Niisama olemas.

[Marla Singer]

Oli pikk, tunniajaline vahetund ning Marla oli ostnud endale salati ning plastkahvli, selle söögiga suundus ta nüüd keskplatsile, ühe pingi juurde, et seal lõunatada ning vabalt pärast seda üks suitsu teha.
Tüdruk võttiski ühel vabal pingil istet ning asus aeglaselt sööma, samal ajal enda iphonega sõnumit trükkides. Ta ei pannud eriti tähelegi, mis tema ümber toimus, kuigi rahvast oli seal palju ning lärm suur.

[Johnny J. Crept]

Johnny kõndis mööda keskplatsi, käe otsas joogipudel ja šokolaad ning teises käes otsas hõõguv suits. Ta tõmbas seda vähehaaval ning kõndis mööda platsi, otsides sobivat kohta, kuhu maha istuda ning kus natukene šokolaadi näksida enne kui uuesti kooli minna, kuigi tal üldse viitsimist ei olnud.

Lõpuks peatus ta Marlast umbes kolm meetrit kaugemal. Ta pani oma nahktagi endale istumise alla ning kruttis triiksärgi varrukad üles. Need olid tüütud, milleks oli koolivorm vajalik? Ometi paistsid nad seda siin New Yorkis harrastavat.

[Marla Singer]

Marla sõi aeglaselt, mõeldes omi mõtteid, kui ta viimaks pilgu tõstis ja endast paremal Johnnyt märkas. "Hey," hüüdis ta poisile ja viipas talle. Järgmisel hetkel oli tüdruk juba enda koti, salati ja kahvli kaasa haaranud ning istus poisi vastu. Ta ei ütelnud midagi, kuid nüüd, kui keegi tuttav seal oli, ei tahtnud ta enam üksi süüa.

ot: ma loodan, et me ikka teadsime veidike teineteist juba, sest ma ei viitsi seda tutvumise jama läbi teha alati.

[Johnny J. Crept]

"Marla, tere," ütles Johnny meeldiva naeratuse saatel üles vaadates. Kuigi ta oli linnas uus, äsja Miamist kolinud, siis olid nad Marlaga juba tuttavad. Arvatavasti tuli kasuks see, et nad mõlemad olid üsna avatud uute inimestega suhtlema hakkamisel.

"Kuidas ma sind küll ei märganud?" küsis ta pigem endalt, olles imestunud. Ta oli ju neiule nii lähedale istunud ja mitte teda märganud, muidu oleks ta ikka tüdruku juurde istunud, et söögi ajal tiba juttu puhuda.

[Marla Singer]

"Ära minult seda küsi," vastas Marla ja muigas, võttes uue suutäie salatit. Kui ta oli söögi veega alla neelanud, viis ta pilgu viimaks poisile. "Kuidas läheb siis? Pole mitu päeva suhelnud.." Tüdruk huvitas tõesti alati, kuidas teistel läheb, see ei olnud mingi niisama küsimus.

[Johnny J. Crept]

"Kenasti, New Yorkil pole hädagi," ütles Johnny, ning kuigi ta hääles polnud vastumeelt polnud seal ka vaimustust. Muidugi, kes oleks vaimustunud, kui tal on enda meelest hea elu, kuid siis visatakse ta koolist välja ja isa kolib temaga ära, lootes teda eemale saada halvast seltskonnast ja narkost ja joomisest ja kõigest muust taolisest?

"Ja sul endal?" küsis noormees siis. Kuigi ta oli endiselt heas tujus, ei soovinud ta nii väga põhjalikult oma minevikku arutada, seda enam et ta Marlaga seda teemat veel puudutanudki ei olnud.

[Marla Singer]

"Nagu alati, suht hästi, mitte liiga hästi aga mitte halvasti ka," vastas Marla pikemalt täpselt nii nagu ta alati, terve enda elu oli tundnud. Tüdruk naeratas.

ot: ideekriis -.-

[Johnny J. Crept]

Selle peale naeratas Johnny lihtsalt ja tegi šokolaadi paberist lahti ja murdis sealt tüki, pakkudes seda Marlale, ise samal ajal tahvlit käes hoides ja sealt ampsu võttes. Ta ei söönud vaheaja ajal palju, üldse tarbis ta söödavat üsna minimaalsetes kogustes. Narko ja suitsetamine võtsid söögiisu ära.

