Enda maja tagahoovis

[Marla Singer]

Kuigi Marla maja asus keset Upper East Side oli sellel ka roheline hoovike olemas, see asus maja taga ning seal oli väga kena. Seal oli purskaev, pingid, mingid taimed-põõsad ja kõik vajalik, et seal näiteks üks grilliõhtu korraldada.

Hetkel aga istus Marla lihtsalt purskaevu äärel ja vahtis vett ning mõtles selle peale, mis viimasel nädalal juhutnud oli. Ta ei olnud Dani see nädal näinud ja ta ei teadnud isegi, millega poiss tegeleb. Tüdruk ei olnud söendanud talle ka hellata või smsmi saata, sest viimasel korral oli ta ikka väga ämbrisse astunud, kui oli Danile öelnud, et armastab teda. Nüüd igatses ta poissi nii väga, kuid arvas, et Dan ei taha enam temaga sõbergi olla.

[Daniel Grafdner]

Mersu ära parkinud lasi noormees peal rahulikult roolile langeda . Kõrvalt istmelt lilled ja kommikarbi võtnud haaras ta võtmed süütelukust, ning väljus autost . Uksed lukustanud sammus ta vaikselt silmi maas hoides ukseni, kuhu ta alati ise sisenenud oli, kuid nüüd olid asjad ju teistlaadi . Käes karpi keerutanud surus ta selle taskusse tagasi, kuid keeras seejärel otsa ringi . Jah, isa oli öelnud et see on lihtne ja vajalik .

Marla oli talle alati sobinud, ning salamisi, oli ju noormehe isa neid ka paari pannud . Ja kui Daniel nüüd isajuurde selle jutuga läks, suunas isa teda just seda sammu tegema . Daniel ei teadnud päristäpselt ise ka kas ta seda tahab. Proovida ju võis, oli ta endale kindlaks teinud, ning sellepärast ta ka koheselt ukseni tuhises . Ukse kella vajutanud kortsus noormehe kulm mõnevõrra, ning ta pilgust ei saanud midagi erilist välja lugeda .

Jah Daniel oli muutunud selle nädalaga, kas küpsemaks, või suuremaks seda ei söendanud ta ka ise mõelda . Igatahes oli ta kindel, et ilma Marlata ta isa juurde minna ei tohi . Omale advokaadi ilme ette mananud jäi ta ukse avamist ootama .

[Marla Singer]

Kuna Marla oli hoovis, siis ta ei kuulnud uksekella helisemist. Küll aga avas ukse nende koduabiline Jelena. "Tere noorhärra Grafdner," tervitas ta Poola aktsendiga Danieli. Kui koduabiline lilli ja kommikarpi märkas, lisas ta: "Marla on väljas, kui te teda otsite. Maja taga." Jelena vaatas naeratades Dani poole ja ootas, mida nooruk edasi teeb.

Marla istus ikka veel purskaevu äärel ja hoidis nüüd sõrmi vees, endal tõsine ilme näol.

[Daniel Grafdner]

Noormees tervitas viisakalt koduabilist, ning suunas silmad seejärel maha . ''On ta üksi ?'' Küsis ta kiirelt silmi tagasi Jelenale viies, ning ta silmi uurima jäädes . Tavaliselt ei käitnud Daniel nii, ning talle endale oli ka see kõik kohmetuse tipp .

[Marla Singer]

"Jah," vastas Jelena ja naeratas, justkui aimates, kuidas Daniel ennast tundis. "Mine sinna nüüd," lisas ta siis ja utsitas noormeest tagant, vaadates telle ise ukse pealt järele.

[Daniel Grafdner]

Daniel noogutas Jelenale, ning surus oma autovõtmed taskusse . Uksest sisse astunud suunas ta veel kerge pilgu naisele, kuid sammus seejärel elutuppa, kust läks uks tahahoovi . Terassil korraks peatunud jälgis ta Marlat seljatagant . Vaikselt neidise seljataha sammunud peatus ta seal, ning jäi teda nõutult vaatlema . ''Et siis, tervist .'' Sõnas ta vaikselt, ning viis silmad seejärel otsekohe maha, nagu oleks ta midagi häbeneda . Reaalselt ju polnud, aga ikkagi tundis noormees ennast süüdi .

[Marla Singer]

Marla võpatas, kui nii meeldivalt tuttavat häält kuulis. Ta keeras enda pea Dani poole ja tõusis seejärel kohe purskaevu äärelt, seistes nüüd poisi ees. "Tere," lausus ta, tema ilme püsis tõsine. Tüdruk oli lihtsalt liiga üllatunud, et midagi veel lisada.

[Daniel Grafdner]

Daniel tõstis oma silmad, ning viis need Marlale, kui too ta ees seisma jäänud oli . Kommikarbi ja lilled koos Marla poole suunanud jäi ta teda kergelt altkulmu vaatlema . ''Need on sulle .'' Sõnas ta vaikselt . Noormehele meenus, kui ta lasteaias üht oma silmarõõmu endale tüdrukuks oli palunud tol hetkel, ning tahesttahtmatta reetis ka tema nägu seda, et talle oli midagi naljakat meenunud . ''Et seesuur .''

