Päeval.

[Avery Delilah Bridge]

Delilah sisenes hotelli, eirates teiste inimeste pilke. Ta oli Hamptonsisse randa tulnud ning enda suvila võtmed maha unustanud. Nüüd otsustas ta hotelli toa võtta. Tüdrukul olid jalas heledad plätud, valged lühikesed püksid ja valge top. Ju siis tema riietuse pärast teda jõllitatigi. Avery juuksed olid korralikus hobusesabas. Nüüd seisatas tüdruk leti ees ning ootas rahutult, kuni tähelepanu temale pöörati. "Ma sooviksin tuba, kaheks ööks," ütles tüdruk pilguga üle teenidaja libistades. Too naeratas kiirelt, närviliselt. "Ma vabandan, meil ei ole enam vabu tube," ütles mees arvutist midagi vaadates. Delilah vaatas teda suurte silmadega. "Mis mõttes ei ole?" nõudis tüdruk. Neil oli alati mingi tuba vaba.

[Joseph Meraz]

"Tere. Terveks nädalavahetuseks kolm tuba palun," küsis Joseph registratuurist, ise alles telefoniga sõnumit trükkides. Ta isa oli palunud tube kinni panna oma mingi töökaaslase jaoks. Endale suureks üllatuseks sai ta aga vastuse, et tube ei ole. See sundis Joed korraks üles vaatama. Siis nägi ta ka, et ei ole ainuke, kes tuba tahab. Ja see keegi teine nägi hea välja.

Joseph ei teinud sellest suurt numbrit vaid naeratas nii naisele leti taga kui ka tüdrukule, kes seal samas ootas ja astus paar sammu eemale, et oma isale helistada.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Väga paljud tahavad tube," vastas tüüp leti taga. Avery hammustas alahuulde. Mida ta nüüd tegema pidi?! Ta ei kavatsenud tagasi koju ka minna, kuna tal olid plaanid siin juba olemas. Ka Avery nägi, et veel mõned tahtsid tuba saada, aga ei saanud, järelikult neil siis polnudki ühtegi vaba ruumi. Täiesti masendav. "Olgu siis," ütles Delilah alistudes. Ta võttis ühe mingi ajalehe ning pöördus siis ringi, et ühele diivanile istuda, mis seal oli. Üks oli veel vaba, kuigi rahvast oli palju, ning Delilah istus, pilk suurel pealkirjal.

[Joseph Meraz]

Joseph rääkis oma isaga kiirelt ja enda jaoks selgelt, kuigi isa teisel pool toru oli marus ja peaaegu et valmis kedagi ära kägistama. Joe selle asemel, et närvis olla plaanis juba oma õhtut ja mis on selleks veel parem viis, kui rääkida suvaliste kuumade tüdrukutega? No tegelikult arvatavasti oli paremaid mooduseid ka, aga kes neist ikka mõtleb.

"Kas sul tõesti ei ole kuskil mujal ööbida?" küsis Joe naeratades tüdruku ees kõrgudes ja võttis talt ettevaatlikult lehe käest ära. Noormees pooleldi ootas, et tüdruk karjuma hakkaks ja minema jookseks. Ja samal ajal politsei kutsuks, et teavitada ahistamisest.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Delilah tõstis aeglaselt pilgu ning naeratas kergelt. "Kui ma just enda suvemajja sisse ei murra," kehitas tüdruk õlgu. "Ma unustasin võtmed maha," lisas neiu kergelt punastades. Tal oli päris kiire olnud, seega unustas ta võtmed maha, kuna need polnud tema koduvõtmetega koos.

[Joseph Meraz]

Joseph leidis selle natuke naljaka olevat ja ta murdis lehe kokku ja viskas esimese ettejuhtuva laua peale ja võttis ise tüdruku kõrval istet. Ta oli täitsa omas elemendis jälle ja see talle meeldis. Noormees tõstis ühe jala üle teise, toetades vaid pahkluud teise jala põlvele ja sedasi istudes vaatas ta naeratades oma vestluskaaslase poole.

"Seega kas magad fuajees siin või mere ääres, jah?" küsis ta muigega. Joseph ei olnud iseenesest kade, aga ta ei hakanud ka kohe pakkuma, et tema juures on ka võimalik ööbida. Ruumi jagus ikka piisavalt, aga ei tasunud kohe perverti endas välja tuua.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Suvi on ju, väljas on piisavalt soe," muigas tüdruk. "Muidugi ma võin ka tagasi Manhattanile sõita, aga tegelikult tulin ma siia plaanidega, seega mõni pink peaks ikka vaba olema," ütles Avery lõbustatult. Ta on igasugustes kahtlastes kohtades maganud, seega pole tal mõne öö mere ääres saatmise vastu midagi.

[Joseph Meraz]

"Ma su asemel ei sõidaks tagasi Manhattanile. Kui sul just lennukit ei ole," kehitas Joseph õlgu ja muigas. Muidugi oli õues piisavalt soe ja arvatavasti oleks ka kuskil üks vaba pink. Aga siiski - milleks pink, kui on olemas Joseph? Milleks pink?

