|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 22:52:20 GMT 3
Romeo mõtles veidi. "Mul demosid vist ei ole... Enam. Võimalik, et siiski kuskil kõvaketta kaugeimas sopis. Aga YouTube'is on mu esinemistest videoid küll ja küll." Siis suundus ta teise küsimuse juurde. "Ma ei teagi... Modellinduses on mu emal käpp sees, ta leiaks mulle ikka mõne otsa. Aga laulmises pole mul muud kui üks tiitel."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 10:10:10 GMT 3
"Eks ma tsekkan siis mõnikord youtube´ist üle." lausus neiu kavalalt naeratades. Kate libistas ennast pingi ühte otsa ning tõstis enda jalad pingile, neid põlvest kõveardades, olles nüüd poisi poole näoga. Ta asetas käed ümber põlvede ning kuulas noormehe vastuseid tema küsimustele. "Aga tee ennast modellina kuulsaks ja hakka siis laulma. Vot sõnades väga lihtne, reaalses elus juba keerulisem." ohkas näitsik ning tõi kuuldavale kerge aevastuse, millele järgnes ka teine.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 12:33:35 GMT 3
"Oleks see nii lihtne..." Kate'i aevastusi kuuldes tõmbas Romeo kiirelt seljast oma musta tagi ning ulatas selle neiule. "Sa jääd nii haigeks. Võta." Ta tõmbas oma valge kergelt kortsunud triiksärgi sirgeks.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 15:35:31 GMT 3
Võtnud jaki viisakalt vastu, tõmbas neiu selle endale selga. Tal hakkas tõesti soojem. "Aitäh, aga ega sul endal nüüd külm ei hakka või on modellid igasuguste tingimustega harjunud?" muigas Kate tõmmates jaki endale tihedamalt ümber. Nüüd oli tal soe ja mugav olla ning ka meeldiv jutukaaslane oli olemas. "See ei ole küll minu asi ja sa ei pea vastama aga miks sa enda vanematega siis koos ei ela, kui te nagu nii kõik NYC olete?" kergitas Kate enda kulme ja jäi noormeest silmitsema.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 15:58:20 GMT 3
OT: ma loen alati selle teema pealkirja "hommikukohvi jooksmas" XD
"Ära minu pärast muretse. Mul on tugev tervis." Romeo naeratas neiule. "Omaette elada on parem. Pealegi on empsil isa teadmata armuke ja ta ei taha mind jalgu. Isa aga ajab oma ameeriklaseasju ja on pidevalt kuskil sõidus. Ja ma olen täisealine ka." Noormees toetas küünarnukid pingi seljatoele. "Millest selline huvi?"
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 16:20:58 GMT 3
Kate muigas lõbusalt "Äkki ma plaanin sind kidnappi´da ja ma tahan teada, kui palju ma su vanematelt küsida võin, et nad mulle ikka maksaksid." Ta sirutas ennast natuke ning sättis end siis taas paigale. "Tegelikult ma niisama uurin elu." lausus Kate viies pilgu Central Parkile, kuhu hakkas üha enam rahvast tulema. Tema oli paigal, kuid inimesed tema ümber muudkui muutusid.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 16:28:51 GMT 3
"Mul poleks selle vastu midagi," turtsatas Romeo. Hommik oli jahe, nagu tavaliselt, aga ta ei näidanud seda välja. "Vastutasuks - räägi veidi endast."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 16:40:55 GMT 3
"Sellisel juhul on mul eriti lihtne seda plaani välja mõelda." lausus Kate ja vajus hetkeks mõtesse. "Mis minust ikka, mul nii tavaline elu, ainuke laps peres. Enne NYC elasin Miamis ja nüüd siis olen siin. Vanematest nii palju, et paps on väga norm inimene ega emaga on meil 24/7 erimeelsused." turtsatas neidis ning raputas aeglaselt pead. "Now, tell me, mis sul siis täna plaanis on, peale pargis istumise võõra tüdukuga?" küsis Kate.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 16:50:37 GMT 3
Romeo naeratas. "Sa pole ju võõras tüdruk," sõnas ta. "Mulle ei meeldi asju ette planeerida, nii et - mitte midagi pole plaanis."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 17:34:34 GMT 3
"Okey, seda ma kuulda tahtsingi" naeris tüdruk lõbusalt ning viis pilgu kellale. "Siis pole meil kummalgi plaane, mis sa arvad, kui ostaks kuskilt veel ühe kuuma kohvi ning jalutaks natuke ringi." pakkus Kate , "pealegi mu jalad jäävad varsti kangeks juba sellest istumisest. Ja kui ma joon kuuma jooki, saan ma sulle su jaki tagastada." seletas näitsik kiirelt viies pilgu noormehele.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 17:36:07 GMT 3
"Nõus." Romeo tõusis ja sirutas end. Tükk aega paigal istumisest olid tema käed ja jalad veidi tuimaks muutunud.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 17:49:38 GMT 3
"Okey siis," Kate ajas ennast pingilt püsti ning asetas koti üle õla. Ta sirutas natuke enda jalgu ning jäi siis pingi ette seisma. "Liigume siis linna suunas tagasi, sest ma vajan ühte kanget kohvi. Manhattani tänavad on jalutamiseks väga sobivad, kui seal just suuremat inimmassi ei liigu." lausus neidis oodates, kuni poiss temaga ühineb.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 17:53:24 GMT 3
Romeo pani selle tarkusetera kõrva taha. Ta surus käed taskutesse ning seisatas Kate'i kõrval. "Sa oled täitsa armas."
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 2, 2010 18:08:24 GMT 3
"Ega sullgi midagi viga pole." muigas Kate lõbusalt. "Tegelikult oled sa väga hmm.....let´s say hot. Sul on super välimus ja peale selle tundud sa inimesena väga meeldiv." lisas neiu kiiresti, heites pilgu noormehele. Sellist kooslust leiab harva mõtles näitsik ning muigas endamisi ning hakkas jalutama, väiksed kivid talla all krudisemas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 18:11:35 GMT 3
Romeo naeris. "Tänan. Kuigi ma pole nii meeldiv, kui tundub. Esmapilk võib olla petlik."
|
|