|
Post by Romeo L. Byron on Jun 1, 2010 23:15:16 GMT 3
Romeo hakkas naerma. "Ära muretse. I get it a lot. Enamus küsib, kuhu ma oma Julia jätnud olen." Ta lonksas veidi kohvi, mis hakkas jahtuma. "Mul on ka kaks nime, aga Romeo jääb inimestele paremini meelde."
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 8:32:27 GMT 3
Kathy muigas. "See oli väga kohatu minust. Peaksin õppima oma keelt talitsema," lausus ta. "Ma usun ka, et Romeo jääb paremini meelde inimestele," lisas ta siis naeratades. Romeo oli ilus nimi ning tänu Shakespeare'ile ka väga tuntud. "Minu teine nimi on aga saladus," naeris Alix muhedalt, kuid tõsines siis. "Ei, tegelikult teavad mu esimest nime ainult mu lähedased," lisas ta. Tõsi ta oli. Kathy polnud ka tavalist teed läinud ja oma keskmist nime mitte kasutanud. Tema hoopis otsustas end lasta keskmise nime järgi kutsuda.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 13:05:13 GMT 3
"Ära selle pärast pead vaeva. Ma võtan Shakespeare'i-teemalisi märkusi pigem nalja kui solvanguna." Romeo naeratas. "Siiski kipuvad mõned arvama, et ma olengi Shakespeare'i Romeo, kes tapab end oma armastatu nimel. See on natuke liiga ennasthävitav." Ta keerutas tassi käes. "Minu teise nime peale veetakse kulm kõrgele ja öeldakse, et ma ei näe selle nime omaniku moodi välja. Oh neid stereotüüpe..." Tassis loksus veel vaid kohvipära, nii et noormees jättis tassi sinnapaika.
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 13:37:57 GMT 3
Kathleen hoidis oma käsi ümber tühja kohvitassi ning noogutas vaikselt Romeo juttu kuulates. Talle meeldis poissi kuulata. Tundus, et tollel ei jää kunagi jutust puudust. "Nojah... Stereotüübid on tõesti tobedad. Näiteks see arvamus, et kui oled rikkast perest pärit New York City tütarlaps, ei oma sa ilmselt mingeid suhteid oma vanematega," seletas neidis. "Aga mina saan oma vanematega ülihästi läbi. Meil on iga teisipäeva ja neljapäeva õhtuti pidulik õhtusöök ja pühapäeviti käime vendadega nende juures pannkooke söömas." Kathy lükkas tassi eemale. "Meil on palju traditsioone. Käime tihti bowlingut mängimas ja loomaaias... ja muud sellist," lisas ta. "Ma ei ütle, et kõikide pered sellised pole, aga ühegi mu tuttava omad küll pole. Linn pidavat perekondi lõhkuma - meiega seda juhtunud pole."
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 13:47:17 GMT 3
Romeo noogutas neiu jutule kaasa. Väide, et naised on latatarad, ei olnud tõde - kõik neist ei ajanud seosetut mula meigi, riiete ja pidude teemal. "Ma ei oska oma pere kohta öelda. Emaga kohtun ma siis, kui tal on vaja sess pildistada ja juhuslikult on mindki kaasatud, mis tähendab korra-paar nädalas. Ja isa annab end näole, kui tal on klubis abi vaja. Pallipoissi või midagi. Aga traditsioonid... Jõulud ilmselt. Ja sünnipäevad, niipalju kui need meelde tulevad. Kõik mu kaugemad sugulased on Euroopas."
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 13:53:17 GMT 3
"Ma ei kujutaks oma elu ilma vanematega pidevalt suhtlemiseta ettegi," torutas neiu poisi jutu peale huuli. "Aga eks noh... kui mul koguaeg nii oleks, ei oskaks ma isegi teistmoodi mõelda," arvas Kathleen. "Oootaa. Su ema on fotograaf!?" taipas Alix järsku küsida. Jutuajamine muutus aina huvitavamaks.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 20:55:33 GMT 3
Romeo noogutas. "Moefotograaf. Pildistab peamiselt modelle." Romeo nügis käega tassi mööda lauda. "Kuigi minuarust on tema töö igav."
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 22:03:29 GMT 3
"Laheee..." lausus Kathy suurisilmi noormeest vaatamas. "Ma ise tegelen ka pildistamisega aga loomulikult mitte sellel tasemel, nagu su ema," lisas ta oma ahvivaimustuse seletamiseks.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 22:07:23 GMT 3
"See pole lahe, kui ema helistab kell 8 hommikul, et mind sessile ajada," lausus Romeo. "Tead, ma arvan, et sinu pildid on tükk maad paremad kui mu empsi omad. Tal on väga imelik stiil."
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 22:17:29 GMT 3
Kathy naeris. "Ah, ära aja!" muigas ta. "Oleksid sa vähemalt mu pilte näinud, lubaksin ma sul nii arvata aga noo.. sa ju pole," lisas Alix. "Aga... Ma usun, et seda on veidi palju palutud agaa..." kokutas neidis. "Kas sul oleks võimalik mind näiteks järgmine kord sessile kaasa võtta?" küsis ta huuli torutades. "Ma teaaan, et me teame üksteist ainult..." Kathy viis pilgu suurele valgele käekellale. "...tunnikese aga no..." Kathleen naeratas armsalt, aga mitte selleks, et Romeot nõusse saada, vaid seepärast, et ta ei osanud oma tundeid pildistamise vastu muud moodi väljendada.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 22:21:15 GMT 3
Romeo noogutas, naeratus näole tekkimas. "Annab korraldada." Tema pilk langes kohvitassile, ta võttis selle ning tõusis. "Tahad veel ühte tassi? Ma võin välja teha."
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 22:36:28 GMT 3
"Sa oled ingel!" naeratas Alix ning tõusis samuti. Ta raputas pead ning naeratas veelkord. "Ma teen ise," sõnas ta ning kõndis leti äärde. "Üks latte ja selle noormehele sama kohvi, mis ennist," andis ta tellimuse edasi.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 22:39:27 GMT 3
Romeo ootas, kuni Kathleen oli lauda naasnud, ning turtsatas: "Ingel?" Talle oli meenunud üks sess, kus ema oli talle püharõnga ja tiivad külge pannud. Oli mingisugune "Heavenly" kollektsioon. "Mul on lihtsalt raha piisavalt palju üle, et kenadele tüdrukutele välja teha." Lauset saatis naer.
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 2, 2010 22:41:38 GMT 3
Kathy maksis kohvide eest ning jalutas lauda. Ta võttis istet. "Mul on ka raha, et meeldivatele noormeestele kohvi osta," muigas ta. "Millal viimati neiu sulle välja tegi?" küsis Alix ja võttis lonksu auravast joogist.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 2, 2010 22:43:28 GMT 3
Romeo võttis tassi vastu. "Tänan. Kes seda mäletab. Kui üldse ongi seda juhtunud." Noormees turtsatas. "Mulle ei tehtud kohvi välja, vaid saadeti kaisukarusid."
|
|