Õhtupoole.

[Alec Snow]

"Okei," ütles Alec kergelt muiates. Ta tõusis püsti, võttis evel ühe viinamarja ning läks Marla juurde. "Sa ikka tead, kus ma elan?" kallutas mees kergelt pead. Alec polnud selles eriti kindel, aga võib-olla tüdruk oli selle kusagilt välja uurinud.[/i]

[Marla Singer]

"Tean ikka, ma tean kus mu sõbrad elavad," ütles Marla siis ja tõmbas toa ukse lahti, hakates treppidest alla sammuma. Ta kiirustas kööki, tõmmates Aleci kaasa, sest ei viitsinud vanematega jamama hakata. Köögist sai trepist alla minna, elutoast oleksid nad pidanud lifti juurde minema ja seal tungles liiga palju rahvast.

Viimaks välja jõudnud, ootas Paul neid juba tänaval, limusiini uks lahti. Marla ronis sisse ja ootas siis Alecit. Paul pani nende tagant ukse kinni ning seejärel alustasid nad sõitu Aleci poole.

[Alec Snow]

Kui Alec oli autos, kortsutas mees kulmu. "Ma ei mäleta, et sa minu juures käinud oleksid või midagi," sõnas ta ennast mugavamalt istuma sättides.[/i]

[Marla Singer]

"Ma polegi aga ma tean ikkagi, kus sa elad," lausus Marla siis ja muigas. Ta ütles Paulile, et Aleci juurde ja autojuht hakkaski sõitma. Tema autojuhil oli ees aadressiraamat, kus olid kõikide perekonnaliikmete sõprade ja tuttavate aadressid sees. "Upper East Sidel teavad peaagu kõik kõikidest kõike." See oli ainuke seletus, mida Marla anda oskas.

[Alec Snow]

"Minust nüüd küll eriti paljud ei tea. Ma kahtlustan, et isegi Gossip Girl ei tea minust eriti midagi, peale telefoni numbri," sõnas Alec pead kallutades. Alec oli veidike erak olnud.[/i]

[Marla Singer]

Upper East Sidel ei lugenud eriti, kui sa erak olid, sinust räägiti ikka. "Jah, noh, mitte just palju aga midagi teab ta kindlasti," vastas Marla siis ja lootis, et nüüd nad lõpetavad selle teema. Gossip Gril oli lihtsalt selline bitch, et Marla ei tahtnud temast enam üldse midagi kuulda. Hetkel.

Nad peatusid Aleci maja eest ja Maral ürles: "ma ootan sind autos." Ta saatis poisile naeratuse.

[Alec Snow]

"Okei," ütles Alec ning väljus autost. Ta läks lifti, sõitis viimasele korrusele ning sisenes korterisse. Kiirelt võttis ta kapist enda tumemustad veidike üle põlve pikad ujumispüksid ning pani need endale jalga, teksade alla. Siis võttis ta ka kaks saunalina, üks maha panemiseks ja teine kuivatamiseks. Kiirelt lukustas ta korteri ukse ning läks alla. Alec istus autosse ja muigas. "Valmis," ütles ta lõbustatult.[/i]

[Marla Singer]

Marla ootas kannatlikult Aleci ära ja kui sõber jälle autos oli, ütles tüdruk Paulile: "Paul, randa palun." Paul lasi vaheseina ülesse ja võttis suuna ranna poole. "Oled valmis?," päris tüdruk siis lõbusalt Alecilt ja kergitas kulme. Tal oli salakaval ilme näos.

[Alec Snow]

Alec kallutas pead. "Ee... ujumiseks? Mitte eriti," vastas ta kahtleval toonil. Ujumiseks pole ta kunagi valmis olnud seal, kus olid võõrad.[/i]

[Marla Singer]

Marla hakkas naerma. Tegelt oli tal olnud plaan Alecit kiusama hakata vees aga nüüd mõtles ta ümber. Ta jättis naermise ka pooleli ja ütles: "ma ju ütlesin, et me lähme sinna, kus inimesi ei ole. Seal ei ole kunagi kedagi." Tüdruk saatis Alecile julgustava naeratuse.

[Alec Snow]

Alec muigas viltuselt. "Nojah. Sorri, kui ma praegu veits tõsine olen. Lihtsalt... kui kohale jõuame, on kõik OK, ma arvan," sõnas mees pead tahapoole kallutades. [/i]

[Marla Singer]

Marla naeratas. "Ma loodan," ütles ta. Paul sõitsi muudkui edasi ning rand lähenes neile iga minutiga.

ot: ideekriis

[Alec Snow]

Alec toetus vastu tooli seljatuge ning vahtis aknast välja. "Aeglane autojuht," märkis Alec tüdinenult. Kui Alec oleks sõitnud, oleks ta juba mitu korda kodu ja ranna vahelise tee läbi sõitnud, enda autoga.[/i]

[Marla Singer]

"Ta on ju Paul," lausus Marla ja muigas. Paul oli vist üle 60 aasta vana juba ja ta oligi aeglane.

Sellegipoolest keerasid nad mõne aja pärast randa ning Paul parkis limu. "Kas jään teid ootama või tulen hiljem järgi?," päris autojuht ja vaatas Marla poole. Paul oli korraks vaheseina alla lasknud. "Tule hiljem, meil läheb vähemalt tund." Marla naeratas ja väljus nüüd autost. Päike oli juba loojumas, kuid õhk oli väga soe. Eemal rannast oli hääli kuulda, kuid Marla hakkas sammuma metsatukka, et läbi metsaraja kaugemale, eraldatud kohta minna. Ta viis vahepeal muigavaid pilke Aleci poole.

[Alec Snow]

Alec järgnes Marlale kahtlevalt. Ta ikkagi oli vastu meelestatud sellele ujumisele, aga kui seal tõesti mitte kedagi pole, siis võib kah. Alec sättis rätikuid, mida ta käes hoidis, ja kiirendas sammu, et Marla kõrvale jõuda.[/i]