Jalutamas.. Kassiga.

[Andreas C. Krolt]

Andreas eiras veidraid pilke, mis teda saatsid kui ta oma musta värvi kassi Luna'ga, kes oli punase jalutusrihma otsas, mööda Manhattani tänavat kõndis. See võis olla küll kentsakas vaatepilt, aga Andyt ei huvitanud. Ta tõmbas rahulikult oma sigaretti, pilk käimas nii ringi kui ka olles kassil, kes temast vaid sammukese eespool oli. Noormees nägi eemal mingit välikohvikut ja lõpetas kiirelt oma sigaretiga, visates koni prügikasti, mis seal samas oli. Nooruk võttis suuna kohviku leti poole ja sinna jõudes seisis ta kenasti järjekorda, võttes Luna omale sülle.

[Marla Singer]

Marla sammus mööda tänavat, ta oli just enda kodust väljunud ning teel kohvikusse, et midagi hamba alla saada. Nende kokal oli vaba päev ning vanemaid ei olnud ka kodus, seega ei viitsinud tüdruk kodus ise midagi vaaritada, ta ei osanudki eriti. Viimaks märkas ta välikohvikut ja mõtles, et see käib kah. Tüdruk seisis järjekorda ühe mehe taha ning jäi ootama. Siis märkas ta võõra sülas kassi ja hakkas kassi nännutama ja teda paitama, tegemata võõra ilmest väljagi.

[Andreas C. Krolt]

Andreas silmitses natuke aega menüüsid. Ta märkas ka kui tema järgi seisis üks tütarlaps, kelle tähelepanu oli kinnitunud kassile. Luna natuis seda tähelepanu ja neid paisid. See pani Chris'i kergelt muigama. "Tervist! Ta nimi on Luna," sõnas noormees oma tugeva Briti aktsendiga ja ka naeratas sõbralikult. Nii kaua kuni Luna võõra nännutamise vastu midagi polnud, polnud ka Andreas selle vastu, et ka keegi teine ta kassile tähelepanu pöörab.

[Marla Singer]

Viimaks viis Marla enda pilgu noormehele, kes oli väga nägus. "Tere, väga armas kass ja lahe nimi," kiitis ta siis ning sügas kassi kõrva tagant, kass nurrus. See oli väga nunnu. "Vabanust..aga mul on loomade vastu nõrkus," vabandas tüdruk viimaks, sest leidis, et see on siiski üsna ebaviisakas võõraste loomi minna puutuma, kui nad omaniku süles on.

[Andreas C. Krolt]

Andreas naeratas sõbralikult. "Pole midagi. Mul on ka see nõrkus ja pealegi Luna on selle nõrkusega päris rahul ja seega ei taha ma tal ka mõnu ära keelata," lausus noormees. Ta suutis kuidagi hoida kassi enda ja oma vasaku käe vahel. "Mina olen Andreas, aga võib ka lühemalt Andy öelda," tutvustas Chris end ning ulatas viisakalt ka oma terekäe.

[Marla Singer]

"Meeldiv tutvuda, mina olen Marla," tutvustas tüdruk ennast sõbralikult vastu ja ulatas samuti käe, surudes Andy oma korraks. Ta jättis nüüd Luna rahule ja päris: "kas tulid siia sööma?" Tüdruk sättis enda koti paremini õlale ja vaatas uuele tuttavalt küsivalt otsa.

[Andreas C. Krolt]

"Meeldiv tõesti," sõnas Andreas kätt surudes. Ta lasi sellest ka kohe lahti ning vaatas Marlat uurivalt. Uued inimesed olid alati huvitavad ju. "Üldiselt rohkem nagu topsikest kohvi haarama. Aga sa ise?" vastas noormees ning küsis kohe ka sama asja.

[Marla Singer]

"Mul oli plaanis väljas süüa ja see välikohvik jäi teele ette," vastas Marla, mis tema siin teeb. "Kas sa oled kohalik?," päris tüdruk siis, sest poiss ei tulnud talle oma tutavate noorte seltskonnast üldse meelde. Ta naeratas ja lükkas ühe salgu kõrvataha, sest see häiris teda veidike, salamisi uuris ta ka poisi välimust, kes oli päris nunnu.

[Andreas C. Krolt]

"Kas me võime Luna'ga ühineda?" küsis Andreas ja naeratas taaskord. Ta astus letile natuke lähemale, kuna järjekord oli kahanenud. "Mõnes mõttes vist küll. Me kolisime emaga alles hiljuti Inglismaalt siia," vastas noormees. Muidugi võis seda Inglismaa asja ka oletada tema aktsendi tõttu. "Ja ma pakun, et sina oled vist kohalik?" sõnas ta veidi küsivalt, kuna polnud nii kindel.

[Marla Singer]

Marla noogutas ja lausus: "jah, muidugi, ma just mõtlesingi ise seda pakkumist teha." Saatnud Andyle naeratuse, astus ka tema sammukese edasi. Briti poisid olid nii armsad ja seda oli ka Andy, eriti nende aktsent. "Jah, ma olen terve elu siin elanud."

[Andreas C. Krolt]

"Seljuhul ma teen preilile ka välja," sõnas Andreas võluvalt naeratades. Noormees sügas kassi õrnalt lõua alt, aga hoidis pilku Marla pruunidel silmadel. "Vägev.. Mu arust on siin endiselt veel kõik asjad üpris veidrad ja teistsugused," pidi ta tõdema.

[Marla Singer]

"Võrreldes Inglsimaaga? Loomulikult, kuid mulle isiklikult meeldib London väga," lausus Marla. Järjekord liikus jälle edasi ning ka tüdruk astus sammukese leti suunas. Andy oli..liiga lahke. Marla oleks saanud vabalt endale ise ka söögi osta, kuid kui mees pakkus, siis oli ebaviisakas tõrkuma hakata, või mis?! Ta naeratas ja vaatas poisile otsa. Imelik, ta oli just täiesti võõraga tutvunud, kuid siiski mitte veel tuttavad. Tegelikult teadis ta temast ju nii vähe, kuid salamisi lootis, et et saab rohkem teada.

[Andreas C. Krolt]

Andreas turtsatas lõbusalt ja astus ka veidi edasi. "Kokkusattumus missugune, aga ma elasingi põhimõtteliselt Londonis. Täpsemalt küll sealt paar kilomeetrit väljas, aga siiski," lausus ta muiates. Noormees pidi tõdema, et temagi tahtis ka Marlat rohkem tundma õppida, kuna too tundus tõesti tore tüdruk. "Millega sa muidu tegeled?" küsis Chris kerge uudishimuga.

[Marla Singer]

"Keskooli lõpuklassis käin," vastas Marla, endal koguaeg sõbralik ja armas naeratus näol. "Ja vaba aja veedan sõpradega." Marla ei saanud ikka lahti mõttest, et milline juhus see ikka oli. Ta sai just äsja tänava peal tuttavaks kuuma briti kutiga. "Ja sa ise?"

[Andreas C. Krolt]

Abdreas jäi mõtlikuks. "Kuna ma koolis enam ei käi ja ma alles ka kolisin siia siis ei tegele ma hetkel eriti millegi tõsisega. Sõpru on mul siin üldiselt vähe ja nendega pole ma ka veel jõudnud kohtuda ja seega on praegu läinud aeg enamasti niisama muusika, loomade ja asjade lahti pakkimise peale," tõdes noormees ning astus taas letile lähemale, mille ees oli enne neid veel vaid üks inimene. "Hakka juba vaatama ka, mida sa soovid," ütles ta.