Party! : )

[Avery Delilah Bridge]

Avery näitas turvamehele enda ID kaarti, mis pole feik, kuna tüdruk tõesti on 19, ning sisenes, kui mees tal minna lubas. Klubi oli üsnagi rahvast täis, enamus heledates riietes, seega kõik oli väga neoon. Ka Delilah oli heledatesse toonidesse riietunud, täpsemalt valgesse. Tal oli seljas valge õlapaelteta top, valge lühike seelik ja valged madalad kingad. Mingit kotti tal kaasas polnud, kuna tal oli kaasas vaid ID kaart ja raha, mis tal märkamatult seeliku taskusse mahtus. Neiu liikus rahulikult läbi massi leti poole, et enne tantsima minemist paar jooki võtta.

OT: Pluus - Link.
Seelik - Link.
Kingad, ilma täppide, lipsude ja mustade äärteta. Ja kontsasid tegelikult pole - Link.

[Romeo L. Byron]

Romeo sai probleemideta sisse. Vaevalt oli ta klubisse astunud, kui tema lemmikkomplekt - mustavalgeruudulised skeidid, valged teksad musta vööga, valge triiksärk lõdvalt kinni seotud musta lipsuga ja eest lahti heleroheline jakk - neoonselt helendama hakkasid. Mõnus. Noormees kõndis inimeste vahelt läbi, käed pükste taskutes.

[Avery Delilah Bridge]

"Üks kirsi siider," ütles Avery kergelt naeratades, kui barmen tema poole pöördus. Ta sai koheselt purgi enda lemmik siidrit ning neiu andis baarmenile raha, veidike rohkem, kui vaja, aga Avery'd ei huvitanud see. Ta avas purgi rahulikult ning pöördus siis tantsijaid vaatama. Tüdruku meelest oli see päris armas, kuidas kõikide riided helendasid. Tõesti, peaaegu kõik olid neoonsetes toonides. Kollased, rohelised, roosad... nunnu. Delilah lonksas siidrit ning muigas, kui nägi ukse poole vaadates, et kaks noort tüdrukut sisse ei saanud. Väike feil.

[Romeo L. Byron]

Romeo lonkis leti äärde. "Klaas mineraalvett, palun." Ta andis raha, sai oma joogi kätte ja nõjatus vastu letti, nautides muusikat.

[Avery Delilah Bridge]

Avery jälgis hetke, kuidas üks noormees mineraalvett tellis. Neiu muigas omaette ning lonksas siidrit. Tema isiklikult arvas siiski, et kui pidu, siis tuleks alkoholi juua. Mitte minugi ülemäära palju, vaid normaalses koguses. Aga mineraalvett? See ei kuulunud Delilah'i nimekirja. Kohe kindlasti mitte. Kuigi ega mingid viinad ka sinna eriti ei kuulunud, üldiselt lihtsalt siidrid ja õlu. Aga viinast ta ka täielikult ära ei ütleks.

[Romeo L. Byron]

Muusika oli kaasakiskuv. Romeo sulges hetkeks silmad ja lasi helidel ning bassil endast läbi voolata. Mõnus. Isegi kõige paremad subwooferid auto pakiruumis ei trumpa üle klubi helitehnikat.

[Avery Delilah Bridge]

Avery võttis järgmise lonksu siidrit ning jälgis tantsivaid inimesi. Tüdruk loksutas enda siidri purki ning otsustas, et peale seda, kui purk tühi oli, läheb ta tantsima. Selleks ta sinna ju tuli. Mitte ennast täis jooma, nagu mõni, keda praegu välja oksendama veeti ega ka mitte lolli mängima, nagu mõned alaealised tüdrukud, kes üritasid praegu mingit tüüpi sebida ja teda täis joota. Täiesti masendav, kui hukas noored olid. Mitte, et Avery ennast noorte hulka ei lugenud.

[Romeo L. Byron]

Romeo heitis paar pilku eemal istuvale brünetile tüdrukule, jõi oma klaasi kiirelt tühjaks ja kõndis siis neiu juurde. "Hei. Tantsida tahad?" küsis ta, näol tavapärane soe naeratus.

[Avery Delilah Bridge]

Avery tõstis pilgu ja naeratas kergelt. "Võib kah," ütles ta juukseid silme eest lükates. Ta pani peaaegu tühja siidripurgi ära ning tõusis püsti. "Käid siin tihti?" küsis ta noormehelt sõbralikult naeratades ning tema käsivarrest kinni võttes. Tüdruk ei olnud arg, ning kui teda juba tantsima kutsuti, siis miks nad peaksid sinna minema mitme meetrise vahega? Kusjuures, tal oli armas jakk, tüdrukule tõesti meeldis see.

[Romeo L. Byron]

Romeo oli neiu julgest käitumisest kergelt üllatunud, kuid tal polnud midagi selle vastu, et tüdruk end tema ligi hoidis. "Eriti mitte. Siin klubis olen esimest korda, kui aus olla," vastas ta.

[Avery Delilah Bridge]

Avery muigas kergelt. "See on lahe klubi tegelikult," ütles Delilah nüüd noormeest tantsupõranda osale juhtides. "Muide, mina olen Avery, või siis Delilah, ükskõik, kumba sa eelistad," lisas Del sõbralikult. Ta oli väga sõbralik tüdruk, vahel oli see talle kahju toonud, aga Avery ei tahtnud eriti uskuda, et ükskõik kes, kes näeb sõbralik ja tore välja, on tegelikult paha. Delilah lihtsalt usaldas inimesi.

[Romeo L. Byron]

Romeo vastas naeratusele. "Ma olen Romeo. Meeldiv tutvuda, Avery." Neiu oli üpris kena. Ja julge, erinevalt enamusest tüdrukutest, kes poleks eales julgenud mingi suvalise kutiga kuskil klubis suhtlema hakata.

[Avery Delilah Bridge]

Avery naeratas taas. Rõõmsameelne. "Kas sa tegeled modellindusega?" küsis ta järsku, kui nad tantsuplatsil seisma jäid. Noormees oli lihtsalt sellise välimusega, kes võiks modell olla. Ega tänaval selliseid eriti ei leia, kui nad just millegi kindla pärast endale sellist välimust pole endale saanud. Delilah igatahes arvas, et Romeo oli modell. Lihtsalt selle armsa välimuse pärast.

[Romeo L. Byron]

"Veidi tegelen jah," vastas Romeo. Avery rõõmsameelsus oli nakkav, nii et ta naeris vaikselt.

[Avery Delilah Bridge]

"Tõsiselt? Täiega vägev ju!" ahhetas Avery. Ta oli väheseid modelle näinud, kuigi enamus Manhattanil võinuksid modellindusega tegeleda. "Kuidas sa modelliks said? Ma mõtlen, konkurents on ju tõsiselt suur," uuris tüdruk siis. Avery üks sõbranna oli kunagi castingul käinud, aga ei saanud tööle, kuna seal oli palju hoopis tõsisemalt võetavaid isikuid olnud. Ja nüüd Avery lihtsalt lambist läheb ühe modelliga tantsima. Totally awesome!