|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 16:40:10 GMT 3
"Mul on kahju seda kuulda," lausus Marla, kuid sellegipoolest saatis Andyle julgustava naeratuse. "Meil on ka paar korda olnud suguvõsa kokkutulekuid, kuid need on ainult teineteise ületrumpamised. Kellel on rohkem raha, kas sinul või minul. Noortel viskas alati kopa ette ja siis me tavaliselt põgenesime terveks päevaks lihtsalt randa. Vanemad võivad vahepeal väga lapsikud olla." Tüdruk muigas nüüd. Nad olid jõudnud valgusfoori juurde, et teed ületada. Park asus ju teiselpool teed.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 2, 2010 16:46:15 GMT 3
"Meil midagi sellist polnud. Meil küll räägiti ja arutati teineteise saavutustest ja sellistest värkidest, aga mingit hooplemist polnud ja noored olid ka rahulikult ja rääkisid ja lõbutsesid. Kokkuvõttes suht selline mõnus olemine kõigile," lausus Andy ning naeratas Marlale. Luna oli kõndinud kogu see aeg rahulikult nende kahe vahel ja nüüd seisis ja ootas, millal liikuma uuesti hakatakse.
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 16:57:44 GMT 3
Marla muigas. "Siis on sul suguvõsaga vedanud, minu oma on päris pöörane, kuigi ma tean, et tegelikult nad hoolivad teineteisest. Lihtsalt raha on pähe hakanud." Foor läks roheliseks ja nad said üle tee kõndida. "Sul oli palju sõpru, Inglismaal?," päris tüdruk nüüd. Ta sai iga sekundiga järjest rohkem Andy kohta teada ja see oli väga hea.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 2, 2010 17:03:56 GMT 3
"Seda see raha tõesti teeb. Mõni meie suguvõsast on ka vahepeal läinud raha pärast veidraks, aga me oleme suutnud neile siiski meelde tuletada, mis elus tegelikult tähtis on," sõnas Andreas. Noormees ja ka kass kõndisis üle tee.
"Mul polnud palju sõpru, aga need, kes mul ka olid olid ikka tõelised sõbrad, kes on tõesti asendamatud. Teised, keda ma teadsin sealt olid lihtsalt tuttavad, kellega vahel mõnest asjast rääkida või väljas olla, aga nad siiski polnud sellised nagu päris sõbrad," lausus ta. "Sul on siin palju sõpru või?"
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 17:11:06 GMT 3
Marla raputas pead ja sisenes nüüd parki, hakates mööda teed edasi sammuma. "Ma tean peaagu kõiki siin, nimepidi ja nägupidi, kuid me ei suhtle eriti. Tuttavaid, kellega suhtlen on väga palju, kuid tõelisi sõpru on vaid paar. Üks nendest on Daniel." See oli tõsi, Marla pidas enda tõeliseks sõbraks Dani, siis veel Andiet ja vahel ka Alecit. Teised olid lihtsalt sõbrad..
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 2, 2010 17:18:31 GMT 3
"Daniel on ka üks minu tõelisi sõpru," tõdes Andy muiates. Luna vaatas pargis uudishimulikult ringi, püüdes õhust ka erinevaid lõhnu. "Sõbrad on ikka vajalikud. Ma ei teakski, mida ma nendeta teeks," ütles noormees mõtlikult.
ot. Aju jooksis kokku.. Böö -.-
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 20:54:48 GMT 3
"Jeah, sõbrad on elu," lausus Marla muigega, kuid päriselt see nii oligi. Tüdruk nautis seda jalutuskäiku väga, ilm oli ilus, tema kaaslane oli lahe. Kõik oli justkui okei.
"Mida sa nüüd edasi hakkad tegema, kui oled ennast New Yorgis sisse seadnud?," päris tüdruk, ise ikka edasi jalutades.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 2, 2010 21:20:59 GMT 3
"Kusjuures ma ei teagi täpselt. Üldiselt võiks tutvusi koguda vaikselt ja kuhugi kooli edasi minna õppima või passida veel aastakese kodus," lausus Andreas mõtlikult. Üldiselt teadis ta juba, millega edasi tegeleda, aga polnud kindel, kuidas ja kas see üldse võimalik oleks.
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 23:31:10 GMT 3
Marla naeratas. "Mul on ka viimane veerand algamas, eksamid ja siis suvi, jeiii." Ta muigas, sammudes edasi ja hoides pilgu Andyl. "Ja siis ülikooli. Ajalugu õppima." Jep, ajalugu oli Marla lemmik.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 2, 2010 23:37:44 GMT 3
"Ajalugu? Väga äge," tõdes Andreas muiates. Temagi pilk oli kinnitunud Marlale ja poleks olnud just väga imestamist väärt kui ta oleks näiteks vastu posti kõndinud, aga õnneks või kahjuks seda ei juhtunud. "Ma ise mõtlen, et võiks kuhugi muusikat õppima minna," avaldas ta ka oma soovi.
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 2, 2010 23:44:39 GMT 3
"Wow, mida täpsemalt siis?," päris Marla huvitanult. Temagi pilk oli kinnitunud Andyle ja temagi puhul poleks ime olnud, kui ta oleks näiteks koperdanud mõne tee kivi taha ja ninuli lennanud. See ei olnud ikka välistatud, pealegi olid tal mega kõrged kontsad jalas. Aga ikkagi oli ta alati kõikidest poistest lühem. Tema noorem vend kasvas temast juba isegi aeglaselt pikemaks. "Kas ma võin teda ise hoida?," küsis Marla siis ja tegi kutsika silmi, kui enda käe Luna rihma poole ulatas. Kassiga polnud küll vist nii lahe jalutada, kui koeraga aga põnev siiski.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 3, 2010 0:06:32 GMT 3
"Ma ei teagi. Suht nagu kõike. Ma mõtlen, et ajalugu ja siis pille veidi edasi ja mingit programmeerimist ja selliseid igasugu värke," lausus Andy. Muusika oli tõesti midagi, mille all võis mõelda väga mitmeid erinevaid asju, aga Andreast huvitas muusikas tõesti suht kõik. Ta isegi mängis ju mitut pilli ja ta laulis ning Londonis oli tal ka sõpradega bänd olnud. Küsimuse peale noormees noogutas ja andis kassi jalutusrihma Marlale.
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 3, 2010 0:23:58 GMT 3
"Väga lahe igatahes," lisas Marla veel ja võttis nüüd Luna rihma enda kätte. Nüüd tekkis nede vahele mõneks ajaks vaikus, sest Marla jalutas Lunaga ja vaatas hetkel vaid kassi poole, endal lõbus naeratus näol.
|
|
|
Post by Andreas C. Krolt on Jun 3, 2010 21:16:19 GMT 3
Andreas vaatas muigega, kuidas Marla ja Luna jalutasid. "Sulle meeldivad loomad vist ikka väga," arvas noormees. Ta võttis taskust oma suitsupaki ja viis pilgu Marlale. "Ega see sind ei häiri kui ma suitsu teen?" küsis ta igaks juhuks.
|
|
|
Post by Marla Singer on Jun 4, 2010 21:11:16 GMT 3
"Jah, väga," kordas Marla üle ja naeratas. "Ei sugugi mitte," lisas ta siis suitsu peale. "Ma mõtlesin ise ka just teha." Sellepeale tõmbaski neidis kotist enda paki välja ja süütas selle osavalt ühe käega, teise käe otsas oli ju Luna. Tüdruk muigas, sammudes aina edasi.
|
|