|
Post by Kate V. Scott on Jun 22, 2010 16:06:44 GMT 3
Kuulnud noormehe vastust, kerkis neidise näole naeratus. Kate asetas koti enda õlale ning astus autost välja. Õhk oli õhtuselt jahe. "Tore kuulda," lausus näitsik ning jäi Romeo kõrvale seisma.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 22, 2010 16:09:35 GMT 3
Romeo pani Kate'ile käe ümber õlgade ja nad suundusid restorani. Leti juurde jõudnud, ütles noormees enda nime ja lausus: "Mul on pandud kinni laud kahele." Hommikul võis siin ju vabalauapoliitika valitseda, aga õhtul tuli koht reserveerida. Tegemist oli siiski linna uhkeima restoraniga. Nad juhatati nende laua juurde.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 22, 2010 16:16:46 GMT 3
Kate tundis ennast hästi ning ta liikus nooruki kõrval uhkesse restorani, kus ta vaid paar korda vanematega söömas oli käinud. Jõudnud lauani, asetas näitsik enda koti ning jaki tooli seljatoele. Võtnud istet, viis näitsik pilgu Romeole.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 22, 2010 16:19:13 GMT 3
Romeo istus. Laual olid valged küünlad, märkas ta. Ja väikesed sinised lilled. Üks kelner tõi nende lauale vaasi veega, lillede jaoks. Noormees oli sellise teenindusega harjunud - ta oli varem korduvalt käinud väljas söömas, kui tema vanemad veel koos elasid.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 22, 2010 16:30:45 GMT 3
Kate asetas kimbu punaste roosidega vaasi ning imetles neid hetke. Toetanud käed õrnalt vastu lauda, viis neidis pilgu noorukile. "Siin on ilus," lausus näitsik, lastes pilgu üle restorani libiseda. "Käid sa tihti väljas söömas?" uuris neiu jutujätkuks.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 22, 2010 16:40:09 GMT 3
Romeo naeratas. "Varem käisin. Siis polnud mul tavaks kodus ise süüa teha, vaid käisin perega restoranides söömas, sest nad olid liiga mugavad, et ise vaaritada," vastas ta. "Aga sa ise?"
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 22, 2010 19:21:24 GMT 3
Kate naeris lõbusalt ning sättis siis vasak poolse juukse salgu kõrva taha. "Kui me alles siia kolisime siis käisime paar korda, aga enamasti teen ma ise endale kodus midagi, kui kõht tühjaks läheb. Ja vanemad jõuavad nagu nii suhteliselt hilja," neidis muigas hetkeks, meenutades nende öist kohtumist tema isaga. Valanud laua peal olevast kannust pisut vett enda klaasi, võttis ta lonksu ning jäi siis hetkeks klaasi vaatama, "mis sa arvad, kas see klaas on pool täis või pool tühi?" küsis näitsik tuntud küsimuse kelmikalt naeratades.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 22, 2010 20:11:24 GMT 3
Romeo turtsatas. "Oleneb vaatepunktist. Mina ütleks, et klaas on pooltühi." Nende laua juurde astus teenindaja, kes uuris, mida nad tellida soovivad.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 25, 2010 22:02:58 GMT 3
Kate kehitas õlgu, "mina olen alati mõelnud, et klaas on poolenisti täis." Neiu viis enda pilgu teenindajale ning võttis vastu tema poolt ulatatud menüü. Uurides restoranis pakutavat, jäi näitsik mõttesse. "Ma võtaksin päevaprae koos punase veiniga," lausus näitsik viimaks ning naeratas viisakalt teenindajale.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 25, 2010 23:50:59 GMT 3
Romeo heitis pilgu menüüsse. "Mulle sama," ei hakanud ta keerutama ja teenindaja aega raiskama. Noormees pani menüü kinni ning asetas selle lauanurgale.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 26, 2010 8:46:47 GMT 3
Kui teenindaja kadus, asetas neidis ühe jala teise ning vaatas noormeest kergel naeratusel. "Won't be so easy this time to hurt me. You can try and this time now baby there are no tears left here to dry. If you think you can wound me like before..." hakkas neidise telefon laulma. Näitsik tundis koheselt helina ära ning kohmitses selle kotist välja. Heitmata pilku ekraanile katkestas ta kõne ning lülitas mobiili välja. Visanud selle kotti tagasi, vaatas ta Romeole otsa. "Mäletad kui me kümmet küsimust mängisime?" küsis neidis järsku.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 26, 2010 12:36:18 GMT 3
Romeo noogutas. "Miks ei mäleta." Ta vaatas, kuidas teenindaja naasis veinipudeliga, kallas nende klaasid pooleldi täis ja lahkus taas. "Miks küsid?"
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 26, 2010 20:26:02 GMT 3
Neidis kehitas õlgu,"ah niisama......unusta ära." Kate võttis klaasi ning tõstis kergelt üles, saates noorukile sooja naeratuse. Tõstnud klaasi suule, võttis ta sealt väikse lonksu. Vein oli suurepärane ja jättis suhu mõnusa maitse.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 26, 2010 20:32:32 GMT 3
Romeo naeratas samuti. Ta võttis taskust oma telefoni ja lülitas selle välja, et ootamatu kõne nende meeldivat atmosfääri ei rikuks.
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 26, 2010 20:43:57 GMT 3
Asetanud klaasi tagasi lauale, muigas näitsik viies pilgu noorukile. "Nii et sa siis ikkagi jood mõnikord alkoholi," lausus Kate viidates veini klaasile.
|
|