|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 12, 2010 13:19:16 GMT 3
"Paar korda olen käinud," lausus Romeo end paremasse asendisse sättides. "Jaapanis lasti ühtelugu ilutulestikku ja nii mõnigi kord õnnestus mul kuhugi majakatusele saada, et sealt vaadata."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 12, 2010 13:24:27 GMT 3
Kuulanud noorukit, noogutas neidis, lastes pilgul üle rahva libiseda. "See võis mõnus vaatemäng olla," lausus Kate noormehe jutu peale. Ta tõmbas jaki endale tihedamalt ümber ning vaatas siis mobiili ekraanilt kella.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 12, 2010 14:17:30 GMT 3
"See oligi," kinnitas Romeo. "Ja usun, et ka tulev on mõnus. Veel mõnusam." Ta hakkas veel midagi ütlema, kuid tiigikaldale kõndis Takashi, kes hüüdis jaapani aktsendiga: "Lugupeetud daamid ja härrad! Tere tulemast seitsmendale Tamaya ilutulestikufestivalile! Tänaõhtune üritus saab olema uhkem kui kunagi varem, seda tänu ühele lahkele annetajale." Mees naeris. "Nautige!" Ta naasis oma kohale ning juba tõusis taevalaotusse üksik tulejutt, mis plahvatas mitmevärvilisteks kiirteks. Sellele järgnes teine ja kolmas, nende ümber hakkasid inimesed hüüdma: "Tamaya!" Ka Romeo lõi kaasa. "Tamaya, Kate!"
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 25, 2010 20:34:04 GMT 3
Kate viis enda pilgu jaapanlasele, kes kohalviibijatega rääkima hakkas. Siinne miljöö tundus sõbralik ja kaasakutsuv. Peagi täitus taevalaotus imelise tulevärgiga, mis neidise lausa ohkama pani, see oli imeline. Näitsik oli pea sõnatu. "Tamaya!" lausus ka neidis viimaks, kui kõik tema ümber seda tegid. Sealne rahvas oli nagu koos üks suur ühtne grupp. "See on imeline," sosistas Kate, kuigi ta ei olnud kindel kas nooruk seda kuuleb. Ta otsis Romeo käe ning võttis sellest kinni, saates poisile sooja naeratuse.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 13:58:09 GMT 3
Romeo tundis, kuidas Kate'i soojad sõrmed tema käest kinni võtsid. Ta pööras pilgu neiu poole. "Imeline, nagu sinagi," vastas noormees vaikselt ning kummardus lähemale, et Kate'i suudelda. Perfect scenario.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 26, 2010 14:13:18 GMT 3
Hoides noormehe käest endiselt kinni, kummardus ka neidis Romeole pisut lähemale ning suudles teda õrnalt vastu. Avanud suudluse lõppedes enda silmad, vaatas ta noormehele sügavalt silma. "Ma armastan sind," lausus näitsik ennem, kui oli arugi saanud, mida ta just äsja öelnud oli. Kate' süda hakkas tema rinnus lausa kihutama. Tal ei olnud aimugi kuidas Rom sellele reageerib. Kas see oli liiga vara?Liiga ruttu? - kihutasid küsimused läbi neiu pea. Tema sees oli täielik torm.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 14:15:18 GMT 3
Romeo naeratas. "Mina sind ka," vastas ta siiralt. Taevas plahvatavad ilutulestikud heitsid neile värvilist valgust.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 26, 2010 14:32:40 GMT 3
Need sõnad olid suur kergendus Kate'ile, sest ta oli juba valmis kõige hullemaks. "Seega...kas me oleme siis nüüd ametlikult paar?" küsis näitsik kergelt kogeledes, hoides endiselt pilku Rommi näol, millel peegeldusid ilutulestiku värvid. See festival oli lihtsalt suurepärane ja jääb näitsikule arvatavasti kauaks ajaks meelde.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 14:36:50 GMT 3
"Kas me polnud siis juba varem?" küsis Romeo sõbralikult. Behind blue eyes... Kas ta oli tõesti mõelnud neid sõnu, mida oli Kate'ile lausunud? Hoides oma veatut rõõmsat ilmet, püüdis noormees peas ringi tormavaid mõtteid alla suruda.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 26, 2010 14:45:12 GMT 3
Kate viis enda pilgu tulevärgile, "hmm, mitte just otseselt. Ma mõtlen, et võibolla sisemiselt uskusin ma et me oleme paar, aga sa ei ole selles suhtes kunagi midagi öelnud ja mõnikord on mul tunne nagu oleksin mina ainsana selles suhtes armunud," rääkis neidis aeglaselt, otsides õigeid sõnu. Ta ei tahtnud midagi valesti öelda, aga samas oli ta nüüd kõik enda kahtlused välja ladunud. Näitsik viis aeglaselt enda pilgu tagasi noorukile, "seega, mis see on mis meie vahel on?" asetas Kate taas küsimuse nende vahele õhku. Sekundid tagasi oli kõik imeline ja nüüd...
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 14:54:29 GMT 3
Romeo puudutas käega õrnalt Kate'i lõuga. "Miks sa nii arvasid?" küsis ta, hoides oma pruunide silmade pilku neiu näol. "Ära kahtle mu armastuses, palun, sest see on tõeline."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 26, 2010 15:30:38 GMT 3
Hetkeks jäi Kate vaikseks "sest pärast seda Miami jama ei usalda ma noormehi enam nii nagu varem ja võibolla ma lihtsalt kartsin ja nägin viga seal kus seda polnud," lausus Kate, asetades enda käe noormehe käele, mis õrnalt tema lõuga puudutas. "Ma usun sinu tunnetesse, Rom," lausus ta soojalt naeratades ning viis enda pilgu tulevärgile, mis endiselt taevasse erinevaid kujundeid lõi. "See on parim kohting, kus ma kunagi olnud olen," lausus näitsik, asetades enda pea Romeo õlale.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 15:33:15 GMT 3
Topeltmäng võis ju lõbus olla, aga samas pulbitses see riskist. Romeo hoidis end kergendusest ohkamast. Vähemaks praeguseks hetkeks tundus Kate maha rahunenud olevat. Noormees suunas oma silmad ilutulestikusädemetele, mis taevas hõõgusid.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jul 26, 2010 18:43:35 GMT 3
Istudes pea Romeo õlal, vaatas näitsik taevasse lendavaid rakette, mis taeva värviliseks muutsid. See oli kuidagi rahustav ja samas nii ilus. Viinud pilgu poisile, tundus noormees talle nii mõtlik, "millest sa mõtled nii pingsalt?" uuris Kate tõstes pisut enda pead, et nooruki pruune silmi näha.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 26, 2010 18:48:20 GMT 3
Romeo toibus oma mõtetest. Ju oli tema pilk klaasistunud, sest tavaliselt nii juhtus. Noormees pööras oma silmad Kate'ile. "Sinust," vastas ta vaikselt ja muigas.
|
|
