|
|
Post by Matthew Brown on May 31, 2010 22:00:04 GMT 3
Matthew astus kergel sammul Lavenderz'te aiast sisse ning jalutas suure maja välisukse juurde, jäädes selle ette seisma. Ta tõstis parema käe üles ning vajutas pöidlaga uksekellale, hoides seda veidi all. Seejärel toetas ta enda mõlemad käed uksepiitadele ning jäi kannatlikult ootama.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 31, 2010 22:09:28 GMT 3
Järjekordne igav õhtupoolik. Martin oli väidetavalt linnas oma 'kontoris', kuigi muidugi oli ta hoooooopis kuskil mujal. Ja Dora kohvitas kuskil koos oma sõbrannadega. Cora lebas igavledes elutoas diivanil ning sirvis ajakirja, samal ajal kui kõrval teler valjult muusikakanalil mängis.
Tüdruk oli valmis juba ei tea mida tegema, et mitte igavusse ära surra, sest talle kohati tundus juba, et ta hakkab vaikselt lämbuma, kui korraga uksekell helises. See tuli talle kerge üllatusena - enda teada ei oodanud tüdruk kedagi külla. Sujuvalt ajas neitsik ennast diivanilt püsti ning kiirustas läbi maja ukse juurde.
"Wow, hei!" Cora näol oli särav naeratus, kui ta ukse lingi alla vajutas ning sellel lahti vajuda lasi, nähes seejärel väljas seismas Matthew´i.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 31, 2010 22:16:55 GMT 3
Matthew tõmbus uksest kergelt eemale, kui link alla vajutati. Kuid selleks polnud põhjust - uks käis sisse poole lahti. Ta venitas enda näole muheda naeratuse, kui ta Corat nägi. Ta viis pilgu maja sisemusele ja siis tagasi Coco'le, jäädes teda silmitsema. "Oled üksi?" küsis ta kelmikalt kulme kergitades.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 31, 2010 22:25:11 GMT 3
Cora astus ukseavast kõrvale, et Matthew´il oleks võimalik sisse astuda. Noh, ta vähemalt ikka oletas, et noormees ei ilmunud tema uksetaha, et lihtsalt tere öelda. "On sul midagi väga selle vastu, kui ma ei vastan?" päris tütarlaps mahedalt, näol vaikiv naeratus, kui ta Matt´i reaktsiooni ja vastust ootas.
Ennist mainimata, olid Coral seljas lühike musta-halli-valge ruuduline seelik ja valge maika. Tema tumedad juuksed olid lahti ning hoidsid lokki, nagu tavaliselt.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on May 31, 2010 22:36:08 GMT 3
Matthew astus muiates uksest sisse ning raputas kergelt pead, kiigates samas ka kuidagi elutuppa, et kindel olla, et need hääled tulevad telekast ning et Coco tõesti üksi kodus on. Pealegi.. Miks tüdruk peaks talle valetama? "Noh, ma siin mõtlesin, et.." alustas ta, kuid lõpetas järsku enda lause. Matt naeratas magusalt ja astus järgmisel hetkel Cora'le sammu lähemale, asetades käe neiu alaseljale ning vajutades huuled tütarlapse omadele, suudeldes teda tormiliselt.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 31, 2010 22:42:20 GMT 3
Kui Matthew oli üle läve edasi astunud, lasi Cora uksel tema järel kinni vajuda ning silmitses seejärel uudishimulikult noormeest, kui viimane oma jutuga alustas. Kuid ega ta vist nelja-viie sõna lausumisest kaugemale ei jõudnudki. See järgnev tuli Corale kerge üllatusena. Noh, ta tõesti lihtsalt ei osanud seda praegult, kohe ja nüüd, samas koridoris, oodata. Kuid sellegi poolest suudles näitsik kutti vastu, tegemata väljagi Blinkie´st, kes oli uksekella peale muidugi samuti enda nina püsti tõstnud ning haukudes koridori jõudnud.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on Jun 1, 2010 19:57:26 GMT 3
Matthew libistas enda mõlemad käed neiu puusadele, hoides Corat enda lähedal. Ta poleks uskunud, et neidis nüüd kohe nii hästi suudelda oskab. Matt surus alla muige, mis tema huulile tulema kippus. Seejärel ta aga võpatas kergelt, kui mingit haukumist kuulnud oli.. Ahjaa, Coral oli ju koer.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 20:06:51 GMT 3
Esiti ei lasknud Cora ennast koerast üldse häirida, ta oli liialt ametis Matthew'i suudlemise ning mitte midagi mõtlemisega, kuid kui Blinkie nende jalgadega juba põrkus, eemaldus Coco noormehest. Tema silmad langesid kutsikale ja ta ohkas vaikselt. "Lähme parem minu tuppa," pakkus näitsik vaikselt, Matthew'i käest kinni võttes (ma mõtlen, ta ei haaranud noormehe randmest, ega midagi, vaid põimis enda sõrmed teise omadega) ning teda läbi maja juhtides. Magamistuba oli teisel korrusel, esimesel asusid vaid mõned külalistetoad.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on Jun 6, 2010 12:51:50 GMT 3
Matthew tundis, et miski oli Cora meeleolus muutunud. Äkki tuli see suudlus liiga äkitselt? Kuid hetkel Matt sellise asja peale ei mõelnud ning ta kõndis rahulikul neiu järel teisele korrusele. Seesmiselt tundis mees aga, et ta tahaks juba neiu tuppa joosta ja seal juba alustatud asjaga lõpetada. Aga ta hoidis end tagasi. Veel.
