Väga lahedas uues baaris

[Romeo L. Byron]

"Kui nii, siis nii." Romeo naeratas. "Ei saa just öelda, et ma tihti sõidan, reisija kõrval. Pole omandanud harjumust juhtimise ajal rääkida, sest omaette rääkimine on hullumeelsuse esimene märk," sõnas noormees ja naeris.

[Kate V. Scott]

Ka Kate turtsatas ning hakkas naerma. "Sa võiksid siis täna enda harjumusi natuke muuta," lausus neidis kerge muigega. "Nii, jutusta mulle, mis on olnud parim auto, millega sa sõitnud oled?" küsis näitsik, et arendada jututeemat. Pealegi niisama istumine tuletas talle meelde, kui halb tal olla on.

[Romeo L. Byron]

"Hm." Romeo hoidis vasaku käega rooli paigal ja teist kätt käigukangil. Nagu B.A. "A-ryhmas". "Hea küsimus. Ma arvan, et kõige parem on seesama, milles sa praegu istud - Nissan Skyline GTR. Aga tuleb mainida ka minu eelmist, Pontiac Firebirdi."

[Kate V. Scott]

"Need mõlemad on mingi ülihead autod ma oletan," lausus Kate, sest ilmselgelt oskas noormees endale autode seast just paremad välja valida. "Vähemalt kui ma peaks autot ostma minema, siis ma tean keda kaasa kutsuda," muigas neidis ning vaatas noormehele otsa.

[Romeo L. Byron]

Romeo turtsatas. "Sa ei saaks nii võimsa autoga hakkama," sõnas ta rooli keerates. "Sulle sobiks paremini Honda - kuulekas, aga hea vedrustusega ja mõnus auto. Nissani või Pontiaciga sa toime ei tuleks." Ta teadis, mida rääkis - mitmed kogenematud kollanokad, kel kõrvatagused alles märjad, ostsid omale võimsa sõiduki ja lõpetasid haiglas. Või kirstus.

[Kate V. Scott]

Kate kergitas hetkeks kulme, kuid hakkas siis naerma, "ja vot selle pärast sa peadki minuga kaasa tulema." Neidis mõtles, hetke," mulle meeldiks mõni väiksem auto, mis oleks mõnusat värvi." Naeratuse saatel viis ta enda pilgu aknast välja. Nüüd olid nad juba üsna kesklinna lähedal.

[Romeo L. Byron]

Romeo keeras ühest tänavast ära. "See on hea, kui sa tead, mida tahad," vastas ta rooli paigal hoides.

[Kate V. Scott]

Kate noogutas ning ohkas kergelt, kuigi naeratus püsis ikka veel tema näol. "Kas sina tead mida sa tahad?" küsis neidis tõsisemalt, "ma mõtlen üleüldiselt, mitte autode vallas ega midagi. Lihtsalt elus?" Ta jälgis aknast tänaval kõndivaid inimesi ning tulede valgel linna.

[Romeo L. Byron]

Inimese kohta, kellel alkohol keeras sisikonna pahupidi, ajas Kate täitsa kainet juttu, imestas Romeo endamisi. "Ei tea," vastas ta. "Mul oleks mitmeid teid, mida mööda minna, aga ma ei oska valida."

[Kate V. Scott]

Kate noogutas ning toetas küünarnuki vastu ust, toetades pea käele. "Okey, eks ma siis nõustun sellise vastusega," muigas neidis ning sättis enda jakki. "Rääkides teedest - kuna me kohale jõuame?" küsis näitsik, uurides millises linnaosas nad olid.

[Romeo L. Byron]

"Peagi." Romeo vahetas käiku ja auto kogus veidi kiirust.

OT: väsinud ja tujutu. sorri.

[Kate V. Scott]

"Okey," lausus neidis napisõnaliselt. Ta kattis käega suule tekkiva haigutuse ning viis pilgu tagasi Romeole. Vajunud sügavamale istmesse, sulges Kate hetkeks silmad. "Kas sa tuled minu juures ülesse ka?" küsis ta avades taas enda silmad.

[Romeo L. Byron]

Romeo suunas hetkeks pilgu Kate'ile. "Kui sa seda tahad," sõnas ta. Kui neiu seda soovib, muidugi. Noormees pööras ühest tänavast vasakule ja sõitis veidi otse, peatades siis auto tuttava kortermaja ees. "Palun."

[Kate V. Scott]

Kate naeratas, "ma ju ei oleks küsinud kui ma ei oleks tahtnud." Näinud tuttavat maja ja tänavat, tõusis neidis sirgemalt istuma ning asetas enda koti õlale. "Aiäth," lausus näitsik, kallutades end noormehe poole. Surunud tema põsele suudluse, avas ta auto ukse ning jäi noorukit ootama.

[Romeo L. Byron]

Romeo tuli autost välja ja kõndis ümber sõiduki Kate'i juurde. "No muidugi," sõnas ta naeratades. "Oleksin selle peale pidanud tulema."