"Ja kui sa tahad, siis ma võin ka sind majutada," lubas Joe lahkelt. Oli küll suvi jah, aga ööd mere ääres on siiski jahedad ja liigub ringi ka palju perverssemaid tegelasi, kui Joseph. Palju rohkem selliseid tegelasi.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Tead... mu ema õpetas mulle, et võõrastega ei tohi suhelda, veel vähem nende juurde ööbima minna," ütles Delilah aeglaselt, nagu tõesti usukski, mida ta räägib. Siis tüdruk muigas kergelt. "Kindel, et tahad minusugust hullu enda juurde?" küsis ta hetke pärast enda vestluskaaslase poole vaadates. Tõenäoliselt oleks ükskõik millises majas soojem ning ka mugavam. Pingid olid teadupärast puidust ja ebamugavad.

[Joseph Meraz]

"Küsimus ei ole selles, kas mina sind enda juurde tahan. Küsimus on selles, kas sina hakkama saad koos minuga," muigas Joseph. Ta juba oli oodanud, millal tüdruk väidab, et võõrastega kaasa minna ei ole eriti tervislik. Samas ei olnud seda ka pingil magamine ja kahest halvast oli alati rohkem valida. Siiski kui üks neist rääkida oskas ja teine lihtsalt puupink oli, siis ei olnud erilist võistlustki.

"On sul mingeid plaane lähima poole tunni jooksul või..." Joseph pidas hetkeks väikese pausi ja vaatas tüdruku jalge juurde maha, kus ta mitte ühtegi kohvrit ei näinud. "Sul mingeid... Asju ei ol egi kaasas?" küsis ta üht kulmu natukene kergitades. Tema teada reisisid kõik naised umbes kolimisautoga, isegi kui nad läksid kaheks päevaks.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Delilah muigas noormehe sõnade peale. "Mina saan igasuguste kahtlaste isikutega hakkama," sõnas ta kergelt pead kallutades. "Plaane... eriti ei ole. Ma tulin siia üldiselt puhkama, aga mu vend tahtis millalgil kokku saada, seega see on vist ainuke kindel plaan." Tüdruk võttis enda heleda seljakoti, mis oli noormehe pilgu eest varjule jäänud ning muigas. "Mul pole palju asju vaja. Muide, sa kavatsesid mingit pidu korraldada või midagi, et kolme tuba vaja oli?" vastas tüdruk ning lisas ka küsimuse. Üksinda küll tal nüüd kolme vaja ei läheks ju.

[Joseph Meraz]

"Mu isal olid mingid tüübid, kes tulema pidid. Oleks pidu, ei oleks ma praegu siin vaid kodus ja juba peaks seda pidu," ütles Joseph ja muigas. Hotellis sai pidada ainult selliseid pidusid, mida tüdrukud korraldada oskasid - ilusad kleidid, mahe muusika, mingi heategevus. Kuigi ta ema tegeles sellega väga tihedalt, ei olnud Joe seda kunsti veel ära õppinud.

"Aga kas sa tahad äkki oma koti mu poole viia ja siis oma vennaga kokku saada?" küsis Joseph siis. Ta oleks ju võinud siin ka passida ja oodata kuni mingi vend siia kohale ronib, aga sama hästi oleks ta võinud kodus katusel päikest võtta või kuskil süüa.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Delilah muigas isa jutu peale kergelt. "Võib kah koti ära viia. Üldiselt ükskõik. See on kerge," kehitas neiu siis õlgu. Ta võis seda kotti kaasas ka kanda, eriti vahet polnud. Võib-olla oleks lihtsalt veidike mugavam ilma selleta. Neiu kallutas kergelt pead. "On su maja siit kaugel?" küsis tüdruk kergelt kulmu kergitades. Väga pikalt ta ka kõndida ei viitsinud. Pealegi ta ei teadnud, kui Damian kokku saada tahab.

[Joseph Meraz]

Joseph kehitas õlgu - tema jaoks ei olnud maja kaugel. Samas oli ta täna autoga ja see kaheksa kvartalit peaaegu ei olnudki midagi. Ummikuteta teel ei saanud üks laulgi lõpuni mängida, kui juba ta Ritzist kodus oli.

"Sinna on umbes 1 miil," ütles Joe selgituseks oma õlakehitusele. Isegi jala ei olnud see pikk maa. Sest et kilomeetriteks ümberarvestatuna tegi see umbes poolteist kilti ja see oli lühike maa. Nii jala kui autoga.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Ookei," venitas Delilah. Üks miil ei olnud tõesti väga palju. Tavaliselt läks ta jala koju palju pikemat teed pidi, kuigi kasutas vahel ka lühemaid teid, kahtlaseid majadevahelisi kitsaid vahesid ja mida veel. Tõenäoliselt oli see üks miil siin see tee, mis peatänava pealt läheb ja värki. Delilah'ile meeldis kõndida, seega oli ta peaaegu iga vahemaaga nõus.