|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 20:20:15 GMT 3
Ostnud endale tee peal asuvast kohvikust kohvi, sammus Kate Central Parki. Soe jook auras tassist välja, täites õhu selle aroomiga. Kivikestega kaetud teerada krõbises näitsiku jalgade all. Kate võttis joogist lonksu ning tundis kuidas soe läbi tema keha voolas. Neiu tõmbas päikeseprillid juustest taas alla enda väsinud silmadele ning jalutas aeglaselt läbi pargi, heites pilku ümbrusele ning juues kuuma kohvi, mis oli tema lemmik. Viimaks vaba pingini jõudnud, istus ta sellele tuues kuuldavale raske ohke. Kate varjas käega suule tikkuva haigutuse ning üritas ennast kohviga taas üles äratada.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 20:23:58 GMT 3
Romeo lonkis läbi Central Parki. Kohvi ergutav lõhn jõudis temani ning noormees järgnes sellele vaistlikult. See polnud mingi must lurr, vaid korralik kohv.
Ta seisatas pingi juures, et näha, kuidas brünett neiu haigutust varjab. "Hommikust," lausus ta sõbralikult.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 20:36:12 GMT 3
Neidis lasi enda peal taha poole vajuda, nii sai ta läbi prillide pilvi vaadata, kuid peagi muutus see igavaks ning ta hakkas taas pargis toimetavaid inimesi vaatama. Kuna oli alles vara oli rahvast vähem, kuid siiski piisavalt ühele suurlinnale kohaselt. "Hommikust!" lausus Kate läbi haigutuse, mis taaskord ta suule tekkis. Viimaks tõstnud pilgu enda kohvilt, vaatas ta noormeest, kes pingi juures seisma oli jäänud.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 20:41:02 GMT 3
"Öösel ikka magatakse," naeris Romeo, nähes tüdruku ponnistusi, et ärkvel püsida. "Aga - see pole ka minu asi küsida, mida sa tegid." Neiu oli kena, jättis noormees meelde. Ja esmapilgul sõbralik.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 21:11:36 GMT 3
Kate naeratas lõbusalt "Enamasti ma teengi seda." Noormees tundus sõbralik ja mitte liiga pealetükkiv. "Ütleme nii, et ma olin eile valel ajal vales kohas." lausus neidis, eemaldades enda päikeseprillid ning lükates need taas ülesse. Hõõrunud enda silmi jäi ta poissi huviga vaatama. "Muide, kas sa kavatsedki sinna seisma jääda? Ega ma ei hammusta." Kate keerutas sõrmega papist kohvitassi põhja ümber.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 21:19:09 GMT 3
"Eks ma võin istuda ka," vastas Romeo ning tegigi seda. "Ma arvan, et tean seda tunnet..." Millegipärast tuli noormehele pähe mõni pidu, kus asi veidi ülekäte võis minna.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 21:35:48 GMT 3
Noogutanud nõusolevalt, lausus Kate "Ma arvan, et Manhattani noored teavad kõik, et kui kohata hommikul vara unist noort oli arvatavasti kuskil raju pidu." Lõbusalt muianud, peitis neiu taas enda näo kohvitassi taha. "Okey, nüüd me teame, kust mina tulen, aga mida sa ise nii varasel hommikul Central Parkis teed?" pööras Kate end noormehe poole ning jäi teda küsiva pilguga vaatama.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 21:39:58 GMT 3
"Mu sess jäi ära ja midagi targemat ka teha ei osanud." Romeo nõjatus vastu pingi seljatuge. "Kui mina kohtaksin hommikul mõnda unist noorukit, eeldaks ma pigem, et tal on seljataga pikk filmiõhtu või midagi taolist. Ei tea mina NYC noorte elust, pole siin kaua olnud."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 21:51:37 GMT 3
"Ega minagi kogu elu NYC pole elanud. Neljas aasta saab alles täis." lausus Kate mõtlikult meenutades enda esimesi kuid selles suures linnas."Ja ütleme et see pidutsemise värk on mulle alles hiljuti sisse tulnud. Aga kui kaua sa siis siin elanud oled?" küsis ta viies pilgu läbi pargi ning peatudes siis noormehe blondidel juustel. [/i]
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 22:00:05 GMT 3
"Mm..." Romeo kallutas oma pead, nagu tal alati kombeks oli, kui ta millegi üle järele mõtles. "Kuskil poolteist kuud. Ja see tähendab poolteist kuud tööd. Pole õieti saanud mahti kuhugi minna või midagi teha."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 22:06:20 GMT 3
"No, sellisel juhul ütlen ma et kunagi pole hilja alustada." lausus Kate lõbusalt, "kui kunagi aega leiad võime koos kuskile minna. Aga ennem huvitaks mind, mis su nimi on?" Näitsik rüüpas enda kohvist viimase lonksu ning viskas selle pingi kõrval olevasse prügikasti. "Mis tööd sa siis teed? Ja ma eeldan et sa elad siin üksi ilma vanemateta?" hakkas neiu ühe enam noormehe vastu huvi tundma.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 22:10:24 GMT 3
"Minu nimi on Romeo ja ma olen modell. Võibolla oled kuskil pilte näinud," vastas Romeo. Kerge tuuleiil liigutas tema blonde juukseid. "Võib öelda, et ma elan üksi. Oma korteris küll. Aga vanemad elavad kuskil New Yorgis." Noormees naeratas. "Ja sa ise? Millega sa tegeled?"
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 22:23:44 GMT 3
Kate uuris tähelepanelikult noormehe näojooni "Kuna sa mulle pisut tuttav tundud, siis ma oletan, et arvatavasti olen sind kuskil näinud." Neiu vaatas veel hetkeks Romeod, kuid viis siis pilgu enda ette. "Ma olen Kate ja ma tegelen õppimisega põhiliselt, kuid koos papsiga veedan ma palju aega stuudios. Olen ka esinenud väiksematele rahvahulkadele, seega olen ma ka väikest viisi laulja." Hetkeks kortustas neiu kulme, kuid otsustas siiski pähe tekkinud küsimuse enesele jätta.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 22:36:27 GMT 3
"Laulja?" kordas Romeo. "Ma olen ka laulmisega tegelenud. Sain Serbia superstaariks ja käisin paaris lokaalis esinemas, kuid nüüd on see soiku jäänud. Osaliselt töö pärast, aga ka selle tõttu, et vaba lava pole kuskilt saada - mulle öeldakse pidevalt ära."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 1, 2010 22:49:21 GMT 3
"Wow" lausus tüdruk esimese emotsiooniga, "väga lahe, et sa laulmisega oled tegelenud. Tänapäeval ongi üsna raske meelelahutusäris läbi lüüa kui sul just väga hästi ei vea. Minul on vedanud sellega, et mu papsil on oma stuudio ja tal on palju tutvusi." hetkeks vaikinud, jätkas Kate taas "Sul mõnda demo ei ole juhuslikult? Ma tahaks hea meelega kuulata. Kui sa saaksid, kas sa tegeleksid siis muusikaga edasi või jääksid modellinduse juurde?" küsis neidis viies pilgu noormehele.
|
|
