At fourteen hundred

[Chelsea Juliet]

Alguses ta ei pannudki tähele, et noormees oli tagasi tuppa tulnud. Ta vahtis mõtliku näoga põrandat, ise üritades mõningaid asju meenutada. Viimaks ajas ta ennast püsti ning astus üpris tuikuva sammuga edasi. "Kus sul siin ujuda saab?" tundis ta huvi, haarates seejärel ühest lauast kinni kui ta oleks peaaegu kukkunud.

[Romeo L. Byron]

Pannud klaasi kiirelt kapile, püüdis Romeo Chelsea kinni. "Sa ei lähe kuhugi ujuma, vaid sa lähed ja magad oma pea selgeks." Hoiatamata võttis noormees neiu sülle ja kandis ta teisele korrusele ühte vabadest magamistubadest, kus asetas näitsiku voodile. "Sellises olekus ei lähe sa kuhugi ujuma."

[Chelsea Juliet]

Kuigi ta ei rabelenud, oli ta ilmselges vastuolus. "Aga mulle meeldib ujuda. Sa võid kaasa tulla," pakkus ta välja. Tal oli vaja leida mingi tegevus, ükskõik milline. Või oli seda vaja tema täis peaga osal.

[Romeo L. Byron]

"Jah, mulle meeldib ka ujuda, aga sa ei lähe praegu kuhugi," jätkas Romeo järjekindlalt. Ta istus voodiservale ning hakkas Chelsea särki kinni nööpima.

[Chelsea Juliet]

Punapea ohkas vaikselt. Ta ei hakanud praegu vastu vaidlema. Ta ise ka ei teadnud mida ta enam soovis. "Kas sa saaksid mulle midagi juua tuua?" küsis ta, üritades noormeest aidata nööpidega, kangutades kogemata ühe neist ka ära. Sellest ta muidugi ei teinud välja. Ta ostaks omale lihtsalt uue särgi. "Šampust või midagi... või punast veini?" küsis ta, toimetades samal ajal oma nööpidega.

[Romeo L. Byron]

"Las ma ise." Romeo lükkas õrnalt Chelsea käed eemale ja pani nööbid kinni. "Olgu, ma toon sulle juua. Aga püsi paigal." Ta tõusis ja lahkus ruumist.

[Chelsea Juliet]

Neidis ainult noogutas ning mõmises vaikselt nõusoleku märgiks, et ta püsib tõesti paigal ja heitis voodisse pikali. Und tal ei olnud. Lihtsalt janu ja soov midagi teha. Ükskõik, ainult et tal igav praegu poleks.

[Romeo L. Byron]

Romeo naasis, käes klaas veega. Rohkem alkoholi ta Chelseale ei anna. See tüdruk on juba praegu paras kännuämblik. Istunud taas voodiservale, ulatas ta klaasi neiule.

[Chelsea Juliet]

Ta võttis klaasi ettevaatlikult värisevate käte vahele ning rüüpas sealt paar lonsku ja langetas selle siis pettunult. "Ma palusin ju midagi alkohoolset," lausus ta vaikselt, silmitsedes lapsiku pahurusega klaasi.

[Romeo L. Byron]

"Sa oled juba piisavalt purjus," sõnas Romeo. "Rohkem sa ei joo." Neiu oli juba praegu paras häda, missugune võiks ta siis olla, kui on veel paar promilli hinge taha saanud?

[Chelsea Juliet]

Oleks ta kainem, suudaks ta ette ka kujutada kui tüütu ta olla võis. Kuid praegu tõstis ta ainult klaasi suule, mõtlemata sellele, et tal võib hiljem halb olla ning jõi selle tühjaks. Romeo oli enne küll sõbralikum olnud. "Võib-olla peaksin ma lahkuma," arvas ta. Ta sai ju oma kodus ka kaineks magada.

[Romeo L. Byron]

Romeo võttis tühja klaasi Chelsea käest ja pani selle öökapile. "Jää siia. Vaevalt, et sa sellises seisundis eriti kaugele jõuad." Noormees naeratas kergelt. "Selleks mul tühjad magamistoad ongi."

[Chelsea Juliet]

Neidis turtsatas pahuralt. selleks, et Romeo täis sõbrad saaksid seal ööbida? Ta tunneks ennast poole paremini oma kodus olles, ilmselt seal lihtsalt edasi juues ja kaks päeva maha magades.
Ütlemata midagi, heitis ta pikali ning keeras ennast selili, vahtides suurte silmadega lage. Miks ta üldse oli alkoholi soovinud proovida?

[Romeo L. Byron]

Taibates, kui valesti oli ta oma lause sõnastanud, Romeo ohkas. Kurat küll. Hakkasid Chelsea alkoholiaurud siis tallegi pähe või midagi? "Mul ei ole midagi selle vastu, kui sa end siin välja puhkad. Peaasi, et sa midagi rumalat ei tee."

[Chelsea Juliet]

Neidis mühatas ainult, pöörates ennast küljele ja sulges silmad. Uni ei tahtnud otsekohe tullagi, mis pani teda veidi kulme kibrutama. Kuid taas, ise veidi solvunud olles, ei hakanud ta ka Romeole kurtma kui ebamugav tal tegelikult olla oli. Ainus asi mida ta hiljem veel tegi oli noogutus kui talle öeldi, et ta midagi rumalat ei teeks.