|
|
Post by Cora Lavenderz on May 24, 2010 21:50:29 GMT 3
Oli reedene õhtupoolik. Üle Brooklyni silla sõidsid autod, inimesed kõndisid, sõidsid ratastega, paarikesed hoidsid käest kinni. Ja kõige selle summa keskel toetas Cora ennast vastu silla piiret, silmitsedes linna siluetti. Kõrgeid maju oranþika taeva taustal, kui päikeseketas taevakaarel üha rohkem allapoole vajus.
See siin ei olnud just koht, kuhu Lavlie igapäevaselt satuks, kuid vahel lihtsalt täiesti juhuslikult... juhtus. Ta ei oletanudki, et ta siin kedagi tuttavat kohtaks. Kuid paratamatult oli tal sees kummaline tunne. Oli reede. Nädalalõpp. Ja tema seisis üksinda Brooklyni sillal. [/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 24, 2010 22:01:54 GMT 3
Alec pistis telefoni taskusse ning liikus mööda silda edasi. Tavaliselt oleks ta sõitnud autoga, kuid täna ta tahtis kõndida. Oli õhtu ka ju. Tema lemmik aeg päevast. Mees astus edasi, käed taskutesse surutud. "Kõik korras?" küsis ta, kui oli jõudnud mingi tüdruku juurde, kes silla piirde ääres seisis. Äkki eluisu läbi või midagi?[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 24, 2010 22:05:35 GMT 3
Olles olnud täiesti omas mõtteis, kuulis Cora korraga äratavat häält oma kõrvus. Kas oli kõneletud temaga? "Mh?" ühmas neitsik kohe esimese reaktsioonina, enne kui talle küsimus täielikult ajusse jõudis. "Jah, täiesti.. Ma lihtsalt mõtlesin," vastas Lave, sõnu saatmas näole libisev naeratus, kui ta tumedad silmad hetke linnal virelesid, enne kui tagasi noormehe poole pöördusid.[/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 24, 2010 22:09:44 GMT 3
Alec muigas. "Tundus küll, et sa nagu mõtleksid, et kas hüpata alla, või mitte," ütles mees kergelt lõbustatud toonil. Ta sättis kapuutsi, mis tal peas oli, mis enda varjuga veidike seda armi varjas. Alec'it ei huvitanud teiste arvamus, aga oli veidike ebamugav, kui kõik jõllitasid, et mis sellel viga on, et pool nägu armiga kaetud on.[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 24, 2010 22:14:53 GMT 3
Tahtmatult naeris Cora vaikselt, kuuldes noormehe arvamust. "Nii hull mu elu veel ei ole. On ikka paar asja, mida nautida. Aga kui sa mind siin kuu aja pärast jälle juhtud nägema, siis on see variant üsna tõenäoline," rääkis neitsik, sõrmedega õrnalt vastu piiret toksides. Samal ajal, kui sõnad üle tema huulte libisesid, vilksatas Coco pilk ka sinna allapoole. Ei tundunudki nii hull. [/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 24, 2010 22:18:06 GMT 3
Alec turtsatas vaikselt. "Jätan meelde," ütles ta lõbustatult. Mees kuulis enda sõnumi helinat ja võttis telefoni välja. Ta libistas kiirelt pilguga üle kirjutatu, muigas, ning pani telefoni ära. "Mida sa teed siin siis?" küsis ta.[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 24, 2010 22:25:19 GMT 3
Cora toetas enda mõlemad küünarnukid nüüd piirdele, ennast mugavalt ettepoole toedates, kartmata liiga ette toetades üle kukkuda. See lihtsalt ei tundunud tema meelest tõenäoline. "Tegelikkuses.. ega ma päris ei teagi. Naudin vaadet, ma arvan, kuigi see ei näi väga õige reede õhtu veetmise moodi," vastas näitsik veidike mõtiskleva häälega, oma silmi, mis olid vahepeal jälle linnale libisenud, tagasi noormehele viies, kui ta omalt poolt sama küsimuse vastu esitas.[/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 25, 2010 12:11:05 GMT 3
Alec noogutas kergelt. "Mina siin... naudin õhtut, lihtsalt jalutan," vastas ta siis tüdruku küsimusele ning hõõrus hetke enda silmi. Ta tundis ka armi, ebamugav. [/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 26, 2010 12:55:21 GMT 3
Kuuldes noormehe vastust, kostus Cora poolt üks väike mõmin ning ta noogutas ühe korra vaevumärgatavalt. "Ja kuidas see õhtu nautimine senini välja kukkunud on?" päris neitsik naeratades, pöörates ennast veidi, toetudes nüüd küljega piirdele, et ta ei peaks nii väga oma kaela pöörama, kui teisega kõneleb.[/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 27, 2010 15:59:09 GMT 3
"Päris hästi," ütles Alec vaikselt naerdes. Sellele aitas palju kaasa kapuuts, mida ta kandis, et arm oleks varjatud. Muidu oleks ta taas mingi jõllitamisobjekt, aga praegu sulandus ta üsnagi hästi rahvaga.[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 13:31:20 GMT 3
"Meeldiv kuulda," täheldas tütarlaps naeratades. See oli puhas tõde - oli üsnagi meeldiv teada, et vähemalt kellelgi läks tänane reedeõhtu nii sujuvalt ja hästi, ehk nii, nagu oligi plaanitud olnud. Cora kohendas veidike enda tagi kraed, kui veepealne jahe tuuleke kaela puutus ja kergelt kananaha ihule tõi. Justkui mingi alateadliku ettevaatavusega oli tütarlaps täna enda lokkis juuksed hobusesabasse sidunud, niiet need ei ähvardanud tema vaatevälja piirata.[/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 30, 2010 19:32:02 GMT 3
Alec muigas. "Ja kuidas sinu enda päev siiamaani läinud on?" küsis noormees kergelt pead kallutades, tumedate silmade pilk võõral tüdrukul.[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 19:35:58 GMT 3
Kuuldes noormehe küsimust, torutas Coco veidike enda huuli. "Igavalt. Magedalt. Vaikselt. Säratult," vastas tütarlaps, peale iga sõna kerge pausi tehes, nagu viivuks järele mõeldes, kuidas täpselt möödunud päeva, mis ei olnud muidugi veel läbi, iseloomustada.[/color]
|
|
|
|
Post by Alec Snow on May 30, 2010 19:56:31 GMT 3
Alec naeris vaikselt. Tegelikult oli päris meeldiv suhelda kellegiga, näides normaalse inimesena. "Tõesti nii igav?" küsis ta lõbustatult.[/i]
|
|
|
|
Post by Cora Lavenderz on May 30, 2010 20:04:35 GMT 3
Cora noogutas hoogsalt pead. Hobusesaba tema kuklal hüppas noogutustega samas tempos. Kuid siis tema noogutamine peatus ning asendus sellega, et tüdruk kallutas pead veidike ebakindlalt ja kaalutlevalt ühele küljele. "Jah..ee.. pigem vist ikka, mm, veel igavamalt," vastas Coco ning naeratas siis kergelt.[/color]
|
|
