Enda maja tagahoovis

[Daniel Grafdner]

Daniel lasi teha Marlal algust, ning asetas oma käed näitsiku puusadele. Ta ei oodanudki, et neiu ise alustaks, noormees oli see, kes neidist liigutama jäi. Daniel oli oma pea vastu istet asetanud, ning ka ta silmad olid nüüdseks juba suletud. Ainult käed olid need mis liikusid, et Marla õiges tempos püsiks.

[Marla Singer]

Marla ei suutnud, ta ei olnud ammu nii kiimas olnud ja seega oli see kähkukas eriti hea. Ta liigutas ennast Dani peal, ise hingeldades. Ei möödunud 10 minutitki, kui Marlale tundus, et ta jõuab juba varsti tippu.

[Daniel Grafdner]

Noormees lasi neidisel rahulikult edasi liigelda, kuid ei läinud kaua, kui Daniel sai, mis tema tahtis. Oma käed ümber Marla viinud naeratas ta talle kiirelt, ning üritas oma hingamist siis tagasi korda saada.

[Marla Singer]

Neil juhtus see samal ajal, paaegu nagu alati. Tüdruk suudles veel korraks Dani ja lükkas siis temapoolse ukse lahti, ronides välja. Ta sammus eemale, et ennast korda teha. Nad ei olnud kondoomi kasutanud seega jah. Tal oli vaja ennast korda teha.

Viimaks tuli tüdruk tagasi autosse ja istus taas kõrvalistmele. Ta liibus taas Dani poole, vaadates talle armunult otsa. "Sa oled lihtsalt parim!," ütles ta armsalt.

[Daniel Grafdner]

Daniel lasi neiu oma sülest ära, sulges oma püksivöö, ning sättis istme tagasi paika. Kui Marla autosse tagasi tuli, vastas ta neiu sõnadele, vaid suudlusega. Ta oleks võinudki oma elu Marla käte vahel veeta, need olid lihtsalt parimad hetked ta elus .

[Marla Singer]

Marla naeratas ja istus seejärel ka korralikult pingile, tõmmates turavöö taas peale. Nüüd võis ta rahuliku südamega Dani vanematega kohtama minna.

[Daniel Grafdner]

Noormees käivitas masina aeglaselt, ning sõitis siis kiire kannakaga minema. Daniel võttis taaskord suuna linnapoole, kuid nüüd sõitis ta veidike kiiremini, ka linnas sees, sest aega oli neid juba igalpool parajalt kulunud.

[Marla Singer]

Marla tõmbas katte alla, mida kasutati päikesevarjuks ja tõmbas siis peegli sealt välja. Tal oli vaja enda soeng ka korda sättida ja huuled üle värvida.
Ta ei pannud tähelegi, kui nad juba linna tagasi jõudsid.

[Daniel Grafdner]

Dan sõitis linnas natuke rahulikumalt, kuid ega ka linnapiir teda ei peatanud tegemast, mis noormehe süda just ihaldas. Peaaegu igal ristmikul oli tunda õrna kummipõlemis lõhna, ning näha mersu tagatulesid, mis kadusid kusagile edasi. Oli jäänud sõita veel vaid mõni kilomeeter.

[Marla Singer]

Marla lõpetas viimaks enda sättimise ning viis pilgu Danile. Tüdruk usaldas täielikult poissi roolis ning nautis tema sõidustiili.

Varsti jõudsid nad Dani juurde ja Marla väljus autost. Ta ootas Dani järgi ja suundus siis ukse juurde.

[Daniel Grafdner]

Noormees väljus aeglaselt autost, ning ohkas seejärel õrnalt. Daniel märkas, kuidas ta isa aknavahelt piilus, ning seejärel kusagile järsult kadus. Koheselt avati ka uks, ning seal seisis Dani ema, kes Marlale vastu jooksis, ning teda koheselt ka kallistas. ''Mul on niii hea meel sind siin näha.'' Lausus ta Marlale, ning naeratas siis Danile. Noormees muheles vaid endamisi, kui ukseni sammus, ning sealt sisenes. ''Kuidas sul siis ka läinud on, oh lähme nüüd tuppa siin väljas on kohutavalt palav.'' Seletas Danieli oma nagu jahuveski, kui toapoole tagasi sammuma hakkas. Dan oli kööki sammunud, ning rääkis seal midagi isaga.

[Marla Singer]

Marla kallistas Danieli ema, kes oli talle peaagu nagu enda emagi. Eriti vahet ei olnud, ta nägi neid mõlemaid sama harva. Siis läks tüdruk edasi ning viimaks istus ta juba elutoas diivani peal, käes veinipokaal. Tüdruk saatis Danile naeratuse, kes oma isaga eemal vestles ning siis hakkas tema ise Dani emaga rääkima. Kuigi ta oli varem siin nii palju käinud ja tundnud ennast nagu omas kodus, oli seekord siiski kuidagi teistmoodi, ta tundis et peab korralikumalt käituma.

[Daniel Grafdner]

Natukese ajapärast saabusid ka mehed köögist elutuppa. Nad istusid kumbki oma tugitoolile, ning jäid muiates teineteist vaatlema. Ema kadus kööki, ning asus seal toimetama. ''Ära emal ainult pulmi luba plaanima hakata veel eksole.'' Lausus noormees lõpuks isale, ning too noogutas mõistvalt pojale, saates seejärel Marlale kerge muigava pilgu. ''Kas ma näen teid nüüd tihemini?'' Uuris Dani isa Marlalt, justkui oleks tema see kes teab vastata. Sellegipoolest ei hakanud Dan vahele segama.

[Marla Singer]

Marla saatis Dani ema pilguga kööki ning viis siis silmad meestele, kes nüüd tema vastas istus ja muigas kergelt. "Suvel kindlasti," lausus ta siis. Oli ju loogiline, et pärast suve enam mitte. Nad hakkasid mõlemad ülikoolis käima. "Aga ma luban, et ei unusta teid ka pärast suve lõppu," lisas ta siis kiiresti ja naeratas võluvalt. Pulmade jutu peale hakkas tema süda puperdama, kuid tüdruk surus selle alla.

[Daniel Grafdner]

Daniel ohkas vaikselt, kui Nicholase pilku endal tundis. ''Sinuga tahan ma ka pärast sellest kooliasjast rääkida.''Sõnas mees pojale, ning Dan kortsutas ainult õrnalt oma kulmi sellepeale tungivalt noogutades. Siis liikus aga ema juba tagasi tuppa, ning kutsus neid sööma, ta oli üle pika aja ise toitu valmistanud, ning seetõttu ka Dan end siia kohale üldse vedanud oligi.

Noormees ei mäletanud enam ise ka õieti millal ta viimati ema tehtud süüa oli saanud. Mehed ajasid end üles, ning Dan võttis Marlal käest kinni, kui laua äärde vaikselt minema hakkas. Marla tooli veidike kaugemale lauast tõmmanud lasi ta neidise sinna istuma, ning maandus tema kõrvale. Ka noormehe vanemad olid lauataha end sättinud, ning nüüd tatsas toas ringi vanemate teenija, kes toitu serveeris.