|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 13:58:53 GMT 3
Andie oli just valged bikiinid selga saanud ning naeris endamisi. "Enam mitte" vastas ta ning turtsatas endamisi. Neidis oli muusika enda toas mängima pannud ning pakkis nüüd kotti. Katuseaknast paistis tuppa mõnus soe päike. Neidisel oli kotti pandud juba rannalina, päevituskreem ja pesu. Nüüd oli veel vaid paar pluusi ja pikemad püksid ka igaksjuhuks. Kui need ka kotis olid, hakkas Andie endale taaskord lühikesi pükse jalga tõmbama.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 14:14:11 GMT 3
"Nii ei ole ju üldse aus!" protestis Joseph ja juskui kontrollimiseks lükkas ta toaukse lahti ja jäi vastu uksepiita toetama ja riietuvat Andiet vaatama. Palju lõbusam oleks olnud, kui tüdruk oleks paljas olnud. Aga eks riidessepanekut võis ka vaadata. Ja samas ei teinud paha ka näha Andie tuba seestpoolt.
"Me peame veel minujuurest ka läbi käima muide," seletas Joe, hindava pilguga tuba vaadates. Tema üks lemmik asi oli raudselt katuseaken. Ta enda toas seda ei olnud, sest teda häiris kohutavalt, kui päike hommikul näkku paistis. Aga igal pool mujal oli see väga teretulnud. Ta oli pealegi enda kodu elutoa maast laeni akendega ka väga rahul ja ei oleks nurisenud, kui tema toal ei oleks üldse aknaid olnud.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 14:16:43 GMT 3
Andie muigas endamisi, kui nüüd endale pluusi taas selga tõmbas, muusika kinni pani ning koti lõpuks õlale asetas. "Elu polegi aus" lausus Andie nüüd, kui enda toa ukse poole läks ning Josephi rinnast eest ära õrnalt lükkas, et edasi minna. "Aga lähme siis" lausus ta ning naeratas kergelt, vaadates Josephi poole.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 14:20:09 GMT 3
"See ei olnud sinust eriti külalislahke," mossitas Joseph ja astus paar sammu tagasi, enne kui uuesti edasi astus ja Andiest kinni haaras ning tüdruku oma õlale tõstis. Kiusamine on väga tihti vastastikune.
"Järgmine kord mõtle, enne kui tõuklema tuled," muigas Joseph ja jalutas natukene edasi. Ta ei kavatsenud Andiet veel maha panna, vaid ikka paar tiiru ümber korteri teha, enne, kui nad edasi lähevad. Naljakas, sest mõlemad tahtsid randa, aga Joe käitus, nagu oleks neil aega küllalt.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 14:24:13 GMT 3
Kui Joseph temast kinni haaras ning oma õlale tõstis, Andie kiljatas kergelt. "Jäta järele nüüd!" hüüatas Andie ning naeris kergelt, vappudes ise noormehe õlal. "Ma ei olnud ju nii kuri" lisas ta läbi kerge naeru, suutmata naeru lõpetada. "Me võiksime küll randa minna, aga ei, sina tassid mind siin mööda mu korterit ringi, samalajal, kui me võiksime olla rannas ja päevitada ja sina oma alasti naisi vaadata" lisas ta ning turtsatas endamisi. Siiski ei saanud ta midagi teha, et alla saada, kuna Joseph OLI temast tugevam. Andie ei hakanud isegi mitte üritama sealt omal jõul alla saada.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 14:30:41 GMT 3
Joe jäi hetkeks seisma, hoidis ühe käega Andie jalgadest kinni ja teisega sügas mõtlikult lõuga. Üle pika aja oli ta jälle oma trennitegemisele tänulik. Oleks olnud päris mark, kui ta oleks tüdruku maha pillanud.
"Su jutus on iva," nõustus noormees hetkepärast ning kergel valsisammul hakkas liikuma välisukse poole, aegajalt keerutades, et Andiel võimalikult ebameeldiv oleks. "Manhassetis ei ole nudistide rand, siiski. Naised on ainult poolpaljad," seletas ta poole käimise pealt. Ja ega nudistide rannas ei olekski vist väga hea olla - sealsed naised olid tavaliselt väljaveninud ja lihtsalt arvasid, et nad on ilusad.
Ukse juurde jõudnud asetas Joseph ettevaatlikult Andie maha ja hoidis temast kahe käega kinni, juhuks kui tasakaal peaks kaduma ja peaks kukkuma hakkama. Joe enda pea oli selge ja tema juba nii kergelt ümber lennata ei kavatsenud.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 14:35:07 GMT 3
Andiel hakkas tõesti pea ringi käima, kui Josep keerutas. Siiski neidis naeris ikka õrnalt, vappudes siiamaani noormehe õlal. Lõpuks sai ta maha. Neidis seisis hetke, tundes, kuidas ka Joseph temast veel kinni hoiab. Hetk hiljem oligi Andie pea selge. "Ma tänan selle toreda, sõidu eest" lausus Andie ning turtsatas kergelt, hakates nüüd endale jalanõusid jalga panema. Need jalga saanud, ootas ta ka Josephi ära. Tütarlaps liikus uksest välja, ootas ka Josephi ära ning sulges siis selle, lukustades ukse. Taaskord läksid nad lifti juurde. Selle ajaga oli keegi suutnud uuesti alla minna, mistõttu pidid nad uuesti lifti ootama. "Kus sa elad? Kas me lähme jalgsi?" küsis Andie siis hetke pärast, tundes selle vastu uudishimu.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 21:41:10 GMT 3
Joseph ajas ka endale jalanõud jalga ja astus koos Andiega uksest välja. Harjumusest katsus ta üle, kas telefon ja rahakott on veel olemas. Lihtsalt ta kippus need taskust välja võtma ja kuskile vedelema jätma. Tavaliselt ajas ta siis mitu päeva oma vara taga, sest nii palju kohti käidi läbi ja tea siis, kuhu täpselt oma asjad jätsid.
