|
|
Post by Andie Valletta on Jul 9, 2010 23:35:21 GMT 3
Andie tundis, et miski ei ole enam samamoodi, kui oli enne reisi. Kodu ja inimesi ikka ei saanud maha jätta nii pikaks, muidu muutub kõik. Neidis kuulas muusikat, liikudes pargis edasi, istudes lõpuks murule maha. Ta sättis hetkeks päikeseprille enda ninal, vaadates kusagile kaugemale. Neidis oli omas mullis.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 9, 2010 23:38:17 GMT 3
Noormees sisenes taaskord tumedas dressis parki. Jälle oli ta jooksmas, ning see park oli talle alati jooksmiseks ülihea koht. Edasi liikudes näppis ta oma ipodi nuppe, ning pani järgmise loo mängima. Daniel oli üleni märg ja higine, sest tal oli juba oma 10 km seljataga.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 9, 2010 23:39:24 GMT 3
Andie oli aga kõnnitee poole seljaga ning ei kuulnud mitte midagi, peale muusika. Lõpuks lasi ta end pikali ning vaatas taevasse. Muusika rahustas teda.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 9, 2010 23:43:04 GMT 3
Noormees vahepeal muusika vait pannud kuulis, kuidas keegi justkui teda karjuks. Eemal Marki märganud nägi Dan kuidas pall temapoole lendas. Paar sammu tahapoole hüpanud, maandus ta murul pikali, pall süles. Keegi oli ees olnud, ning noormees oli talle otsa koperdanud, kuid silmi neidisele viies, kes tal ees oli ei saanud Daniel enam sõnagi suust. Tegemist oli Andiega, noormees vaid vaatas teda justkui kummitust.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 9, 2010 23:45:16 GMT 3
Andie tundis ikka mõnusalt, kuidas keegi talle otsa koperdas. Neidis pööritas silmi ning tahtis juba midagi ütlema hakata, kui enda ülakeha kätega püsti aitas. Sama kiiresti lasi ta end ka pikali tagasi, jäädes lakke vaatama, kui nägi et tegu oli Danieliga. Muusika pani ta ka igaks juhuks valjemaks.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 9, 2010 23:51:14 GMT 3
''Emm.'' Lausus ta vaikselt, ning ajas end püsti. Markile palli visanud näitas ta poisile rusikat, ning ajas end seejärel püsti, kui mannetult Andiet vaatlema jäi. ''Ehk võtad mu vabanduse vastu, et ma sulle otsa koperdasin?'' Küsis ta ettevaatlikult, kui oma silmad neidisele viis.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 10, 2010 0:29:48 GMT 3
Andie vaatas siis hetkeks Danieli poole. Neidis nägi, et too rääkis, kuid ta ei kuulnud midagi. Samamoodi näitas ta ka kätega, kuidagi andes mõista, et ei kuule. Mingil määral ta tahtis Danieliga rääkida, aga samas, no kohe üldse ei tahtnud.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 10, 2010 0:32:38 GMT 3
Noormees suunas silmad maha, ning kortsutas vaikselt oma kulmi. Käed sügavale taskutesse surunud hakkas ta eemale sammuma. Kui nii, siis nii. Neidise soov oli ometigi noormehele seaduseks saanud. Ta pilk oli kivistunud, kuid sellegipoolest jalutas ta vaikselt edasi.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 10, 2010 0:34:56 GMT 3
"Ka asi mille pärast vabandada" lausus neidis hetke pärast, kuna miski temas siiski sundis Danieliga rääkima. "Pigem võiks nagu seletada, mis siin toimub?" uuris ta ning vaatas nüüd väga pettunud ilmega Dan'i poole.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 10, 2010 0:38:43 GMT 3
Noormees peatus, ning keeras end hetkeks Andie suunas. ''Vahet pole, sa ei mõista.'' Lausus ta kiirelt, ning viis silmad tagasi teerajale. Noormees ei oleks ka ise mõistnud, enne seda lahkumist oli Dan ju neidisele maad ja ilmad kokku lubanud, kuid mis sellest saanud oli. Mittemidagi, jah ta oli selles süüdi, kuid nagu talle kohane, ei tunnistanud noormees end kunagi milleski süüdi olevat. Vähemalt vabatahtlikult mitte.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 10, 2010 0:49:05 GMT 3
Andie hingas sügavalt sisse ning rahulikult välja, et mitte närvi minna. "Sa pole veel proovinud seletadagi" lausus ta pahaselt, kuid siiski kontrollitud emotsioonidega.
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 10, 2010 1:07:36 GMT 3
Noormees peatus taaskord, kuid seekord keeras ta end jäädavalt ringi. End neidise kõrvale maha istuma sättinud suunas ta oma silmad rohulibledele, kui neid sõrmedega kakkuma jäi. ''Noh, mis siin seletada. Läksid ära, avastasin ma, et mu süda on juba lasteaiast saati Marlale kuulunud, ma lihtsalt ei teadvustanud seda endale korralikult. Ma ei taha sulle haiget teha, päriselt ka ei taha, aga kas siis nii oleks parem olnud, kui ma oleksin nii sind, teda kui ka end petnud?'' Vuristas ta kõik ette, ning suunas silmad seejärel Andiele. ''Sa ju tähendad mulle endiselt seda kõike.'' Sõnas ta ettevaatlikult, oma kätt Andie poole, kui teda nüüd kahetseva pilguga vaatlema jäi.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 10, 2010 2:59:52 GMT 3
Andie turtsatas kergelt ning raputas pead, kui ise samamoodi rohuliblesid jälgis. "Kuidas ma kõike seda siiani tähendan?" küsis tüdruk. "Siis ju mitte, kui su elu armastus on Marla" lisas ta ning alles nüüd suunas ta pilgu Danielile. Siiski oli see tobe. Miks lubada nii palju?
|
|
|
|
Post by Daniel Grafdner on Jul 10, 2010 7:56:21 GMT 3
Noormees raputas pead. ''Mehed saavad kaht tüdrukut korraga armastada, naised ei saa aru sellest lihtsalt. Teiejaoks on see kohe kindel petmine.'' Sõnas noormees kiirelt neidisele, ning oma silmad nüüd temale kinnitades kortsus nooruki kulm õrnalt, kuid lootustandvalt.
|
|
|
|
Post by Andie Valletta on Jul 10, 2010 9:42:24 GMT 3
Andie turtsatas nüüd. "Ah kohe nii?" küsis ta siis küsimusele, millele ta otseselt vastust ei oodanud. "See on lihtsalt ebaloomulik. Aga okei, oletame et su teooria on õige. Siis mis kuradi valemiga suutsid sa otsustada, et Marla on see, Õigem?" küsis Andie siis järgmiseks sellise küsimuse, rõhutades sõna Õigem.
|
|
