|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 11, 2010 18:55:52 GMT 3
Nooruk mühatas kergelt. ''Mitte, et oletame, vaid see ongi õige.'' Lausus ta silmi murule viies, ning seejärel kulm kortsus seda vaatlema jäädes. ''Miski mu sees kinnitas seda lihtsalt, on sellest siis nii raske aru saada?'' Küsis ta nüüd kiirelt silmi pilgutades, kui Andie nägu oma silmadega uurima jäi. Neiu oli muutunud selle paari nädalaga, ning noormehele meeldis see kergelt. Muie Danieli näos reetis koheselt ka selle.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 12, 2010 18:54:43 GMT 3
Andie suunas pilgu Danielile ning kortsutas kulme. "Ja nüüd sa vaatad mind sellise näoga, nagu ei suudaks jälle minust eemal olla" podises Andie, jälgides pisut pahura pilguga noormeest. Muidugi oleks ta tahtnud kes teab mida kõike teha, aga ta oli nüüd kinni. Täitsa kinni.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 13, 2010 0:06:01 GMT 3
Daniel turtsatas vaid. ''Suudan, kui vaja. Aga kas me edasi saame suhelda, sinupoolest ma mõtlen.'' Lausus ta kiirelt oma järgmise mõtte lagedale, tal oli üldse viimasel ajal aju eriti paljusid mõtteid lagedale käima. Eriti imelik, Dani poolest seda vaadelda. Noormehe pilgust võis väljendada, midagi eriti kahtlast hetkel. See oli armastuse ja sõpruse keeris, mis seal tiirutas, tänu sellele ei osanud Dan end ka ise eriti seal hoida, ega midagi teha.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 13, 2010 0:12:20 GMT 3
Andie ohkas kergelt. "Raskeks läheb, aga mis mul muud üle jääb" lausus Andie ning suunas pilgu siis kusagile eemale. "Sa lihtsalt Ürita ette kujutada, Mis tunne mul võib olla" lisas neidis kergelt väriseval häälel, kuid suutis pisarad alla suruda, mistõttu neid ei tulnudki. Mis tunne võib olla, kui mees kes sulle meeldib on järsku su parima sõbrannaga koos?
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 13, 2010 14:51:37 GMT 3
Noormees kortsutas kergelt kulmi, jah neil kõigil läheb raskeks, aga kes ütles, et elu peab kerge olema - ei peagi. Daniel liikus Andiele natuke lähemale, ning kallistas teda kergelt, sõbrad ju selleks olidki, et teineteisele abiks olla, kui vaja. ''Ma ei suudaks seda elusees ette kujutada.'' Sõnas ta vaikselt oma käsi Andie seljale viies, ning teda õrnalt emmates. Talle meeldis neidist nii hoida, ja seda kindlasti ka edaspidi.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 18, 2010 20:18:02 GMT 3
Andiel oli aga hetkel valus ning veel valusam siis, kui Daniel teda embas. Jah, siis kui embas. Neidis lihtsalt oleks tahtnud ka kõike muud, kuid see jäi ära. Ta pidi leppima vaid kallistusega. Andie ohkas raskelt ning toetas end siis Danieli vastu. Neidis ei osanud enam midagi öelda ega teha. Kõik tundus nii vastik ja halb.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 19, 2010 11:57:34 GMT 3
Daniel sulges vaikides oma silmad. ''Sinujaoks on kusagil kindlasti keegi parem, kui mina.'' Lausus ta vaikselt, kui silmad avas, ning nendega muru uurima jäi. Ta embas endiselt neidu, just sellepärast, et mittemidagi enamat teha, ja pärast veel lollimas olukorras olla.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 20, 2010 18:01:09 GMT 3
Andie sulged silmad ning tänu sellele voolas pisar mööda ta põske alla, mille neidis kohe ka ära pühkis. Danieli lause peale Andie vaid mühatas kergelt. "Jajah" pomises ta. Hetkel oli tal tunne, et ei usalda enam kedagi, ega armu ka mitte.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 21, 2010 1:47:52 GMT 3
Daniel ohkas vaid, ta sai vägagi selgelt ja hästi aru millega ta hakkama oli saanud, kuid enam ei saanud ju mittekeegi aega tagasi keerata ja midagi tegemata jätta. Ja kas Dan olekski midagi tegemata jätnud, see oli kõik tema elu ja tema otsused. ''Ma tahtsin sulle ise kõik üles tunnistada, kui sa tagasi tuled, aga gg sai ette.'' Lausus ta vaikselt, ning üsnagi pahuralt, sest see kuradima gossip oli talle viimasel ajal üldse eriti palju asju kaela määrida suutnud.
|
|
