Päeval.

[Avery Delilah Bridge]

"Mina vist praegu ei soovi, aga ma võin sinuga kaasa tulla..." ütles Delilah mööduvaid maju jälgides.

[Joseph Meraz]

"Ma hullult viitsin sul üksi süüa, eks. Pealegi on mul siis aega küll, kui sa oma vennaga hängid," teatas Joseph ja tõmbas enda sissesõiduteele. Ta aimas, et tuleb veel päeva jooksul sõita ja ei viitsinud seega autot garaaži ära viia.

Ot. Maja kirjeldus tuleb järgmise postiga.
Ma praegu ei suuda.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

OT: Okei. : )

Avery turtsatas vaikselt. "Ma ei saa enda vennaga hästi läbi, seega läheb meil tõenäoliselt mingi viis minutit," sõnas neiu lõbustatult.

[Joseph Meraz]

"Ma oskan kiiresti ka süüa," ütles Joseph silma pilgutades. Ta peatas auto nüüd täielikult ja võttis võtmed eest ära. Noormees astus autost välja ja liikus aeglaselt ümber auto, et avada ka kõrvalistuja uks. Tema peaaegu valge maja oli veidi väiksem, kui enamik Hamptonsi majadest ja seda arvatavasti selle pärast, et majas ei olnud basseini, nagu enamuses teistes majades sellel tänaval. Bassein tundus väga mõttetu, sest meri oli näha ka siit auto juurest ja kes tahaks ujuda kloorivees, kui paar sammu eemal on meri oma täies hiilguses?

Heledast rauast esiukseni, mis ise asus autost natukene paremal, viis kividest laotud tee, mis oli igalpool ümber maja samasugune. Maja esiküljel oli erinevalt tagaküljest vaid üks suurem aken. Taga oli neid kolm ja seda oli palju, sest praktiliselt iga korruse üks tuba oli klaassein, kuid mitte päris. Väike teerada läks sissesõiduteest vasakule, maja taha. Sealt paremale jäi kohe trepp, kust sai ülesse teisele korrusele, otse Josephi enda tuppa. All aga olid klaasuksed elutuppa ja kööki, samuti ka väike platvorm hommikukohvi tarvis, mida küll harva kasutati.

"Otsusta, kus sa magad - külaliste toas, minu toas või kuskil mööda maja laiali näiteks köögis laua all või elutoa vaibal," ütles Joseph naeratades, kui autoukse lahti tõmbas ja tüdruku välja lasi.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Ilus maja," ütles Audrey autost väljudes. Kui kuulis pakkumisi, kus ta magada võis, tüdruk muigas. "Võib-olla näitad mulle neid tube ja siis ma otsustan?" sõnas neiu kergelt kulmu kergitades. Delilah kallutas õrnalt pead ning viis pilgu majalt noormehele.

[Joseph Meraz]

"Lambist ei tahagi valida?" küsis Joseph justkui imestades, kuid tegelikult oli see puhas sarkasm. Ta lükkas autoukse kinni, lukustas harjumusest uksed ja astus maja poole, tüdruku käsi taaskord tema käes. Ta harrastas päris palju isetegevust.

Ukse ees ostis ta uuesti võtmed välja ja avas ukse. Ta mõtles korraks, kas ei peaks ehk otse tema tuppa minema, aga mõtles, et see vist ikka ei oleks kõige viisakam. Samas millal enne oli Joseph eriti viisakas olnud, aga mis seal ikka.

Uksest sisse astudes oli näha kööki, mis asus teises maja otsas ja klaasust, mis viis tagaõue. Sealt tuli hetkel nii palju heledat valgust tuppa, et tundus nagu terve alumine korrus oleks helevalge. Ega see muidugi eriti teistmoodi ei olnudki, sest põrand oli heledast parketist ja seinad olid enamjaolt valged. Selle surus läbi Ketleen, Joe ema. Kohe uksest paremale jäi kapp üleriiete jaoks, mida küll harva kasutati, aga mis siiski olemas oli. Ja kapist natukene edasi jäi valge trepp, mis viis teisele korrusele Joe tuppa ja ka tema vanemate tuppa. Aga tundus viisakas kõigepealt alumist korrust demonstreerida.

"Davai, kas siin kohivlaua all, diivanil, vaibal või seal köögis?" küsis Joe, kui elutuppa astus ja tüdrukut järgi ootas, kellel ta ukse juures juba oli käest lahti lasknud.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Avery vaatas mõtlikult neid kohti, mida talle pakuti. "Armas. Kas valikuvarjandis on ka terve öö üleval olemine?" küsis tüdruk lõbustatult, kui kergelt pead kallutades poisile otsa vaatas. Ta ei teadnud ikka veel noormehe nime, aga tema ei teadnud ka tüdruku nime. Siiski polnud Delilah sellest üldse häiritud, kuna enamused, kellega ta pidudel ja värkidel kohtub, on tema jaoks nimetud.

