|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 15:20:27 GMT 3
"Siis on hästi." Romeo lõpetas massaaži, vähendades sõrmede survet järk-järgult. Aga jalad? Naiste jalad on alati olnud Forbidden Area. Nagu ta hooliks. Aga Cora arvab temast hästi, pole vaja seda muljet rikkuda. Noormees pani päikesekreemi Cora kõrvale ning viskas uuesti pikali.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 15:28:27 GMT 3
Cora - nüüd lamamis toolil kõhuli - keeras enda pead õige pisut, niiet oli näoga Romeo poole, kes oli tagasi enda kohale pikali heitnud. "Ma tänan," lausus ta vildakalt naeratades ning hingas siis sügavalt sisse, lastes päikesel nüüd enda selga kütta. [/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 15:45:09 GMT 3
"Aga palun." Romeo sulges silmad. Korralik päevitus tuleb alati kasuks. Ega ta ilmaasjata pole omale karjade viisi kiljuvaid fänne kogunud.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 15:52:49 GMT 3
Cora hingas sügavalt sisse ja lihtsalt pikutas seal. Ta tundis küll ennast kergelt uimaseks muutuvalt, kuid magama ta ei kavatsenud jääda - see ei olnud kohe üldse kasulik, olgu siis päikesekreem või mitte.
Korraga hakkas kostuma rannakotist tuttav Blue Foundation lugu. Ohkena välja hingates ajas Cora ennast istukile ning otsis telefoni kotist välja. Ühe pilgu ekraanile heitnud lendas telefon aga sinna samasse tagasi ja lugu jätkas mängimist.[/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 15:54:35 GMT 3
Romeo kuulas natuke aega lugu, avas siis ühe silma ja tõstis veidi pead. "Sa ei kavatse sellele vastata?" küsis ta.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 15:57:24 GMT 3
Kuuldes Romeo küsimust, hammustas Cora endale õrnalt alahuulde ning raputas eitavalt pead. "Ma ei räägi temaga," sõnas tütarlaps lihtsalt. Ta ei tahtnud seda kõne vastu võtta, see oleks lihtsalt päikese pilve taha lükanud ning kogu lõbu lõpetanud.[/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 16:00:10 GMT 3
"Eks sa ise tea," kehitas Romeo õlgu, sulges silmad ja lasi end lõdvaks. Ühel hetkel helistab tema mamsel, et tema peale karjuda, või isa, et teda golfiklubisse appi paluda. Oleks tulnud pähe telefon välja lülitada.. Loomulikult mitte.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 16:05:01 GMT 3
Viimaks lõpetas telefon helisemise ning lugu vaikis. See vaikus kestis hetke, mille jooksul Cora ootas, et muusika uuesti mängima hakkaks. Kui seda aga ei juhtunud, hingas tütarlaps kergendunult. Ema oli alla andnud. "See päev võikski lihtsalt kesta," pomises Coco korraga, piisavalt valjult, et ka Romeo seda kuulnud oleks. Ta teadis, et varsti lõppeb see asi siin niikuinii ära ning tal tuleb kuhugi edasi minna.[/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 18:59:46 GMT 3
Romeo sirutas end välja. "Liiga palju puhkust hakkab pähe," lausus ta vaikselt naerdes.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 1, 2010 19:36:24 GMT 3
"Võib-olla.." Ehk oligi see praegusel juhul siin juhtunud? Cora ju tegelikkuses ei teinudki enam mitte midagi muud, kui lihtsalt passis tühja, koos ühega, koos teisega, otsese põhimõtteta.[/color]
ot. mõtte puudus.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 16:44:49 GMT 3
Romeo lebas mõne aja liikumatult ning ajas end siis püsti. "Ma käin korra ära," sõnas ta ja jooksis mööda liiva eemale.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 12, 2010 0:10:37 GMT 3
Cora kergitas kulme, kui neid sõnu kuulis ning siis, silmi noormehe poole suunates, teda juba kaugenemas nägi. "Okei," pomises tütarlaps omaette, nüüd korraga vaid iseenda seltskonda nautides.[/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 12, 2010 0:29:25 GMT 3
Mõne aja pärast tuli Romeo tagasi, käes veepudel täis külma vett. Ta viskas taas pikali, pani raha koti välistaskusse ja hoidis külma pudelit mõne hetke rinnal. Siis ajas ta end istuli, korkis pudeli lahti ja, surunud pöidla pudelisuule, pigistas pudelit, suunates peene jääkülma veejoa Cora poole. Väike jahutus.
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on Jun 12, 2010 0:37:12 GMT 3
Cora silmad olid päikeseprillide taga kinni vajunud ning ta nautis lihtsalt seda kõrvetavat kuuma. Mis muutus korraga väga järsult. Tütarlapse huulilt pääses vaikne kiljatuse sarnane heli, mis ülatus üsna kõrgetele toonidele, kui korraga vastu tema nahka midagi täiesti jääkülma puutus. Plaksti olid näitsiku silmad lahti ning ta pööras ennast, tõustes istukile. "Mille puhul?" küsis ta kulme kergitades Romeo poole vaadates.[/color]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 12, 2010 0:38:16 GMT 3
Pudelist tilkus liivale vett. Romeo irvitas. "Sa oled nii igav. Sellepärast." Ta muigas.
|
|
