Vahetund,

[Celina Clear]

Celina naeratas enesega rahulolevalt. Ta oli juba teadnud et kleit on super, kuid kuulda seda ka kellegi teise suust polnud kunagi paha. ''Võtangi vist...,'' lausus täispikkuses peeglisse üht hindavat pilku viies. ''Mul on tunne et ma nägin kuskil täpselt selle juurde sobivaid rihmikuid,'' sõnas ta samas mõtlikult, olles juba alateadvuses kleidi võtmise ära otsustanud. Valget ja lillat polnud mõtet isegi proovida.

[Marla Singer]

"Super!," ütles Marla veel ja sammus siis enda proovikabiini tagasi, et riided ära vahetada ja siis kingi minna otsima.
Mõne aja pärast oli ta taas väljas, kleti üle käe rippumas, ta kavatses selle ära osta. "Nüüd kingade juurde.." Tüdruk viipas kergelt peaga ning suundus siis liftide poole, et veel üks korrus ülespoole sõita, seal olid kingad...kuigi ka siin korrusel olid mõned kingad välja pandud, kleitidega kokkusobitatud.

[Celina Clear]

Paari minutiga oli Celina kleidi uuesti oma suhteliselt igavavõitu koolivormi vastu vahetanud ning järgnes Marlale, kleit sirgelt üle käsivarre visatud. Kaks ülejäänud kleiti jättis ta kabiini, nagunii koristatakse need sealt millalgi ära. ''Ma arvan et ma võtan midagi sinist....või hõbedast,'' arutles Cels lifti jõudes. Ta polnud isegi kindel kas ennist meenunud kingad veel alles olid. Millal ta neid üldse näinud oli?

[Marla Singer]

"Ma võtan vist midagi musta," ütles Marla ja vajutas lifti nupule, mis mõne aja pärast avanes ning tüdruk sisenes siis. Nad sõitsid korrus ülespoole. "Ma olen täiesti rahul selle kleidiga," lisas ta nagu muuseas. Juba ammu ei olnud ta paljude riietega eriti rahul olnud, kuid see oli midagi tõeliselt head.

[Celina Clear]

Celina noogutas nõustuvalt. ''Mina samuti,'' lausus ta pilku kleidile viies. ''Vean kihla et me saame rabapistrikest rohkem tähelepanu,'' sõnas neidis kavalalt silma pilgutades, endamisi itsitades. Olgugi et tegemist oli heategevusega läks Cels sinna siiski peamiselt lõbutsemiseks.

[Marla Singer]

Marla naeris ja väljus liftist, vaadates ringi kõige suuremas kingapoes ever! Igakord, kui ta sinna tuli, oli seal midagi uut, kuigi ta käis seal kuus mitu korda. "Ma käsen issil ka annetuse teha..," lausus ta siis, sammudes edasi. "Siis on kuidaigi parem tunne, nende arvelt juua." Tüdruk muigas kavalalt.

[Celina Clear]

''Peaks sama tegema,'' lausus Celina muigega, nõustuvalt noogutades. Kleit siiani üle käsivarre visatud, suundus ta sinise värvitooniga kingade poole, silmitsedes ja võrreldes erinevaid värve kleidi tooniga. Seejärel suundus neidis hõbedaste kingade poole, võrreldes neid samuti. Tal polnud aimugi kumb toon on parem.

[Marla Singer]

Marla oli aga mustade kingade juurde kadunud ning valis nüüd sobivaid. Kingad olid sama tähtsusega, mis kleitki. Viimaks valis ta kaks paari välja ja läks neid peegli ette proovima, hoides kleiti enda keha ees. Ta valis ühe paari nendest välja, olles täiesti rahul. Siis suundus ta Celinat otsima.

[Celina Clear]

Celina otsustas lõpuks hõbedaste kingade kasuks ja peagi proovis ta jalga kõrgete kontsadega, rihmikuid, mis peenelt ümber ta pahkluu kinnitusid. Kleiti enda ees hoides, justkui oleks see seljas, uuris ta kingade sobivust. Need olid ideaalsed. Täpselt paraja kõrguse ja tegumoega. Cels jõudis kingad parasjagu ära võtta, kui ta Marlat märkas. ''Kingad valitud?'' päris ta tüdrukuni minnes, hoides rihimikuid sõrmede otsas.

[Marla Singer]

Marla leidis viimaks Celina ja tundus, et sõbranna on ka just lõpetanud ühtede kingade proovimise. "Jah, need," lausus ta siis ja tõstis kingad tüdruku vaatamiskõrgusesse. "Ja sul?" Marlal oli tänaseks šhoppamisest küllalt ja nüüd oleks ta tahtnud minna koju mullivanni ligunema ja siis ennast sätima hakata.

[Celina Clear]

''Olemas,'' lausus Celina hõbedasi kingi kõrgemale tõstes. ''Ma ostan ära...kodus ehteid leidub rohkem kui küllalt, meigiga ka probleeme ei tule, soenguga sama lugu,'' sõnas Cels liikudes samal korrusel oleva kassa poole. Nüüd jäi üle ainult ennast kodus pisut hellitada et peol suurepärane välja näha.

[Marla Singer]

Marla noogutas kergelt ja sammus siis koos sõbrannaga leti juurde. Järjekorda ei olnud, see oleks Barneys peaagu, et lubamatu. Varsti sai ta isa krediitkaardiga makstud ning talle ulatati ilus paberkott koos tema riietega. "Aitäh," lausus tüdruk ning hakkas siis lifti poole sammuma. "Super!," ütles ta lõbusalt Celinale ja astus viimaks lifti.

[Jamie Valanc]

Jamie kõndis üle muru telefoniga rääkides ja samalajal oma juuksesalku näpu vahel keerutades. "Issi , päriselt ?" küsis Jamie teeseldes üllatunud nägu ja mandades näole üllatunud mulje, et tal teesklemine paremini välja kukuks. "Jah," kõlas läbi telefoni isa leebe hääl,"Ma lähen seda täna ostma, tahad kaasa tulla?" Jamie muigas rahulolevalt. "Ei, ma usaldan sind iga oma keharakuga.""Niisiis, värv?" jätkas isa."Valge või beez, sisu loomulikult hele nahk, sa ju tead mu eelistusi.." "Jajah," [/i]kostis isa muheldes vastu."Ma pean nüüd kiirustama, õhtuks on su escalade maja ees. Näeme!"* tuutuut*[/i] kostis telefonist vastu. "Tsauki," ütles Jamie rahulolevalt naertades paljastades sellega oma särvvalged hambad. Jamie istus murule maha ise vaikselt sumisedes: "Järjepidev mina, nii kaua vingun oma vana kallal kui saan uue!" Jamie viskas oma telefoni kotti ja toppis klapid pähe.

[Jamie Valanc]

Jamie oli ennast unustanud oma ipod'i juurde. Nüüd aga võttis ta klapid peast ja toppis need kotti tagasi. Ta tõusis püsti ning kõndis mööda muru kooli parkla poole.