|
|
Post by Christopher Z. Peterson on Jul 24, 2010 12:48:36 GMT 3
Chris vaatas kerge kulmukortsutusega jäätisevalikut ja üritas otsustada, mida ta tahab. Ta oli alles mingi aja eest banaanijäätist söönud ja see oli tema jaoks liiga magus. Ja natukene pirtsakana ei tahtnud ta ka täiesti tavalisi maitseid nagu vanilje või shokolaadi või maasika.
"Üks banaani ja üks piparmündi jäätis palun," tellis Chris tibilt leti taga ja vaatas siis naeratades enda tüdruksõbra poole. "Pole enam piparmündi jäätist ammu söönud," teatas ta ja ulatas raha jäätisemüüjale ja võttis temalt vastu enda ja Quinni jäätised ja andis ühe kohe tüdrukule.[/i]
|
|
|
|
Post by Quinn Buckly on Jul 25, 2010 15:54:42 GMT 3
Quinn seisis Chrissi kõrval ning vaatas suurt jäätise valikut. Tema oli enda valiku juba langetanud ja nüüd ootas ta nooruki vastust. Peagi kui noormees oli valinud endale piparmündi jäätise, said nad enda jäätised kätte. Tüdruk võttis enda jäätise vastu ning maitses seda, see oli täpselt selline nagu ta arvanud oli. "Kas lähme minu juurde?" uuris näitsik kergel muigel, vaadates enda poisssõbrale otsa. Ta asetas enda ühe käe ümber poisi ja teises hoidis jäätist, millest ta vahetevahel taas ampsu võttis.
|
|
|
|
Post by Christopher Z. Peterson on Jul 25, 2010 18:51:35 GMT 3
"Kas sa tahad, et me sinu juurde läheksime?" küsis Christopher kerge muige ja kulmukergitusega. Mõte oli muidugi väga hea, ei saanud eitada kuigi ega siinsamas väljas ka eriti midagi väga viga ei olnud. Kuigi võib-olla natukene oli park siiski natukene liiga avalik.
Külm jäätis oli soojal päeval väga teretulnud ja iga külm amps oli justkui paradiis, sest jahutas korralikult maha ja lisaks veel maitses hästi - mitte üleliia magus ega ka maitsetu. Peaaegu täiuslik. Täiuslikuks tegi jäätise vaid Quinn, kelle ümber oli nüüd ja Chrisi käsi, samamoodi nagu tüdruku oma tema ümber.[/i]
|
|
|
|
Post by Quinn Buckly on Jul 25, 2010 20:23:24 GMT 3
"Kas sul on muid ettepanekuid?" küsis Quinn, vaadates noormehele otsa. Ta hammustas enda jäätist, mis oli pisut magus, kuid sellisele magusa armastajale nagu Q oli see suurepärane, "ma mõtlesin et minu juures ei ole kedagi kodus ja me saame kahekesi olla," lisas näitsik kergel muigel ning sammus nooruki kõrval edasi.
|
|
|
|
Post by Christopher Z. Peterson on Jul 25, 2010 23:34:40 GMT 3
Oleks olnud täiesti vale väita, et Chrisile ei meeldinud mõte tühjast kodust - suhteliselt tühjast, sest Quinn ja Christopher oleksid seal. Aga siiski, võrdlemisi tühi. Ja lõputud võimalused, mida nad teha saaksid! Alustades lapsikutest asjadest nadu tekikindluse ehitamine ja lõpetades igasuguste muude põnevate asjadega.
"Sinu juurde siis lähemegi," otsustas Christopher, tõmbas Q'd korraks tugevamalt enda vastu ja kui ta nüüd edasi astus, oli tema samm natukene kergem ja kuidagi sihikindlam. Siiski mitte kiirustav ega midagi. Pigem lihtsalt teadis ta nüüd, kuhu minna ja kuna oli seda teed käinud juba varsti kaks aastat. Mehena oli tal siiski raskusi meenutamaks täpset kuupäeva ja lootis, et ei olnud seda ära unustanud, sest tüdrukutel tulevad igasugused hood peale, kui midagi tähtsat ära unustatakse. Ja kuigi erilisi kogemusi ei olnud, ei olnud see välistatud kellegi puhul.[/i]
|
|
|
|
Post by Quinn Buckly on Jul 26, 2010 10:56:34 GMT 3
Quinn jälgis noormehe nägu, kui too arvatavatsi mõtiskles selle üle, kas minna neiu juurde või ei. Näitsik lasi päikesel endale mõnusalt peale paista ning väikestel tuuleiilidel end jahutada. Suvi oli lihtsalt super!
