|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 10:00:46 GMT 3
"See on kena," arvas Romeo korteris ringi kõndides. Ta seisatas akna all. "Vau, milline vaade." Noormees ei hakanud mainima, et tema korteri akendest avanes samasugune vaade. Aga korter oli hoolimata oma lihtsusest armas.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 10:17:34 GMT 3
OT: xoxogossipgxoxo.proboards.com/index.cgi?action=display&board=scott&thread=298 mõned pildid "Jah, ega tal midagi viga ei ole," muigas Kate ning jalutas samuti akna juurde. "Õhtuti meeldib mulle rõdu peal linna vaadata, kuigi ega need vaated just kõige paremad ei ole." lausus neidis naerusui. Tema Miami kortergia ei saanud seda muidugi võrreldagi, kuid näitsikule sobis see korter enda asukoha pärast suurepäraselt.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 16:32:16 GMT 3
"Niisiis." Romeo suunas oma pruunide silmade pilgu Kate'ile. "Kas sul on mõni kindel põhjus, miks sa mind siia kutsusid, või tahtsid lihtsalt aega veeta?" küsis ta.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 17:53:53 GMT 3
Vaadanud noormehele otsa, "Kas sul on mõni kindel põhjus, miks sa minu juurde tulid, või tahtsid lihtsalt aega veeta?" vastas ta küsimusele küsimusega kergel muigel. Kate sammus diivani juurde tagasi ning toetas enda sellele. "Tule, liigume minu tuppa. Sa võid mulle nüüd midagi koos saatega laulda, kui viitsid." lausus neidis ning juhatas noormehe enda toa poole.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 20:43:55 GMT 3
Romeo järgnes Kate'ile. "Ma tulin, sest sa kutsusid," vastas ta. Midagi laulda? Ahjaa, ta ju tekitas oma jutuga neius huvi. Normaalne.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 21:09:54 GMT 3
"Ja ma kutsusin su, sest ma tahtsin midagi huvitavat tänase päevaga ette võtta," lausus neidis ning võttis toanurgast musta kitarri, mille ulatas Romeole. Ise suundus ta voodile ning võttis selle äärel istet. "Lauluhääl on sul suurepärane, seda ma juba pargis kuulsin, kuid sinu kitarri käsitlemis oskus?" küsis näitsik kergelt muiates.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 21:21:30 GMT 3
Romeo istus toolile, toetas kitarri ühele põlvele ja tõmbas sõrmedega üle keelte. Pill tõi kuuldavale umbmäärase duuri. Noormees tuletas meelde paar duuri, mida tal lauluks vaja oli, ja ümises veidi. "Hmm."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 21:34:14 GMT 3
Kate istus voodil ning jälgis noormeest. Näitsikule meeldisid esimesed duurid ning ta naeratas hetkeks. Aeglaselt hakka ta enda käega vastu jalga rütmi lööma.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 21:39:44 GMT 3
"Okei. Ee..." Romeo köhatas ja tõmbas üle pillikeelte. "See laul kannab pealkirja "Selfless" ja see on minu kirjutatud." Ta hakkas kitarri mängima ja laulis kaasa, kord vaikselt, kord valjemalt, võttes oma häälest viimast. Niiviisi, silmad kinni, oli mõnus mängida ja see tuletas meelde seda perioodi tema elus, kus ta oma kitarri vaid magamise ajaks käest pani. Laul polnud pikk, aga omas sügavat sisu. Romeo lõpetas loo vaikse duuriga ja tõstis siis pilgu, tulles oma mullist välja.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 21:44:38 GMT 3
Kate noogutas julgustavalt ning kuulas siis Romeo helisevat häält. Talle meeldis noormehe laulmis stiil ja selle viis oli kaasa haarav. Ka neidis sulges enda silmad, nii kuulis ta vaid kitarri ja nooruki häält. Laulu sõnad olid väga head ning Kate'ile hakkas see kohe meeldima. Muusika lõppedes, avas ta enda silmad ning viis pilgu Romeole, "see oli suurepärane!" lausus tüdruk, sest see oli tõeliselt super.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 21:49:33 GMT 3
"Arvad?" Romeo naeratas hädiselt, võiks isegi öelda, et häbelikult. Komplimendid tema laulude kohta olid alati täismäng. "See laul on üks mu esimesi, mille kirjutasin. Suhteliselt vana ja kulunud."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 9, 2010 21:56:19 GMT 3
"Kuid ikka veel suurepärane," lõpetas Kate noormehe lause. Talle see meeldis ja ta oli kindel, et ka tema isale see meeldiks. Muusika veel kõrvus helisemas, liikus ta Romeo juurde. "Ma arvan, et sul on lauljana veel suur karjäär ees," teatas näitsik, noorukile kergelt silma tehes.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 22:13:04 GMT 3
"Kui mulle stuudiost asu antakse, siis ilmselt küll," sõnas Romeo oma sõnu kitarril saates. Ta oli juba jõudnud ära unustada keelte sõrmitsemise tunde.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 10, 2010 18:12:17 GMT 3
"Kindlasti antakse," lausus Kate kergel muigel ning viis pilgu akendele, mida katsid valged kardinad. Jalutanud sinna, tõmbas ta need eest ära. "Mis sa arvad kui mängiks kümmet küsimust." pakkus Kate, visates end voodile kõhuli, nägu noormehe suunas.
OT: Mul on täielik mõtteauk...
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 10, 2010 19:31:27 GMT 3
Romeo vaatas Kate'i tobeda näoga. "Vabanda mu täiesti kohatut küsimust, aga - kuidas see käib?" Noormees kuulis sellisest mängust esimest korda.
|
|