|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 5, 2010 22:35:35 GMT 3
"Vaikselt blokib juba see sõjaväeline kord. Ta oli varem nii... tema ise. Nüüd on tõsiseks bitchiks kätte läinud." Romeo ristas käed. "Ta võiks oma lollused peast visata, siis ei oleks minuga nii palju muret," sõnas ta. "Ee, jah. Leon on mu teine nimi, aga millegipärast paistab ta just seda eelistavat." Neiu viimase märkuse peale kortsutas noormees kulmu. "Ei ole minu! Bell on mingi.. 26? Mõtle veidi."
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 5, 2010 22:37:03 GMT 3
Kathy kuulas Romeot ja noogutas vaikselt. "Tead, ma lihtsalt üritan sind mõista, kuigi ma tegelikult ei mõista," sõnas ta ning kehitas õlgu. Poisi viimast lauset kuuldes hakkas neiu naerma. "Ma tegin nalja.. või vähemalt üritasin teha," lausus Alix. "Ära võta südamesse."
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 5, 2010 22:42:48 GMT 3
Romeo naeratas. "Ei võta. Ma ei jaga vahel matsu," turtsatas ta. "Jah, seda ütlevad paljud, aga ma ei mõista end isegi, mis siin teistest rääkida." Lift peatus ja uksed avanesid. "Mis me nüüd teeme? Tegelikult?"
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 2:16:56 GMT 3
"Pole viga, küll ma sulle siis seda matsu seletan," muigas Kathleen ning astus liftist välja. "Alustuseks võiksid ka sina liftist väljuda ning seejärel läheks koos tänavale," pakkus Kathy naerdes. "Edasi on sinu otsus," lisas ta.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 17:43:29 GMT 3
Romeo turtsatas ja järgis neiu nõuannet. "Mis oleks, kui sa räägiksid endast midagi?" pakkus noormees liuguste vahelt välja astudes.
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 18:07:14 GMT 3
"Minust pole väga midagi rääkida," sõnas Kathleen, kui oli tänavale jõudnud. "Tavaline New York City tütarlaps," muigas ta.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:15:14 GMT 3
"Aga fotograafia?" küsis Romeo. "Räägi veidi sellest hobist," palus ta tänaval seisatades.
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 20:18:15 GMT 3
Kathleen naeratas. "No, see on midagi, mis mind tõsiselt huvitab," sõnas ta, kui oli samuti tänaval seisma jäänud. "Mul ongi põhimõtteliselt vaid kaks tõelist hobi - fotograafia ja tantsimine," muigas Alix. "No pidutsemist ja shoppamist päris hobideks ju nimetada ei saa."
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:23:00 GMT 3
Romeo pidas end tööhobuseks - sada hobi pluss töökoht, kust võis iga hetk tulla kõne. Ja kõigi hobidega püüdis ta võrdselt tegeleda. Enamasti õnnestuski. "Tantsimine mulle meeldib. Kontserdite ajaks sai mõni koreograafia selgeks õpitud ja see mulle sobis. Kuigi praegu on see soiku jäänud."
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 20:24:42 GMT 3
"Miks sa enam siis nii palju laulmisega ei tegele?" küsis Kathy. Ta oli Romeo jutust nii aru saanud, et poisi laulukarjäär oleks justkui selja taga.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:29:49 GMT 3
"Ma ei tea..." Romeo kehitas õlgu. "Pole sellist tahtmist olnud. Kodus iseendale laulda on küll lõbus, aga sellist kutsumust, nagu varem ma leida ei suuda. Kuigi laulaksin hea meelega kuskil vabalava õhtul."
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 20:31:01 GMT 3
Kathy pööras pilgu oma käekellale. "Aga... Ma olen kindel, et kusagil hakkab kohe-kohe mõni vabalava õhtu," sõnas ta naeratades Romeole. "Tahad, uurin välja?"
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 20:37:06 GMT 3
Selleks polnud Romeo ette valmistunud. "Kohe praegu?" küsis ta veidi ehmunult. Ootamatu. Samas... miks mitte? Pole saanud tükk aega korraliku publiku ees laulda. "No.. Minugipoolest, kui see sulle probleeme ei valmista."
|
|
|
|
Post by Alix Kathleen Collins on Jun 6, 2010 20:52:33 GMT 3
"Mulle, kallike, ei valmista mitte miski probleeme," naeratas Kathleen laialt ja võttis taskust oma mobiili. Ta astus paar sammu poisist eemale ning peale umbes seitset minutit ning kahte kõnet, oli Kathy tagasi Romeo juures, naeratus veel laiem, kui ennist. "Kas Rock Cafe või Cafe Venus - mõlemas on täna vaba mikrofoni õhtu," pilgutas ta noormehele silma.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 6, 2010 21:02:53 GMT 3
Romeo ei osanud enam midagi öelda. "Okei. Ee... Tänan. Et asja uurisid." Ta kogus end kiirelt. "Tuled ka või viin ma su sinu järgmiste toimetuste juurde?" küsis ta autole viibates.
|
|