"Tead ikka kus mu maja on?" küsis näitsik kergelt naljatlevalt. Nad on ju koos olnud ligi kaks aastat või rohkem või vähem? Ega Q isegi täpselt ei teadnud. Kuid kas sellel ongi tähtsust? Peaasi et nad teineteisel olemas on. "Kas sa mäletad veel seda kuidas me esmakordselt kohtusime?" küsis neidis natukese aja pärast, viies muigvel pilgu Chrissile. Ta võiks seda noormeest siin vist tundide kaupa vaadata ja ta ei väsiks sellest.
|
|
|
|
Post by Christopher Z. Peterson on Jul 26, 2010 12:07:44 GMT 3
Chris naeris korraks, kui Quinn küsis, kas ta ikka teab, kus tüdruku maja on. Ei, muidugi ta ei osanud sinna kinnisilmi minna. Vahel tundus, et veedab seal isegi rohkem aega, kui oma kodus ja ega tal selle vastu midagi küll ei olnud. Vähemalt oli ta koos Quinniga, mitte ei emond üksi kodus.
"Ma olen kindel, et ma peaksin seda mäletama," naeris Chris tüdruku küsimuse peale. Selliste asjade pealt oli ta mälu lausa kohutav. Aga samas teadis ta, et kui Quinn natukene valgustaks, siis tuleks talle meelde ja sada muud asja koos sellega.[/i]
|
|
|
|
Post by Quinn Buckly on Jul 26, 2010 13:24:07 GMT 3
Quinn muigas ning raputas kergelt pead, "peaks mäletama?! Aga ei ole nagu täitsa kindel või?" küsis neidis ning sõi enda jäätist, mis sooja tõttu vaikselt sulama juba hakkas. Õnneks oli ta juba suurema osa ära söönud ning jäänud oli veel vahvel ja selle sisu. "See oli Hamptonis. Sa valasid mu kenasti enda jääteega üle ju. Aga ma ei tea, kuidas me pärast sellel lõkkeõhtul just samma seltskonda juhtusime. Deja vu," muigas Q lõbusalt. Tegelikult oli nende esmane kohtumine päris tuliste sõnadega lõppenud, aga õhtul lehvitasid ta teineteisele valget lippu ja said isegi kenasti jutule. "Kas sa ei taha minuga mingiaeg Hamptonisse tulla?" uuris näitsik, lastes pilgul pargile libiseda.
|
|
|
|
Post by Christopher Z. Peterson on Jul 26, 2010 20:26:48 GMT 3
Korraks jõudis Chris teha solvunud nägu, kuid juba tuli talle kõik meelde. Tuli meelde see soe päev ja soe õhtu ja enamus teravaid sõnu ja isegi see lõkkeõhtu ja peaaegu iga oma sõber või tuttav sealt. Alguses oli ta natukene vastu täiesti võõrastele nägudele nende väikeses sõprade ringis, aga kuna tulijad olid ilusad tüdrukud - milline mees suudaks vastu panna? Homoseksuaalne mees muidugi.
"Nüüd mäletan küll, jah. Sa ju tead, kuidas ma ei suuda selliseid asju alati meeles pidada. Kuigi selliseid võiks," ütles Chris kerge muigega, sest mõtles veel sellele õhtule ja raisatud jääteele. Mitte eriti raisatud siiski, kui nüüd vaadata...
"Aga millal sa tahad minna? Mul ülehomme on Google'is, isa töö juures mingi teema, aga teisipäeva hommikust alates olen sinu käsutuses jälle."[/i]
|
|
