Vahetund,

[Celina Clear]

Koolis pidavat olema söögivahetund kuhu Celina lihtsalt polnud viitsinud minna. Tavaliselt ta isegi käis kohal, istus Briannaga kuskil nurgalauas ja ajas rämpstoitu näost sisse, kuid seekord polnud tal lihtsalt tahtmist. Selle asemel istus tüdruk üksinda keset külma New York'i Metropolitani trepil ja lihtsalt suitsetas. Celina kandis Constance koolivormi. Lühikest halli seelikut, mis oli kunagi seitsmendas klassis põlvini ulatunud kuid nüüd kasvamisega üsnagi miniks jäänud, valget lohvakat triiksärki mille varrukad olid üles kääritud ning selle peale oli visatud hall vest. Koolivormi varjas veidike kollane mantel, mis halli kunstimuuseumi trepi taustal silma hakkas.

[Marla Singer]

Marla sammus aeglaselt mööda suuri treppe alla, samal ajal telefoniga rääkides, suitsetades ja Starbucksi kohvitopsi käes hoides. Just tihti ta siia ei sattunud, kuid nüüd oli ta mõned viimased tunnid otsustanud vahele jätta ning telefoniga rääkides lihtsalt edasi kõndides, isegi eriti vaatamata, kuhu ta suundub. Tal oli samuti seljas Constance tüdrukutekooli koolivorm ning jalas kõrged musta kontsaga kingad. Viimaks istus ta trepile, asetas kohvi enda kõrvale, kustutas suitsu ära ning lõpetas kõne. Alles siis sai ta mahti vaadata, kes tema lähedal istuvad. Paar sammu allapool tundis ta ära Celina. "Hey, Celina!," hüüdis tüdruk enda koolikaaslast.

[Celina Clear]

Celina tõstis pilgu oma mustade kõrge kontsaga lakk-kingade ninadelt ning viis pilgu üle õla, hääle pool mis teda äsja hüüdnud oli. ''Heips, Marla,'' vastas hüüdjas koolikaaslast ära tundes, talle kergelt suits sõrmede vahel viibates. ''Kõik teed toovad Metropolitani, mis? Kunst ikka tõmbab,'' lausus Cels muiates, suitsu veel viimast korda huulile tõstes ja sealt tublit mahvi võttes, enne kui ta koni maha viskas ja kingaga laiaks litsus.

[Marla Singer]

Marla muigas veidike ja kehitas õlgu. "Vist tõesti." Tüdruk tõusis ning järgmisel hetkel istus ta juba paar astet allpool, Celina kõrval. "Aga tegelt..mida sa teed siin?" Marla rüüpas kohvi ning vaatas koolikaaslasele küsivalt otsa. Marla jaoks ei tundnud see üldse imelik, et ta suhtleb inimestega, kellega ta tegelikult eriti ei suhelnud. Vahepeal võis.

[Celina Clear]

''Suitsu,'' vastas Celina automaatselt, pilku seejärel oma sõrmedele viies, mille vahel alles hetk tagasi suits oli olnud. Seejärel meenus tüdrukule et ta oli selle äsja maha visanud. ''Või noh...tegin suitsu,'' parandas ta ennast kerge muigega. Tema eluviis polnud mälule just kõige suurepärasemalt mõjunud. ''Ja sa ise?'' päris Cels pilku Marlale viies, kes ennast tema kõrvale istuma oli sättinud.

[Marla Singer]

Marla kehitas õlgu. "Ma ei tea. Ma rääkisin peaagu tund aega telefoniga ja viimaks avastasin ennast siit." Tüdruk muigas veidike ja rüüpas veel kohvi. "Ning nüüd mõtlen ma, kas minna koju või poodidesse." Ta asetas topsi taas enda kõrvale ja süütas uue suitsu. Ahelsuitsetajate värk, mis teha. Tegelt see asi nii hull ka ei olnud aga vahepeal lihtsalt juhtus nii, et ta tõmbas väga palju.