[Joseph Meraz]

Joseph naeris omaette vaikselt, kui läbi elutoa köögi poole astus. Kui ta ema oleks sellist võõrustamist näinud, oleks poiss sõimata saanud hiljem. Õnneks ei olnud teda hetkel siin.

"No kui sa just pead. Aga tegelt on teisel korrusel täiesti aksepteeritavad magamistoad ka," tõdes ta siiski, sest ei tahtnud ka päris ebaviisakana näida. "Ja kolmandal on ka üks magamistuba. Ja alati jääb ju garaaž ja katus," lubas Joe lahkelt, kui ta end ümber pööras ja tüdrukule naeratades otsa vaatas.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"Katus tundub ahvatlev olevat. Polegi varem katusel ööbinud," ütles Delilah kergelt muiates, kuid mõtles seda üsnagi tõsiselt. "On see katus sirge või väga kaldus?" küsis ta siis maja välisilmet meenutades.

[Joseph Meraz]

"Väga lame katus on. Koos hetkel vist umbes kahe lamamistooliga," ütles Joseph. Ta oli võrdlemisi kindel, et nad mõlemad lõpetavad kas katusel juues või tema voodis end välja magades, aga see selleks. Pealegi ei olnud tal joomise tuju täna üldse. Aga mine tea, mis hiljem juhtuda võib.

"Aga ma kardan, et katusel võib külm hakata," lisas Joe. Ta astus uue sammu köögi poole, mis oli nüüd veel vaid kolme sammu kaugusel. Mitte, et tal kindlasti oleks vaja sinna kööki minna, aga janu oli. Ja kui veel ei olnud, siis võis tulla.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

"No ma usun, et sul on tekke majas küllaga," muigas Avery lõbustatult. Ta järgnes poisile, tahtmata üksinda võõrasse kohta jääda. Lõhub midagi ära ka veel või mida iganes.

[Joseph Meraz]

"No eks ma vist ühe teki sulle ikka kuskilt leiaks," lausus Joseph justkui alla andes, kuigi ei olnud midagi alla andagi. Lihtsalt tundus hea mõte niimoodi öelda. Või tegelt kes enam teab, kas see oli hea mõte või mitte ja keda see üleüldse kotiks? Kedagi ei kõiguta ju eriti, millise hääletooniga ta kellelegi tekki lubab, sest iga mõistuse juures ja eneselemõtlev inimene võtaks pakutud asja vastu ka siis, kui seda lubatakse peaaegu nuttes. Enda süü, et pakkus. Või vähemalt Joseph mõtles nii. Oli alati nii mõelnud ja arvatavasti hakkas nii mõtlema ka. Aga see selleks.

"Juua tahad?" küsis Joseph, kui külmkapi ukse lahti tõmbas ja enda veepudelit otsima hakkas. Teda hämmastas, kui palju normaalset sööki külmkapis oli, sest veel hommikul oli seal olnud ainult veepudel ja vahukoore torbik. Nähtavasti oli vahepeal majahoidja Camille käinud ja süüa toonud isa jaoks. Või siis tema enda, aga sellel ei olnud erilist vahetki.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Avery muigas kergelt. Yay, ta saab teki. Nii tore ju. Siis, kui poiss küsis, kas ta juua tahab, kehitas Delilah õlgu. "Kui sa midagi külma leiad, siis võib kah," ütles ta, selgitamaks enda õlakehitust. Õues oli üsnagi soe, ning palava ilmaga on kõikvõimalikud külmad joogid teretulnud. Või noh, mitte päris kõik, aga enamuses. Oleneb, mida pakutakse.

[Joseph Meraz]

"Mul on üllatavalt palju külma juua," teatas Joseph ikka veel natukene imestunud häälega. Ta võttis välja enda veepudeli ja jättis külmkapi ukse lahti, et tüdruk ise valida saaks, mida ta juua tahab või mida ei taha. Viisakusest võttis Joseph kapist ka kaks klaasi ja valas neist ühte omale vee.

"Ma luban sul ise valida, mida sa juua tahad," lausus ta samal ajal, kui klaase võttis ja vett valas. Ta isegi ei teadnud, mida seal kapis juua oli, aga ehk midagi normaalset ikka on. Alko oli kõik kuskil mujal, nagu tavaliselt, aga Joe arvas, et ega sedagi eriti palju ei ole. "Ja jääkuubikuid peaks ka olema," teatas ta ja osutas külmkapi ukse sees oleva masina sisse, mida ta eriti ei mõistnud. Joseph mõistis üldse paljusid asju alles siis, kui ta oli saanud selle kord lahti lammutada ja mitte enam kokku panna või siis vahest ka kokku panna.[/i]

[Avery Delilah Bridge]

Avery võttis kapist apelsinimahla, enda lemmiku mahladest, ning lükkas ukse kinni. Ta kallas seda ühte klaasi, mille ta kusagilt sai ning pani mahla paki tagais kappi, tahtmata, et see soojaks läheks või midagi. Jääd ta ei tahtnud. "Mis nüüd teeme?" küsis Delilah lonksu võttes.