Kui nad lõpuks tüdruku tuppa jõudsid, sammus Matthew voodi juurde ja maandus sellele mugavalt istuma, vaadates neiut kavala naeratusega ning patsutades siis enda kõrvale voodile, märku andmaks, et tüdruk tema kõrvale istuks.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 11, 2010 23:53:33 GMT 3
Cora sulges enda järel ukse ning toetas ennast hetke seljaga vastu selle jahedat pinda, sõrmed endiselt lingi ümber haakunud. Tütarlapse tumedad silmad peatusid ennast mugavalt voodile seadnud Matthewil ja ta muigas paratamatult, kui nooruk enda kõrvale madratsile patsutas.
Hetke veel ukse vastas seisnud, alahuul kergelt pruntis, tõukas Coco ennast sealt toelt lahti ning kõndis aeglaste ja mõõdetud sammudega voodini, potsatades hetk hiljem Matthewi sülle istuma, lükates seda tehes noormehe ka õrnalt voodile pikali. "Niisiis," sõnas tüdruk vaikuses, näol magus naeratus.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on Jun 12, 2010 0:03:17 GMT 3
Matthew naeratas rahulolevalt ning mingil määral ka kavalalt, kui Cora end tema sülle istuma vedas ja ta siis voodile pikali lükkas. Seejärel kergitas ta aga kelmikalt üht kulmu. "Kas sa sellise asja jaoks liiga noor pole, kullake?" küsis ta muiates, olles juba valmis üht kõrvakiilu saama.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 12, 2010 0:08:10 GMT 3
Seda võiski noormees lootma jääda. Muidugi esimese hoona mõtles Cora küll selle peale, kuid siiski jäi kõrvakiil tulemata. Selle asemel püsis tütarlapse näol see sama magus naeratus, kui tema nägu Matthewi näole lähenes, jäädes vaid paari sentimeetri kaugusel seisma.
Vaikus. Tumedad mandlisilmad vahtisid otse hallidesse. Vaikus venis. Mitte midagi ei juhtunud. Viimaks Coco suu paotus. "Võib-olla," lausus tüdruk viimaks poolsosinal, naeratades ennast keerates ning madratsile istuma potsatades.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on Jun 12, 2010 0:16:49 GMT 3
Muie Matthewi suul venis aegamööda suuremaks, kui peale tema küsimust väike vaikus tekkis. Sel ajal oli kuulda ainult nende aeglaseid ja rahulikke hingetõmbeid. Kui Cora aga hoopis end Matt' sülest ära veeretas, kortsutas ta kulme. "Minu jaoks sa küll noor pole," ütles ta, püüdes selle lausega Cora'le teada anda, et ta küsis selle küsimuse lihtsalt tögamiseks.
Hetke pärast asetas ta küünarnuki madratsile ja tõstis selle abiga enda ülakeha veidi üles poole, haarates Coralt siis õrnalt, kuid nõudlikult randmest ja tõmmates ta kergelt tagasi enda peale, surudes siis huuled neiu omadele.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 12, 2010 0:24:12 GMT 3
Ega Cora ei olnudki nõnda arvanud ju. Ta oli eelnevat lihtsat noormehega narrimiseks teinud. Sõbraga võib ju naljapärast ikka narrida, see ei ole keelatud tegevus. Sõpruses on kõik keelatud mängud lubatud.
Tundes haaret enda randme ümber, andis Cora sellele järgi, leides ennast hetk hiljem tagasi enda vanast positsioonist - Matthew'i pealt. Seekord muidugi mitte istuli. Kui noormehe huuled vastu tema omi puutusid, suudles näitsik teda kirglikult, liibudes samas täiesti kuti vastu. Vaevu oli ruumi ja aega korralikeks hingetõmmeteks.[/color]
|
|
|
|
Post by Matthew Brown on Jun 12, 2010 0:38:51 GMT 3
Matthew pööras ennast nüüd Cora peale. Tema parem käsi libises neiu seeliku alla, tõmmates seda veidi ülespoole, samas kui tema üks käsi voodile toetatud oli. See suudlus oli õrn, kirglik, metsik.. Matt tundis enda ja Cora vahel mingit sädet.. Sellist, mida ta teiste tüdrukute vastu tundnud pole. Mehel oli mingi kahtlane eelaimdus.. Et ta ei lase kohe pärast seda jalga.
|
|