Kogeles ta vaikselt, kui oma silmad nüüd Marla omadele kinnitas . ''Noh, perse kah, mina ei oska ametlik olla .'' Loobus ta seejärel, ning jäi muheledes neidise reaktsiooni ootama .''Ma küsisin isa käest nõu ja ta käskis mul nüüd meheks hakata .'' Lausus ta seejärel vaikselt, ning ohkas taaskord . ''Kui sa mind loomulikult, kui meest tahad .'' Sõnas ta seejärel, ning jäi neidist vaatlema, et temalt see jah saada .

[Marla Singer]

Marla võttis kommikarbi ja lilled vastu, endal naeratus näole tekkimas. Vähemalt ei olnud nad tülis, nagu tüdruk enda lolli aruga arvanud oli. Ta nuusutas lilli, ise naeratades Dani poole vaadates. Siis kuulas ta edasi, mida poisil öelda on. "Totu," ütles ta siis viimaks ja maandus poisi kaelast, teda tugevalt kallistades. "Sa ei pea mingiks tõsiseks meheks hakkama," lisas tüdruk, "sa tead, et oled mulle kõige kallim, ükskõik millisena. Ja pealegi sobib sulle selline olek. Poisilik." Tüdruk vaatas korraks Danile otsa ja naeratas, seejärel surus enda pea tema õlale ja kallistas teda veel tugevalt.

Viimaks lasi Marla Dani lahti ja seisis tema ees. "Ma igatsesin sind nii väga," ütles ta viimaks tõsisemalt. Ta ei teadnud, mida täpsemalt Dan selle all mõtles, et kas Marla tahab teda. Muidugi ta tahtis, selles ei olnud küsmistki, kuid ta ei kavatsenud hakata Danile midagi peale suruma, kui poiss suhet ei tahnud. Nad võisid vaid ka sõbrad olla...kui vaja. Marla jaoks oli oluline, et Dan enam nii ära ei kaoks.

[Daniel Grafdner]

''Ise oled sa totu .'' Lausus ta viimaks, ning lasi neidise oma kaelast lahti, kui too seda tegi . ''Aga kunagi pean ma suureks ka kasvama, ja isa arvates on nüüd õige aeg .'' Lisas ta kiirelt, kui poisilikust juttu tuli, ning viis silmad seejärel Marlale . ''Noh, et siis võin sind oma vanematele, kui oma tulevast tutvustada ?'' Esitas ta seejärel küsimuse, millele ta vastust endiselt ootas . ''Kuigi sind tutvustada eriti küll vaja pole .'' Sõnas ta naeratades, ning surus oma käe seejärel sügavale taskusse , kui üks silm poolkinni neidist vaatlema jäi .

[Marla Singer]

Marla vaatas Danile otse silma. "Dan, enne vajan ma kinnitust. Kas see on su isa soov või oled sa ka selles ise täiesti kindel?" Tüdruk ei tahtnud tõesti poisilt vabadust ära võtta, sest ta teadis, et Danile meeldib see, ka talle endale meeldis, kuid Dani nimel oli ta nõus kõikidest teistest loobuma. Nad võisid koos ka vabad olla ja koos elu nautida. Nüüd ootas ta vaid seda viimasts vastust, et kindlalt enda vastus öelda. See oli abieluettepanek?!

[Daniel Grafdner]

Noormees muigas vaid endamisi . ''Ma poleks läinud isajuurde jutuga, kui ma ise selles kahtlenud oleks .'' Sõnas ta kiirelt, ning kortsutas vaikselt oma kulmi . ''Ma pole tavaliselt leppinud kaotamisega .'' Lausus ta nüü juurde, ning tegi neidisele kergelt silma . Ta mõlemad käed olid taskutesse liikunud, ning ta näol mängles õrn naeratus .

[Marla Singer]

Marla astus Dani juurde ja naeratas veidike. "Sel juhul, kuna ma sinu vanematega kohtun?" Ta tegi, nagu ei teaks neid, kuigi Dani vanemad olid talle samamoodi nagu enda vanemadki, peaagu. Nad olid ju nii palju aega koos veetnud.

[Daniel Grafdner]

Noormees muigas, ning naeratas võidurõõmsalt samaaegselt . ''Isa korraldas meile õhtusöögi .'' Lausus ta kiirelt, ning tegi taaskord neidisele silma . ''Selleajaga peaksid sa end jõudma valmis sättida, ja mina ka midagi viisakamat selga ajada .'' Lausus ta kindlameelselt, ning suunas silmad aias ringi liikuma . ''Aga reaalselt, mis sa istusid siin üksinda ? See pole sinulik .'' Uuris ta nüüd kiirelt, kui oli veendunud, et Marla lihtsalt istus purskkaevu serval, nagu viieaastane tütarlaps .

[Marla Singer]

Marla naeratas, muidugi jõudis ta ennast valmis, ta suutis mega kiirelt ka riietuda, kui vaja oli.
"Noh, ma mõtlesin just sinu peale, et kuhu sa kadunud oled ja kas sa oled vihane..ma kartsin," ütles tüdruk siis ausalt.