|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 21:27:24 GMT 3
Kate vaid naeris selle üle ning nõustus noormehe järgmise väitega. "Sama siin ja see on mõnus. Kui ma millalgi oma korteri peaks ostma, siis peaks see kindlasti kuskil kõrgel asuma." lausus neiu. "Kuhu edasi? Sinu valik." küsis ta astudes elevantidest eemale just hetkel, mil üks neist valjut häält tegi. Võpatanud haaras ta automaatselt Romeo käest kinni. Hetkeks kohmetunud, lasi ta käe aeglaselt lahti ning lausus "Tundub, et Kate oli siiski tujukas." turtsatas tütarlaps ning hakkas naerma.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 21:31:40 GMT 3
Romeo naeris samuti. "Ma ju ütlesin. Mis sa arvad, kui läheksime linnumajja?" Rääkides viipas ta väikese pruuni maja poole, kust kostis valjuhäälset siutsumist ja heledaid hõikeid.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 21:39:14 GMT 3
Kate eemldus ning läks teisele poole teed ikka veel kergelt muiates, puurist eemale."Nõus. Seal on jahedam kah, ilm läheb kuidagi soojaks." noogutas tütarlaps ning liikus näidatud suunas, heites vargsi pilke noormehe poole."Oota, sul on oma korter onju? Kas sul seal üksi igav ei ole? Ma mõtlen siin tuleviku peale, kui ma enda korteri saan." uuris neidis jutu jätkuks.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 21:47:46 GMT 3
Romeo turtsatas taas. "Vahel on igav, aga siis panen ma head muusikat ja tõmblen lihtsalt mööda tube ringi nagu imelik," lausus ta. Siis noormees muigas. "Mõtled tuleviku peale? Aga mul on ruumi piisavalt - tule minu juurde elama," nöökis ta. Vähemalt saab Kate heast naljast aru.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 21:52:44 GMT 3
"Kujutan ette." muigas Kate hetkeks ning hakkas siis naerma, sest seda ette kujutada oli väga naljakas. "Jah, muidugi kohe homme kolin sisse." lausus Kate taas muiates ning kergelt iroonitsedes. "Pigem teinekord kui sul igav on siis helista mulle." lausus näitsik sõbralikult, "küll me midagi välja mõtleme, mida teha."
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 21:57:55 GMT 3
"Eks helistan." Romeo naeratas. Nad hakkasid linnumaja poole kõndima. "Aga praegu on mul väga huvitav. Nii et niipea ma sulle ei helista."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 22:02:33 GMT 3
Kate noogutas nõusolevalt "Okey." Puurides olevad loomad köitsid hetkeks neiu tähelepanu, kuid peagi liikus tema pilk tagasi noormehele. "Tore kuulda, sest mul on ka päris huvitav." naeratas Kate ,"eks ma hoian enda telefoni siis läheduses endale, kuigi ma kippun seda alalõpmata kuskile unustama." teatas tütarlaps kerge turtsatusega. Ta oli alati pisut hajameelne olnud.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 22:07:54 GMT 3
Romeo lükkas linnumaja ukse lahti ja lasi Kate'i enda ees sisse. Vastu lõi ebameeldiv lõhn. Lisaks sellele oli majas hämar. "I'm right behind you..." tegi noormees vaikset ähvardavat häält ja lasi uksel nende järel kinni vajuda.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 22:23:51 GMT 3
Külm õhk oli heaks vahelduseks soojale õue ilmale. Astunud sisse, tundis tütarlaps ebameeldivat lõhna. "You know, see kõlas täpselt nagu mingis creepis õudukas." turtsatas Kate ning tema kõrvu kostus lindude säutsumist. "Ja miks sa siia just tahtsid tulla. Kavatsed enda tapmiskatse siiski ellu viia?" küsis ta kerge irooniaga, "ossa, vaata seda!" lausus näitsik liikudes puuri juurde, kus seisis suur punane aara. "Ma alati väiksena tahtsin sellist rääkivat papagoid." teatas ta möödaminnes.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 22:26:26 GMT 3
Romeo oli tükk aega vait ning taandus siis ühte pimedasse nurka. Näis, kui kõvad närvid Kate'il on, mõtles noormees.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 22:33:08 GMT 3
Kate pöördus ringi, kuid Romeot ei olnud. Ta viis pilgu üle maja, kuid ei silmanud kedagi. "Romeo!" hõikas ta oma tavalisels häälel, et mitte linde ehmatada. Kuna vastust ei saabunud, liikus ta väikeste sammudega edasi. Noormees ei saanud lihtsalt kaduda ja kuna uks ei olnud käinud, pidi ta siiski veel sees olema. "Mida sa nüüd kavatsed? Oledki mingi hull kuskil hullarist we?!" küsis Kate just kui mitte kelleltki, "okey, väga kahtlane on iseendaga rääkida." muigas näitsik.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 22:34:55 GMT 3
Kui neiu taas möödus, hiilis Romeo nurga tagant välja, seisatas hiirvaikselt Kate'i kõrval ning ütles tema kõrva juures: "Boo."
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 22:54:03 GMT 3
Kate tegi veel paar sammu ning jäi siis seisma. Ta uuris maja, aga kõik, mida ta kuulis oli lindudekisa. Kuni tema kõrvu kostus häälitsus, mis tüdruku lausa hüppama pani. Kate'i suust väljus kile karjatus, mis pani linnud lendama ja räuskama. Pööranud end ringi, vahtis ta Romeole otsa enda ehmund näoga. "Boys....aga sa saad, Romeo." lausus neidis pahaselt, "You're an idiot you know? Kui keegi pole sulle seda varem öelnud, siis ma teatan seda sulle nüüd." Löönud poissi vastu õlga, jäi ta noormehele otsa vaatama, "Jobu. Tahtsid mulle atakki põhjustada we?" Ta astus noorukist mööda ning peatus kanaarilindude puuri juures, hakates vaikselt naerma kui ta just äsja juhtunut meenutama hakkas.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 4, 2010 22:56:56 GMT 3
Romeo turtsatas. "Ma teadsin, et sa lähed kohe täkku täis." Ta kõndis kanaarilindude puurini ja seisatas Kate'i kõrval. "Ma olen kursis, et olen idioot," naeris noormees.
|
|
|
|
Post by Kate V. Scott on Jun 4, 2010 23:02:26 GMT 3
Kate turtsatas Romeo peale ning keeras end poisi suunas, "Tundub et sa tead mind nende paari tunniga juba päris hästi. Ainult et sina suudad mind pidevalt üllatada." Neidis silmitses puuris lendavaid linde "Tore, aga mõnikord peab seda keegi lihtsalt meelde tuletama." nöökis Kate ning tema näole kerkis taas muie ja naeratus. "Ma soovitaks sul edaspidi ette vaadata. Äkki see kidnapping ei olegi nii halb idee." turtsatas näitsik.
|
|
