Teel kodu poole

[Daniel Grafdner]

Poole tunnipärast palatisse naasnud noormees maandus toolil. Ta teadis, et M pole enam see sama Marla mittekunagi, ning seetõttu ta käed ka kogu selle aja rusikates olid. Lõpuks märkas ta palati akna taga oma isa, kes teda välja kutsus. Noormees läks, ning nad jäid sinna midagi arutama. Daniel sisenes, koos Grafdneriga palatisse, ning embas vaikselt Marlat.

''Ma armastan sind igavesti, pea seda meeles.'' Sõnas ta kiirelt, ning kadus seejärel. Noormehe isa jäi palatisse, ning maandus seal, kus Dan enne istunud oli. Keegi pidi ju seal samas koguaeg olema, lihtsalt pidi. Dan'ile oli järgi tulnud Alf, ning nad võtsid suuna sinna, kus ka kõik teised olid.

[Marla Singer]

Viimaks, kui Dan palatisse tuli, vaatas Marla talle vaikides otsa. Ta armastas ka poissi, üle kõige, kuid hetkel ei suutnud ta seda ütelda, ta oleks jälle nutma hakanud. Siis aga jäi Dani isa sinna ja Dan ise läks ära. Marla hakkas endal juhtmeid küljest kakuma. "EI, DAN, ÄRA MINE!," karjus ta poisile järgi, ise täiega paanikas olles, üritades voodist püsti saada aga ta ei saanud, sest osa juhtmeid oli ikka veel küljes ja kõht tegi põrguvalu. Tüdruk viis pilgu poisi isale. "Ära lase tal minna," lausus ta läbi suurte pisarate ja vajus siis tagasi padjale.

Tüdruk teadis, et Dan läheb R'i otsima, kes iganes ta siis ka ei olnud. Tegelt oli tüdruk nüüd välja mõelnud, kes R oli. M oli ju siiski koos Daniga kasvanud ja ta teadis poisi sõpru ja vaenlaseid..see ei olnud kohe üldse hea, et Dan läinud oli. Marla nuttis ikka edasi, ulgudes nagu titt. Poleks üldse ime, kui Dan mõne aja pärast ise siin voodis lamaks.

[Daniel Grafdner]

Dan aga ei kuulnud seda, kuidas neidis karjuma ja märatsema palatis hakaks. Ta oli juba läinud, ning isa ei osanud muud teha, kui teda lihtsalt paigal üritada hoida. ''Ta pidi minema.'' Sõnas Nick Marlale, kui tast natuke eemaldus, ning tooli lähemale vedas. Mees jäi neidise kätt hoidma .