Kuldses Karus ! (Baar)

[Daniel Grafdner]

Daniel avas kerge uksekõlina saatel ukse, ning sisenes sinna . Selline mõnus maale omale kõrts, ta armastas siin varem niisama istumas käia, ning täna oli taaskord üks selline kord . Vahest leidis ta siit isegi mõne eriti maheda jutukaaslase, keda ta ka seekord leida lootis .

Noormehe silmad olid liikunud letile, ning baarmenile . Tollele noogutanud haaras ta leti juurde jõudes sealt oma õlleklaasi, ning sammus ühe nurgalauani, kus vaikselt jooma jäi .

[Romeo L. Byron]

Mida tegi ta baaris, seda Romeo ei taibanud. Aga koht paistis huvitav olevat, nii et ta vaatas uudishimulikult ringi. Ta ei pea ju midagi tellima. Ajaviiteks istus noormees leti äärde ja jälgis veidi toimuvat.

[Daniel Grafdner]

Daniel võis võõrale tunduda, nagu paadunud joodik, kes oma igapäevaseks õhtuks nimetas kõrtsis õllekannu taga istumist, kuid reaalselt see ju nii polnud . Noormees rüüpas sõõm sõõmu järel, ning jäi seejärel silmapilgu saatel kõiki vaatlema, kes seal olid . Kõrtsis oli inimesi erinevaid .

[Romeo L. Byron]

Natuke narr hakkas seal üksi passida. Romeo lasi veelkord silmadel läbi ruumi käia. Ta peatus ühe tumedapäise kuti juures, kes üksi nurgalauas istus. Noormees lonkis läbi baari ja maandus kuti vastas. "Hei."

[Daniel Grafdner]

Noormees jälgis silmadega baaris ringi, kui üks noormees tema lauas maandus . Missest, et võõras, aga juttu sai vähemalt ajada . ''Ahoi .'' Lausus ta lühidalt, ning rüüpas sõõmu oma õllest . ''Ei joogi midagi ?'' Küsis ta seejärel, ning suunas oma silmad poisile . ''Daniel, muideks .'' Lausus ta lõbusalt, ning asetas oma käed ümber klaasi .

[Romeo L. Byron]

"Ei joo jah." Romeo heitis pilgu õlleklaasile Danieli käes. "Ma olen Romeo."

[Daniel Grafdner]

Danieli silmad olid noormehel kindlalt paigal . Ta hindas teda kergelt noormeest läbi tolle välimuse . ''Miks siis ? Karsklane ?'' Küsis ta kiirelt, ning rüüpas uue sõõmu oma klaasist . Seal polnud enam eriti midagi juua, ning Daniel oli otsustanud et rohkem ta juurde ka ei telli omale midagi .

[Romeo L. Byron]

Romeo nõjatus vastu tooli/diivani seljatuge. "Võib ka nii öelda," lausus ta. "Ma ei vaja meelemürke, et pööraseks minna."

[Daniel Grafdner]

Daniel muigas kergelt, ning suunas silmad noormehele . ''See on vahest lihtsalt hea vabandus .'' Lausus ta kiirelt, ning suunas pilgu seejärel noorukilt baarile ringi liikuma . ''Või sa ei pea kunagi mingeid vabandusi kellegi tarbeks kasutama ?'' Uuris ta nüüd, kui uue sõõmu oma joogist rüübanud oli .

[Romeo L. Byron]

Romeo üks suunurk kerkis. "See pole mingi vabandus. See ongi nii, nagu ma ütlesin." Ta silmitses oma jutukaaslast. "Ma olen juba ilma alkoholi või narkootikumideta piisavalt segane."

[Daniel Grafdner]

Daniel kortsutas kergelt oma kulmi, ning suunas silmad seejärel poisile, kui sõõmu oma pudelist rüüpas . ''Hea lihtne elu siis .'' Lausus ta kiirelt, ning suunas oma silmad baarile ringi liikuma .

[Romeo L. Byron]

Romeo muigas. "Pean nõustuma. On the other hand - mind ei peeta eriti kellekski, sest mulle ei paku pinget et kuskil pommiaugus kasti juua."

[Daniel Grafdner]

Noormees kortsutas kergelt kulmi . ''Pole lugu, inimesi on mitmesuguseid .'' Sõnas ta klaasist uut sõõmu rüübates, ning seda seejärel laual liigutama jäädes . ''Siis teen, ma sulle mingi mahla välja ?'' Küsis ta Romeolt, kui teda silmitsema jäi .

[Romeo L. Byron]

Romeo kehitas õlgu. "Vesi kõlbab ka." Ta võttis oma musta pusa seljast ja, voltinud selle kokku, pani enda kõrvale. Baaris oli üpris soe.

[Daniel Grafdner]

Noormees tellinud noormehele mineraalvee suunas silmad tagasi tuttavale . ''Ja millega sa vabalajal tegeled ?'' Kortsutas ta õrnalt oma kulmi, kui silmadega sõpra mõõtma jäi . Noorukile toodi vesi, ning baarmen lahkus siis laua juures . Dan noogutas talle vaevumärgatavalt, ning naeratas siis kerglaselt, kui Romeolt ta lühitutvustust ootama jäi .