' sõnas ta seejärel kergelt isegi naeratades.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 2, 2010 10:19:26 GMT 3
Jälginud hetke noorukit, naeratas Kate lõbusalt ning kordas enda eelmist küsimust, "ma lihtsalt küsisin, kas tohib sinuga ühineda?" Neidis kohendas enda hobusesaba ning jooksis noormehega samas tempos edasi. "Kate," lausus näitsik viisakalt ka enda nime.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 2, 2010 19:27:04 GMT 3
Noormees muheles vaikselt, ning jooksis siis edasi. Ta pilk oli vahepeal liikunud ka Kate'i hindama, kuid noormees loobus sellest peaaegu samakiirelt. ''Heast seltskonnast ei loobu ma kunagi.'' Sõnas ta vastuseks, ning naeratas siis niipalju, kui ta seda suutis. ''Käid siin tihti jooksmas?'' Küsis ta kiirelt, ning suunas oma silmad neiule.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 2, 2010 20:49:45 GMT 3
Kate turtsatas lõbusalt, "kui paar korda kuus on tihti siis jah." Ta viis pilgu noormehele, "ja ma oletan et sina jooksed siin väga tihti." Neidis lükkas patsist lahti tulnud salgud kõrvataha ning vaatas teele. "Ja millega Marla tegeleb?" uuris näitsik, et mitte kahtlast vaikust sisse lasta.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 2, 2010 21:57:53 GMT 3
Noormees muigas kergelt. ''Niipalju, kui ma kodus viibin siis jah, peaaegu igapäev.'' Lausus ta kergelt naeratades, ning oma silmi tagasi teerajale viies. Neile lähenes üks vanamutike väikse puudliga. ''Süüa jäi tegema.'' Lausus ta kiirelt, ning viis hetkeks pilgu tagasi neidisele. ''Siin levivad jutud kiirelt, nagu ma aru saan. Me oleme vaevalt kaks kuud koos olnud.''Nii teistele teadlikult, lõpetas ta lause mõttes, ning jäi näitsiku reageeringut ootama.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 2, 2010 23:10:19 GMT 3
Et vanamutt koeraga läbi lasta, astus tütarlaps rajalt kõrvale. Taas kivisel teel seistes muigas Kate, mõeldes et Marla teeb kodus süüa nagu ehtne koduperenaine. "Siin levivad jutud väga kiirelt. Kaks kuud on ju väga pikk aeg juba koos olla," lausus näitsik, lastes pilgul üle pargi libiseda. "Sa ütlesid, et sa jooksed siis kui sa kodus viibid. Kus sa siis oled kui sa kodus pole? Ülikool?" küsis Kate.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 4, 2010 18:38:36 GMT 3
Noormees astus samuti natuke rohkem kõrvale, ning kui mutike koeraga möödas oli sammus noormees tagasi teele. Kate'i sõnade üle ta muigas vaid kerglaselt. ''Jamh, Juura.'' Sõnas ta kiirelt selgituseks, ning ohkas siis vaikselt kui edasi jooksma jäi.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 4, 2010 22:23:48 GMT 3
Juura tundus neidisele kuiv ja tõsine ala, kuid võibolla noormehele see sobis. "Sinu enda valik või vanemate valmis pandud tulevik?" küsis näitsik. Paljudele noortele olid vanemad ülikoolid ja elukutsed juba enne nende sündi välja valinud. Õnneks Kate'il seda muret ei olnud. Tema vanemad on alati pooldanud nii öelda täiesti vaba kasvatust. "Kuidas siis ülikoolis on ka?" uuris neidis, mõeldes enne kõike õppevälist aega.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 5, 2010 0:28:49 GMT 3
Taaskord oli see koht, kus noormees muigama pidi. ''Nii üht, kui teist. Isa suunas alguses, aga nüüd pakub see endale ka juba huvi. Meil üldse perekonnas enamvähem kõik mingilmääral juurat õppinud.'' Lausus ta ausalt, ning suunas silmad seejärel neiule. ''Ja endal?'' Esitas ta siis küsimuse, kui silmad tagasi teerajale viinud oli.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 5, 2010 13:10:48 GMT 3
Kate noogutas, ta teadis paljusi perekondi, kus oli põlvkondade viisi kirurge või mõnd muud ametit. "Noo, ma alles lõpetasin see kevad Constance Billiard'i tüdrukutekooli, aga arvatavasti lähen Julliardi muusikat õppima, kui üldse ülikooli astun. Või siis NYU ajakirjandust või lavakunsti," lausus näitsik, "vanemate poole pealt on neil üsnagi ükskõik kuhu ma sisseastun. Papsile muidugi meeldib et ma muusikaga tegeleda tahan. Emal pole sooja ega külma." Neidis tõmbas käega üle otsaesise ning jooksis edasi pilk rajal. "Kuidas siis ülikooli elu on kah?" uuris neidis, mõeldes enne kõike õppevälist aega.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 10, 2010 0:01:59 GMT 3
Noormees kuulas huviga, nign noogutas osades kohtades kaasa. Midagi mhm'i taolist juurde podisenud muigas ta lõpuks. ''Õppimine on põhiline, aga jah jääb aega ka muudeks asjadeks. Meil näiteks korraldadakse seal iga nv, kui hulgim rahvas kohale jääb mõni suur trall ja pidu.'' Lausus ta kiirelt, ning naeratas endamisi.'' Muidugi mitte ühikas, ega kellegi korterites. Koolis, sest seal peab end peitma. Ja see on palju huvitavam.'' Sõnas ta muigega, ning aeglustas oma jooksutempot.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 10, 2010 17:48:52 GMT 3
Kate kuulas noormeest ning muigas vahepeal lõbusalt. "See sulle kindlasti meeldib," lausus neidis kerge turtsatusega. Ka näitsik aeglustas enda tempot, et noormehega sama kiirelt edasi liikuda, "Koolis?! Keegi on vahele ka jäänud?" päris neidis, viies pilgu Danile. Ta ei kujutaks ennast ette koolimajas pidutsemas. Ta tahtis niigi seal võimalikult vähe aega veeta.
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 11, 2010 18:53:33 GMT 3
Noormees muigas vaid kergelt, ning noogutas. ''Eip, just sellepärast kogu meie lend kodus jooksmas käibki, et mitte vahele jääda.'' Sõnas ta muieldes, kui silmad teerajalt neidisele viis, keda nüüd naeratades vaatlema jäi. ''Hulljulged nagu me kõik seal oleme.'' Lausus ta viimaks pilku tagasi teele viies, ning kergelt hingeldama hakates.
|
|