|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 17:14:22 GMT 3
"Kool puutub siia sellepärast, et autoga Hamptonsisse sõiduks kulub 20 tundi ja natuke veel peale. Seega kui sa ei pea lähime nädala aja jooksul kooli minema, siis lähme sinna. Me võime isegi minu juures peatuda, kui vaja," seletas Joseph aeglaselt, nagu lapsele. Ta kujutas juba ette ennast ja Andiet nädal aega koos tema majas. Samas ei suutnud ta ette kujutada, kuidas ta vastu peaks, sest et ta tüdines inimestest kiiresti.
"Lähim korralik rand siit on vist poole tunni autosõidu kaugusel, Manhassetis," asus Joe tagasi oma tõsisemate mõtete juurde. Rand oli seal päris korralik. Liivan põhi, puhas vesi, palju naisi. Joe jaoks suhteliselt paradiis.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 17:19:05 GMT 3
Andie mõtles seepeale, asetas siis pea viltu, kui tollele otsa vaatas. "Ma kardan, et ma ei peaks su perverssusele vastu lihtsalt nii kaua" lausus Andie ning naeris endamisi. "Nii et kuidas jääb siis selle Manhassetiga?" lisas ta veel ühe küsimuse. Andie kibeles nii väga juba randa.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 17:24:15 GMT 3
"Ma kardan ka, et ei peaks," ütles Joe naerdes ja hakkas Andie maja poole liikuma. Nüüd, kui plaan kindlam oli, sai ta aega paremini planeerida ja miks mitte kaasa minna? Pealegi võis ta ju tüdruku lihtsalt ukseni saata ja siis ise edasi minna, et oma asju ja autot võtta.
"Lähme minu autoga?" küsis ta paari sammu pärast. Tal polnud ise sõitmise vastu midagi, aga tihti ei viitsinud ta seda lihtsalt teha. Parema meelega oleks ta tagaistmel istunud, aga kahtles kas isa lubaks autojuhti niikaua piinata, kui kaua tahab tema rannas passida. Mitte, et ei oleks saanud vahepeal koju sõita, aga vabadus oli ikkagi parem.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 17:28:13 GMT 3
Andie liikus nüüd ukse juurde ning avas selle võtmega. Õnneks oli majas lift, mistõttu ta ei pidanud viimasele korrusele jalutama. "Noh, ma kavatsen kerged joogid ka võtta" seletas Andie. Kui lifti poole kõndis ja seejärel nupule vajutas. "Nii et kui sa viitsid olla kaine autojuht, siis võime ka sinu autoga minna" lisas ta ning naeratas endamisi, kui nüüd siis noorukiga lifti ootas.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 17:33:26 GMT 3
Joseph mõtles natuke - kas ta viitsis olla kaine autojuht? Vist mitte. Siis võis ju endale auto ka kutsuda. Igaks-juhuks, sest magamiskohta tal Manhassetis ei olnud. Kuigi paar tuttavat seal oli ja need oleks vist ikka kaks noort enda juurde ööbima lasknud.
"Mis sa homme teed?" küsis Joe Andielt, tema poole vaadates. Ta kuulis, kuidas lift kuskilt ülevaltpoolt tuli, aga kohale see veel ei olnud jõudnud.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 17:39:03 GMT 3
Andie kehitas õlgu. "Plaane nagu ei ole veel" rääkis Andie, kui oli hetkeks mõelnud. Homme oli ju pühapäev, nii et kooli ka polnud. "Mis siis?" küsis tüdruk uudishimulikult. Lift oli umbes poole tee peal alla.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 17:46:04 GMT 3
"Ma mõtlesin, et ma võin ise sõita, kui me saaks sinna ööseks jääda," kehitas Joseph õlgu. Ta ei olnud eriti ekstaasis vestluse pärast oma isaga teemal miks tal võib kell üks öösel autot vaja minna. Ei pruukinud küll nii kaua aega minna, aga põhimõtteliselt ei kavatsenud Joe ainult pool tundi ka väljas olla.
"Ma saaks rääkida mõne tuttavaga, et keegi meid ikka majutab või siis muretseme hotellitoa. Aga busside ja taksodega ma sõita ei tahaks eriti," ütles Joe. Taksod olid ikkagi lühisõitude jaoks, mitte pooletunniste autosõitute tarvis. Ja see oli ka Josephi jaoks piisavalt ühistransport.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 17:50:12 GMT 3
Andie mõtles taaskord. "Aga miks mitte" lausus ta siis ning naeratas, kui Joseph oli välja pakkunud, et nad jäävad sinna üheks ööks. "Nii sobib mulle" teatas ta. Sel hetkel läksid ka lifti uksed lahti. Andie vajutas viimase korruse nupule, ehk siis üheksanda ja lifti uksed sulgusid.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 17:58:36 GMT 3
"Siis nii teemegi," rõõmustas Joseph, kui end vastu lifti seina toetas ja sõitu nautis. Talle meeldis liftisõidu juures see, kui lift sõitma hakkas ja alakõhus jõnks läbi käis ja lõpp ka, kui samasugune jõnks käis. Muidu oli liftisõit midagi väga tavalist ja igavat.
