|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:22:42 GMT 3
"Mida? Seda, et mulle meeldib üksi olla?" küsis Alec enda kõrvale istunud tüdrukut silmitsedes. Ta muigas. Kui tüdruk enne Alec'i armi oli vahtinud, oli see Alec'is ebamugavust tekitanud, kuid ta surus selle maha ning võttis järgmise mahvi.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:25:57 GMT 3
Juliet noogutas, pilk ainiti jäätisel, millesse ta oli spiraali juba sisse keeranud. Kuigi see tundus talle alguses lihtsa esmamuljena, veendus ta praegu selles ise. Ta ei julgenud enam mehele ka otsa vaadata, sest ilmselt oli too tajunud tema pilku ja ta tundis häbi sellepärast. Ta isegi ei tahtnud teadagi kuidas too selle saanud oli.
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:28:26 GMT 3
Alec muigas ning lõpetas siutsuga. Hoolimatult viskas ta selle voolavasse vette ning kallutas pead siis tahapoole. "Tead, see, et arm mind hirmuäratavaks muudab, ei tähenda seda, et ma tegelikult ka mingi monster oleks," sõnas ta hetke pärast. Tegelikult polnud see täiesti tõsi, kuna Alec'i töö tegi temast jõhkra inimese, aga ta püüdis seda mitte välja näidata.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:32:06 GMT 3
Kohusetundlikult tõstis näitsik oma sinised silmad ja kinnitas need kartmatult mehele, keda ta pead kallutades vaatama jäi. "Ma ei arvanudki seda," lausus ta vaiksel häälel. Tõepoolest, ta ei olnud isegi mõelnud selle peale, et keegi on mingisugune koletis vaid tänu oma väljanägemisele. Pigem oletas ta, et võib-olla tegeles ta lihtsalt mõne ekstreemse spordiga. Näiteks mootorratastega ja juhtus üks õnnetus... Neid versioone oli tegelikult palju, kuid valjult ta neid pakkuma ei hakanud. Ta oli niigi oma arvamus öelnud.
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:36:27 GMT 3
"Võib-olla just mitte täpselt seda," sõnas Alec õlgu kehitades. "Ma saan inimestest piisavalt palju aru, et aimata, mida nad minust arvavad," lisas mees kergelt pead kallutades. Alec teadis küll, et see arm rikub tema näo täielikult ära. Ja iga vähegi sellise tüdruku, kes talle meeldis, nägemine, süvendas tema masendust.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:38:45 GMT 3
Järsku kortsutas Juliet kulme. Arvasidki inimesed, et ta mõtleb teistest halvasti? Tõesti? "Ma mõtlesin, et äkki oled sa mingisugune ekstreemsportlane kellega juhtus õnnetus. Ma ei pea sind mingisuguseks koletiseks ainult sellepärast, et sul on arm. Igal inimesel on neid," lausus ta vaiksel pominal enda nina alla ning langetas taas pilgu, vaadates nüüd nördinult ja isutult jäätist.
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:40:23 GMT 3
Alec turtsatas rõõmutult. "Ma ei ole ekstreemsportlane, kui mitte arvestada seda, et ma sõidan autoga üle mõistuse kiirelt. Ning arm... jah, peaaegu igal inimesel on mõni, aga mitte selline, mis ulatub üle poole mu näo ning keha," ütles Alec vastuseks. [/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:43:39 GMT 3
See oli lausa vaimustav, et arm nii suur olla sai! Kõige suurim ja pikim arm, mida Chels näinud oli, oli tema isal, mis oli umbes kahekümne sentimeetri pikkune. Seegi oli tema käsivarrel ja tekkinud siis kui ta oli koolieal trepilt alla kukkunud. Õnnetus. "Tulekahju?" pakkus ta üllatunult. Kuidas muidu saaks selline arm tekkida?
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:45:52 GMT 3
Alec raputas pead. "Tapmiskatse," ütles mees muretult, nagu räägiks ilmast. Ta oli nüüd üsnagi kindel, et tüdruk jookseb minema, parimal juhul karjudes, aga oli igasuguseid.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:48:17 GMT 3
Chelsea võttis lusika ning pistis selle suhu. Samal ajal tõstis ta pilgu, ning libistanud jala üle teise, kergitas ta mehe poole kulmu. Tapmiskatse? Ta ei olnud sellist vabandust kunagi kuulnud, kuid nähes, et ta on väga tõsine, mõistis ta ka alles nüüd, et see ei ole vale. "Oh," lausus ta vaikselt. "Õnnestus?" küsis ta, eemaldades lusika huulte vahelt.
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:49:33 GMT 3
Alec pööritas raskelt silmi. Blondiin on? "Jah, ma siin niisama, tulin just surnuaiast, kolmas rida, neljateistkümnes haud. Surnutel ka värsket õhku vaja, ja seltskonda, sa ei arva?" ütles ta kuivalt, hääl sarkastiline.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 19:52:00 GMT 3
Ülbus. Teda see eriti ei kõigutanud. selle asemel hakkas ta vaikselt naerma. Sarkasm oli talle alati meeldinud. "Anna andeks, ma pole kunagi suhelnud kellegiga, kes tapab inimesi," lausus ta vaiksel häälel, kihistades naeru edasi. Ta ei suutnud seda lihtsalt tõsiselt võtta, kuigi asi enesest oli lihtsalt veider. Kui ta oli mõrvar, siis mida ta kavatseb Chelseaga peale hakata? Tappa, sest ta teab nüüd tema saladust?
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 19:59:25 GMT 3
Alec hakkas naerma. "Noh, ära mind siis enda nimekirja algusesse pane, sest ega mina ennast ju tappa ei kavatsenud. Mind taheti tappa, kui sa just aru ei saanud," ütles ta lõbustatult. Ta pole juba ammu nii blondiiniga juttu rääkinud.[/i]
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 4, 2010 20:06:00 GMT 3
"Ei saanud, sest sinu sõnastus ei andnud seda korralikult mõista," lausus ta vaikselt, kibrutades üha rohkem kulme. Enam ta midagi ei öelnud. Kui teda peeti lolliks, olgu siis nii. Nagunii oli ta harjunud selliste asjadega, kuid sellegipoolest oli see solvav. Ta torkas edasi oma jäätist, sulistades vaikselt jalgadega vees.
|
|
|
Post by Alec Snow on Jun 4, 2010 20:10:32 GMT 3
"Nojah, sõna "tapmiskatse" on mitmeti mõistetav," sõnas Alec kergelt õlgu kehitades. Tõesti oli, aga kas ta istuks siin vabalt ning räägiks sellest, kui tema oleks see, kes tappa üritas?[/i]
|
|