"Ainult umbes kolm kvartalit siit edasi, me võime jala ka minna," ütles Joseph. Tõesti ei olnud siit tema koju pikk maa ja kui kasutada otseteid, siis kokku tuleb isegi lühem tee. Aga takso tuju Joel ikka veel ei olnud.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 21:48:35 GMT 3
"Selge siis" lausus Andie ning naeratas kergelt, lastes kotil õla pealt maha langeda, hoides seda lihtsalt käes. Kui nad lifti sisenesid, toetas neidis selle maha, sest kott oli kuidagi raske kokku tulnud, kogu selle krempeliga, mis ta kaasa võtnud oli. "Sa elad vanematega?" küsis Andie nüüd taas ühe küsimuse, jäädes uudishimulikult vastust ootama.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 21:56:48 GMT 3
"Ikka emme ja issiga," imiteeris Joseph väikese memmeka häält. Kui paar aastat tagasi oli ta valmis tegema ükskõik mida, et üksi elada, siis nüüd ta mingil määral isegi nautis kooselu vanematega. Muidugi ei olnud Upper East Side'il vist mitte ühtegi noort, kelle vanemad ei oleks suutnud pidada üleval korterit enda lapsele.
"Küsimusest järeldan, et sa vist mitte?" pakkus Joseph. Korteris ta muidugi kaua ringi vaadata ei jõudnud, aga samas ei näinud ta kuskil asju, mida emadele ikka meeldis demonstreerida nagu titepildid ja koolipildid enda väikestest kullakestest. Joe teadis omast käest, kui hulluks said emad minna oma laste üle - tal endal oli elutoa seinal seeria igast Joe eluaastast.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 22:05:20 GMT 3
Andie kergitas pisut üllatunult kulme, kuid samas - mis üllatus see ikka oli. Paljud elasid sellises vanuses veel vanematega. "Eip, vanemad jätsin ma Londonisse, kirurgi tööd tegema" seletas Andie ning naeratas kergelt. Nad olid juba poole tee peal alla.
Hetke pärast olidki nad all ning Andie pani koti taas õlale. Olles paraadnast väljunud, jäi Andie seisma, teadmata, kummale poole kõndima hakata.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 22:11:06 GMT 3
Joseph kergitas Andie selja taga kulme, kuid ei hakanud sellest suuremat numbrit tegema. Ikka võivad inimesed Londonist New Yorki kolida. Kuigi Joe ei mõistnud miks, sest London tundus palju inimsõbralikum linn. Mõlemad poisi käed olid jälle pükstetaskus ja prillid jälle ninal. Muidu oli päike hea, aga päev otsa kissitada oli natukene kahtlane ja ebamugav.
"Kas su kott on väga raske? Ma võin tassida seda, kui tahad," pakkus Joe, kui keeras samasse suunda, kus nad enne läksid. Tüdrukule mõeldes oleks ta võinud ju taksoga ka sõita natukene. Natukene aega oleks ju võinud kannatada.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 22:14:53 GMT 3
Andie kõndis nüüd noorukiga kaasa. Kuulnud pakkumist, Andie kahtles pisut. "Ma annan selle sulle siis, kui väga ära suren" lausus ta. Tüdrukut oli alati häirinud, kui poisid nende kotte tahavad tassida. Ise Andie võttis endale sellise kuhja asju kaasa, mis teha. Miks siis poisid seda tassima peaksid. Muidugi oleks Andie siiski tahtnud seda talle anda, kuid lihtsalt nii pirts ja printsess ta ka ei olnud.
|
|
|
Post by Joseph Meraz on May 30, 2010 22:26:22 GMT 3
"Kui sa väga ära sured, siis ma enam su kotti ei kanna, sest see võib laibaautol ka kaasa veereda," ironiseeris Joseph. Nad keerasid kohe-kohe tänavalt vasakule, sest Joel oli kindel plaan teekond võimalikult lühikeseks teha. Ta oleks isegi majadest läbi kõndinud - mis tegelikult nii loll mõte ei olnudki. Nende tee peale jäi ette üks hotell, kust Joe tihti läbi kõndis ja üks väiksemat sorti kaubanduskeskus, kust oli ka võimalik läbi jalutada, kui teadsid, kuhu minna. Ja Joe, kui põline Upper East Side'lane teadis, kust läbi sai. Ja tema ema tõttu olid tal ka teatud privileegid poodidest läbi jalutada.
"Ja me võime takso ka ju tegelikult võtta," pakkus Joe ja osutas mitmele teepervel seisvale kollasele masinale. Mitte just tema lemmikvärvi autod, aga samas olemas, kui neid vaja on erinevatel põhjustel.[/i]
|
|
|
Post by Andie Valletta on May 30, 2010 22:40:31 GMT 3
Andie mõtles hetkeks ning otsustas, et on nii palju printsess, et sõidab taksoga. "Jah, võtame takso" lausus ta lõpuks ning naeratas õrnalt, liikudes siis ühe kollase takso juurde. Ta avas tagumise ukse, tervitas juhti ning istus siis sisse, oodates ka Jossu ära.
|
|