[Celina Clear]

''Tüdruk, siin pole midagi mõelda. Kooli loomulikult,'' lausus Celina mingil määral noomiva häälega, samas turtsatades. Muidugi oli tema see kõige õigem inimene teisi noomima. ''Tegelikult kui sa kuhugi suundud võid mind ka kaasa tirida,'' sõnas neidis oma heledaid kiharaid sasides. Kool oli teisejärguline, lõbutsemine oli tähtsam. Pealegi ei tähendanud need paar tundi siia-sinna mitte midagi. Nagunii suutis ta ka õppimata midagi töödes kokku klopsidas ja enam-vähem tulemusi saavutada.

[Marla Singer]

Isegi, kui Marla puudus, olid tal kõik hinded positiivsed, ta lihtsalt oskas asju ajada. "Näkää, ma ei viitsi täna enam kooli minna." Ta viis pilgu kaugusesse, vahtides mingeid suvakaid inimesi. "Lähme šhoppama," lisas ta siis ja tõusis püsti, haarates enda kohvitopsi kaasa. Marla vaatas Celina poole, et kas too tuleb kaasa või siiski mitte.

[Celina Clear]

Celina pistis käe oma metalse tooniga käekotti ning tõmbas selle välja koos oma sebramustrilise blackberryga. Ekraanil olev vägagi usaldatav kell märkis, et ta oli nagunii juba järgmisesse tundi hiljaks jäämas, kui ta just joosta ei kavatse ja sport polnud just eriliselt Celsi ala. ''Sobib,'' lausus neidis, mobiili tagasi kotti libistades ning trepilt püsti tõustes, libistades kotisanga paremale õlale.

[Marla Singer]

Marla naeratas rõõmsalt ning pistis enda käe Celina käevangu, hakates treppidest alla sammuma. "Kuhu me essana suundume?," päris ta siis. Marla eesmärk oli see, et kui ta juba poodides käis ja enda aega kulutas, siis ostis ta ka alati midagi. Krediitkaardid olidki ju selle jaoks, et raha raisata.

[Celina Clear]

''Barneys,'' oli Celina kohene vastus. Ta jumaldas seda poodi, selle firmamärke ja kõrgeid hindu, sest kellele ei meeldiks kulutada raha mida sa ise kokku kraapinud pole. Lisaks sellele polnud tüdrukul midagi paari uue riidehilbu vastu. Celina astus mööda Metropolitani treppi alla, käsi Marla käevangus. Ta ei tulnud hetkeks selle pealegi et viisteist minutit tagasi oli ta tüdrukut vaevu tundnud.

[Marla Singer]

"Sobib," vastas Marla ja naeratas, treppidest alla sammudes. Ta oli kohvi jõudnud juba ära juua ning viskas topsi prügikasti, kui nad sellest möödusid. Tüdruk viipas juba enne kõnniteele jõudmist taksole ning üks kollane masin peatuski treppide ees, oodates tüdrukuid.

[Celina Clear]

Nii pea kui takso tüdrukute ees peatus, tõmbas Celina ukse lahti ning prantsatas tagaistmele, istudes seejärel koha võrra edasi et ka Marlale ruumi teha. ''660 Madison Avenue,'' lausus neidis aadressi, mis talle juba pähe oli kulunud, mille peale taksojuht neile tahavaatepeeglist pilgu saatis, seejärel kergelt noogutas ja suuna Barneys'e poole võttis.

[Marla Singer]

Marla istus ka taksosse ja tõmbas enda järel ukse kinni, seejärel hakasid nad enda sihtkoha poole sõitma. "Palju parem kui tunnis passida..," lausus tüdruk nagu muuseas ja muigas, viies pilgu enda kaaslasele. "Igatahes, mul on uusi kingi vaja..ma olen kindel, et leian just sobivad." Marlal kiskus alati viimaks jutt riietele ja kingadele, ta jumaldas neid asju.

[Celina Clear]

Celina muigas endamisi, selga mööda liigagi tuttava moega taksoistme seljatuge toetades. Takso oligi tema peamine liiklemisvahend. ''Ma plaanin uut kleiti osta,'' lausus neidis naeratusega, ignoreerides taksojuhi pilku mis pidevalt nendele liikus. ''Midagi minit ja nappi,'' täpsustas Cels oma uue kleidi välimust, muiates endamisi kui taksojuht ahnete silmadega pilgu uuesti tüdrukutele viis.