Party! : )

[Avery Delilah Bridge]

Delilah muigas. "Sa oled Tokyos käinud?" küsis neiu kergelt pead kallutades, pilk Romeo'l.

[Romeo L. Byron]

Romeo noogutas. "Sessil. Ja enamiku ajast jõlkusin mööda linna ringi." Ta oli käinud igat tüüpi poodides, söönud maid cafe's hommikust ja mänginud DDR'i videomängukeskustes. Lõbus.

[Avery Delilah Bridge]

"Vägev. Tahaks ka Tokyosse minna. Kunagi ehk lähen. Tahaksin võimalikult palju reisida. Mu isa reisib palju, kuid mind ta siiani kaasa ei ole võtnud," sõnas Delilah. Ta võttis peotäie liiva ja laskis sellel siis aeglaselt tagasi maha niriseda.

[Romeo L. Byron]

Romeo sättis end rätsepistesse. "Reisimine on mõnus. Samas olen ma viimasel ajal nii palju reisinud, et mõneks ajaks on kopp ees." Nojah, ega's nad ei tulnud Serbiast otselennuga, vaid sõitsid läbi nelja riigi, enne kui lennukile asusid.

[Avery Delilah Bridge]

Ka Avery sättis end mugavamalt istuma, kuid mitte täielikult, sest tal oli jalas ikkagi üsnagi lühike seelik. Neiu muigas. "Pikalt reisimine on jah igav, aga üldiselt mulle meeldib. Kuid vaid siis, kui ei käida vaatamas mingeid ajaloolisi mälestusmärke ja mida veel," sõnas Delilah sõrmedega liivale kujundeid joonistades, pruunide silmade pilk maas.

[Romeo L. Byron]

"Nõustun." Romeo ringutas. Taevasse hakkas tähti tekkima, mitte ühte pilve. Tumemust laotus. "Kultuurielamus ei saa seisneda ainult mingite vanade kivide vaatamises."

[Avery Delilah Bridge]

Avery noogutas kergelt. "Õigus. Kuid minu emal on sõltuvus igasugustele vaatamisväärsustele," ütles neiu lõbustatult muiates. Ta tõstis pilgu ning vahtis nüüd üksisilmi leeke.

[Romeo L. Byron]

Romeo turtsatas. "Mu emps õnneks selline pole. Ta valiks pigem kuskil pommiaugus kastijoomise kui neljatunnise ekskursiooni mööda mingi linna vaatamisväärsusi. Kuigi mu ema ei ole eriti purjutaja." Armukese jättis ta siiski mainimata.

[Avery Delilah Bridge]

"Tavaliselt, kui me perega käisime reisimas, siis ema jooksis mööda vaatamisväärsusi ringi, mina, isa ja mu "kullakallis" vennake olime hotellis või chillisime mööda poode," ütles Avery õrnalt naeratades, meenutades mälestusi. Nüüd ta ei saanud enda vennaga üldse läbi. Kahju. Aga samas ka mitte.

[Romeo L. Byron]

"Monumendid on okei, aga mõõdukalt. Päev otsa skulptuure vahtida tüütaks ka kõige vingema turisti ära," arvas Romeo. Ta toetas end küünarnukkidele.

[Avery Delilah Bridge]

"Minu ema ei tüdine nendest kunagi, kuigi talle ei ole üldse meelde jäänud, mida ta vaatamas käis või midagi. Ta lihtsalt läheb ning kui on lahkunud, siis on tal juba meeles läinud, mis märk see oli," ütles Avery enda seelikut sättides. Ta pilk jälgis nüüd teist lõket, mis kustuma hakkas, kuna selle omanikud olid lahkunud. Kuulda oli ainult rahulikku lainete kohinat... Avery tõstis pilgu ning vaatas kavalalt muiates Romeo'le otsa. "Ujuma viitsid minna?" küsis tüdruk lõbusalt.

[Romeo L. Byron]

Tõttöelda oligi Romeol veidi palav hakanud. "Arvad? Sa võid haigeks jääda," sõnas ta. "Vesi ei ole ju praegu eriti soe." Kuigi ta oleks heameelega end vette kastnud. Kõigepealt rääkis kaine mõistus.

[Avery Delilah Bridge]

Delilah pööritas lõbustatult silmi. "Tüüp, praegu on suvi ning kesköö. Vesi on soe," ütles Del püsti tõustes ja end liivast puhtaks rapsides. "Mina igatahes lähen, sest mul on palav," sõnas ta kingi jalast ajades.

[Romeo L. Byron]

"Oh, eks ma siis tulen ka." Romeo tõmbas skeidid jalast, võttis lipsu kaelast ja nööpis särgi kiirelt lahti. Olgu mis on, üksi ei tohiks keegi öösel ujuma minna.

[Avery Delilah Bridge]

Delilah naeratas armsalt ning tänas õnne, et oli bikiinid alla pannud. Ta võttis topi ja seeliku seljast ning pani need liivale, lõkkest veidike eemale. Patsikummi tal kahjuks polnud, seega lükkas ta need lihtsalt silme eest eemale, jättes nad lahti. Nüüd vaatas ta hetkeks Romeo poole ja hakkas siis mere poole minema.

OT: Bikiinid - Link.