"Hotell siis või minu mingi tuttav?" küsis ta ühe käega taskus telefoni näppides. Ta saaks siis kohe vaatama hakata, et kellele helistada, et kes neid vastu võtaks. Hotellitoas oleks neil olemas olnud vabadus sisse-välja voorida nii, nagu ise heaks arvad. Ja hommikusöök. Aga sõbra juures oleks olnud lisaseltskond.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 18:04:53 GMT 3
"Ma oleks hotelli poolt" lausus Andie hetke pärast, kui oli taas pisut mõelnud. "Ma võin maksta selle, kui sa bensu maksad" seletas Andie ning naeratas kergelt, vaadates Josephi poole.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 29, 2010 18:15:35 GMT 3
"Ma saan maksmisega ise ka väga hästi hakkama. Pealegi töötab mu onu ühes hotellis seal ja me saame arvatavasti isegi tasuta," muidugi olenes see sellest, kuhu nad ükskord maanduvad, kui maanduvad. Ja sellest ka, et kas Josephi onu on tööl või mitte. Kuigi see ei lugenud eriti.
"Ja ma ütlen juba praegu ära - palun, palun. Me lähme ainult üheks ööks, sa ei pea pool päeva pakkima," palus Joseph. Ta ema võis minna ainult üheks ööks kuskile konverentsile, aga ikkagi oli tal vaja väga kaua pakkida, väga kaua endale riideid valida. Joseph ja ta isa ootasid tihti ema ligi kaks tundi, vaadates telekat, mängises wiiga, süües - mida iganes nad teha tahtsid.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 29, 2010 21:10:20 GMT 3
Andie kergitas külme, kui kuulis, et Josephi onu mingis hotellis töötab ja et nad võibolla tasuta ööbida saavad. Järgmise lause peale hakkas Andie kergelt naerma. "Mul käib see kähku" lausus ta ning naeratas laialt. Andie toetas samuti vastu ühte lifti seina, vaadates noormehe poole, ise õrnalt alahuuilt hammustades. See pani teda mõtlema, et kuidas tal nüüd niimoodi läks, et istus pargis ja nüüd läheb ühe kena kutiga randa ja seejärel hotelli. Veel paar korrust ja nad olid kohal.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 2:06:02 GMT 3
"Sellisel juhul ma ei hakka endale toitu tellima," naeris Joseph ja lifti kohalejõudes tõukas end seinast lahti ja tõmbas ka Andie kastist välja. Sedasi oli ta üle pika aja tüdrukul täiesti otse ees ja Joe nägi, et Andie oma alahuult sööb.
"Ma vaatan, et sulle pean vist küll süüa muretsema," lausus ta naeratades. Ta astus kaks sammu selg ees ja kasutas vaba kätt, et vabastada tüdruku alahuul valgete hammaste käest.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 12:35:14 GMT 3
Andie naeris endamisi, kui viimast lauset kuulis. "Selle vastu söök ei aita" vastas tütarlaps seepeale ning muigas kavalalt. Neidis võttis taskust välja enda korteri võtmed, möödus siis Josephist ning jäi ühe käega ust avama, teisega ikka noorukilt käest kinni hoides. Olles ühe luku lahti saanud, ausus Andie teise kallale ning tegi siis lõpuks ukse lahti, tõmmates Josephi siis endaga kaasa. Koheselt lasi ta poisi käest lahti. "Sa tunne end kui kodus" lausus Andie ning naeratas sõbralikult, kui oli jalanõud jalast saanud ja nüüd selg ees enda toa poole taganes, et 'pakkima' minna. Lõpuks keeras ta end ringi ja enda tuppa ta kadunud oligi.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 13:56:00 GMT 3
Joe vaatas, kuidas Andie kuskile kaugemale kadus ja võttis endal ka jalanõud jalast. Päikeseprillid lükkas ta pealaele ja nüüd mõlemad vabad käed pani pükstetaskutesse ja astus paar sammu edasi, korterit vaadates. Ta ei teinud seda üldse ebalevalt, vaid nii, nagu hakkaks ta ise sinna sisse kolima ja vaataks alles oma valduseid üle.
Tema kaalutlevad sammud viisid ta edasi umbes sinna, kuhu Andie kadus ja kuratlikud mõtted leidsid Joe peas endale koha. Ja mõtetega identselt sobiv naeratus ilmus ka huulile. Noormees vilistas paar korda enda ette ja jäi siis Andie toa ukse taha seisma, selg vastu seina toetatud, ja küsis:"Oled sa paljas?!"[/i]
|
|