"Millal järgmine pidu on?" küsis Johnny siis. Ta oli siin juba nädala olnud ja polnud ühelegi suurele peole jõudnud. Tema isa rõõmuks, tema enda meelehärmiks. Nii ei läinud tema enda meelest kohe üldse.

[Marla Singer]

Marla murdis endale väikse tüki šoksi, sest ta tegelikult ei söönud eriti magusat ega rämpstoitu, kuid vahel tuli ikka ette. Kuuldes Johnny küsimust, tüdruk muigas ja vastas: "tegelikult mul oligi plaan see nädalavahetus üks suurem pidu korraldada, Hamptonis, enda suvekodus." Tüdruk ei teadnud isegi, miks ta seda suvekoduks kutsus, kui tegelikult veetis ta seal ka muul ajal aega.

Pidu oli tal plaanis korraldada sellepärast, et koguaeg toimus kuskil midagi aga korraliku noorte organiseeritud läbu ei olnud juba ammu olnud. "Oled tulija?," päris tüdruk siis ja võttis seejärel uue ampsu enda salatist.

[Johnny J. Crept]

"Miks ka mitte," arvas Johnny, endal näol rahulolev naeratus. See oli omamoodi naljakas. Piisas, et ta ainult küsis ühelt inimeselt ja juba sai ta kutse sinna, kuhu aga tahtis minna. Elu oli lihtne ja seeläbi noormehe meelest ka üsna ilus.

Jonathan ohkas natukene dramaatiliselt ja viskas siis muru peale pikali. Siis võttis ta taskust suitsupaki ning jacksi ning pani uue suitsu põlema. Sellest ta isa teda võõrutada ei olnud suutnud.

[Marla Singer]

Marla vaatas korraks Johnny poole, kuid sõi siis edasi. Kui ta oli salatiga ühele poole saanud, lendas karp prükkarisse, mis veidike eemal puudevilus seisis. Seejärel läks ka tüdruk murule ja võttis istet, sättides seeliku ilusti, et midagi välja ei paistaks ning tõmbas siis Johnny sõrmede vahelt suitsu ära ja tõmbas kaks mahvi, seejärel andis selle poisile tagasi. "Sa ei ole mulle kunagi rääkinud, milline su elu Miamis oli..," lausus ta siis nagu muuseas ja vaatas sõbrale otsa.

[Johnny J. Crept]

Johnny tegi rahulikult oma suitsu, kui üks hetk talt see ära võeti. Noormees oleks protestima hakanud, kuid peale kahte mahvi sai ta asjakese tagasi ja sai ise seda lõpetada.

"Ma ei tea, pole midagi erilist rääkida. Nagu teie elu siin ikka," ütles ta, üritades kõlada võimalikult tundevabalt ja ükskõikselt. Ta ei uskunud, et on tark jagada enda minevikku inimestega linnas, kus tegutses Gossip Girl.

[Marla Singer]

"Mm, siis küll," lausus Marla, kuid siiski näris teda mingi sisetunne, et Johnny ei räägi kõigest, kuid samas ei olnud see ka tüdruku asi. Nüüd elas poiss siin ja mineviku võis üldiselt seljataha jätta. Nüüd otsis ta enda kotist suitsupaki ja süütas hetk hiljem suitsu, jäädes seda vaikides tõmbama.

[Johnny J. Crept]

Johnny pikutas natukene aega edasi, kuid kui suits otsas oli, siis ajas ta end uuesti istukile. Lõpuks küsis ta poolmuigega:"Seega ma kuulen, et meie koole valvab mingi netiplika? Gossip Girl? Kas ma peaksin kartma?"

Tundus arukas välja uurida, kui palju oli võimalus, et inimesed tema ümber netti üles saadavad selle, mida ta siin kõike teha võib. See võis tema elu vahel keeruliseks ajada.

[Marla Singer]

"Ojaa, tema eest ei jää midagi varjatuks ning keegi ei tea, kes ta on," lausus Marla ning krimpsutas nina. Kui poiss oli ülesse tõusnud, tõusis ka tüdruk ja istus pingile tagasi. "See on väga tüütu, kuid samas ka põnev." Tüdruk tõmbas mahvi ja puhus suitsu välja, seejärel lisas: "seal on kõiki mainitud, isegi minu kohta.." Marla ei tahtnud tunnistada, kuid asjad, mis gg kirjutas olid enamus tõde, kõigi kohta oli. See oli täielik ime, et ta kõike teadis. Tüdruk hoidis pilku Johnnyl ja muigas veidike, kuigi seal ei olnud midagi naljakat.