|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 6, 2010 19:49:27 GMT 3
Näitsik pööritas vaikselt silmi, mida ei olnud läbi tema tumedate prilliklaaside aga näha. "Ära ole selles nii kindel. Alati leidub neid, kes näevad sellest kuulsuse loorist midagi läbi ja alati ei ole inimesed niisugused ärakasutajad nagu sa arvad," sõnas ta vaikse ohke saatel, tõmmates taas käega läbi oma juuste, surudes lõiketa tuka tahapoole.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 16:39:12 GMT 3
"Seda küll..." Päike kõrvetas halastamatult ja Romeo tõstis käe, et silmi valguse eest varjata. Hoolimata päikeseprillidest muutis ere valgus tema silmad kuivaks. "Sa ujuma ei taha tulla? Saaksid end veidi jahutada," pakkus noormees istuli tõustes.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 16:56:30 GMT 3
Ka Chelsea ajas ennast istui ning noogutas, tõustes seejärel kiirelt püsti ning heitis oma päikeseprillid rätikule. Seejärel jalutas ta kiirete sammudega veepiiri poole, peatudes selle ääres, pistes varbad ettevaatlikult merevette, sulgedes korraks oma silmad. Vesi oli küll jahe, aga mitte piisavalt, et teda takistada sisse minemast.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:01:43 GMT 3
Romeo, võtnud päikeseprillid eest, järgnes Chelseale. Neiu oli tõepoolest kahvatu, nähes välja, nagu oleks kogu see praadimine olnud asjata. Noormees kõndis vette. Veidi jahe, kuid ta läks edasi, kuni seisis põlvedeni läbipaistvas vees. "Tuled või jäädki kaldale sulistama?" küsis ta naeratades.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:06:15 GMT 3
Juliet jälgis Romeot, kes vette liikus ning kuuldes tema küsimust, ta noogutas ja otsustas eeskuju järgida, astudes kiirelt vette, jõudes paegi noormeheni. "Jahe on," lausus ta vaikselt. Värinad jooksid üle kogu ta keha kui pisikesed lained vastu tema reisi laksasid, kuid teadmine, et sellest päästab vaid üks asi, nimelt üleni vette minemine, otsustaski ta selle katse ära teha ning tegi mitu otsustavat sammu, olles peagi taljeni vees.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:11:25 GMT 3
"That's my girl," naeris Romeo ja tormas ootamatult Chelseast mööda, sahmas momentaalselt neiu poole vett ja sukeldus, ilmudes mõne hetke pärast taas pinnale, heleblondid juuksed näole kleepunud.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:19:44 GMT 3
Näitsik ahhetas valjult kui tema poole lendasid järsku mitmed veepiisad, muutes ta pooleldi märjaks. Nüüd jooksid tõesti judinad üle ta selja ning ta vaatas ahastunult sukeldunud kuju poole, mis peagi ka pinnale kerkis. Hetke veel Romeod vaadates, astus näitsik aga edasi, jõudes peadselt kaelani vette. Ja siis ta sukeldus, lükates vee all kõik ettejäävad juuksed tahapoole ning tuli tagasi pinnale, ise veel hullemini värisedes.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:22:09 GMT 3
Romeo tõmbas käega õle näo ja lükkas tilkuvad juuksed silmilt. Märganud, et Chelsea väriseb, küsis ta: "On sul külm?" Vesi polnud ju nii külm... Tema jaoks mitte.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:27:01 GMT 3
Chelsea noogutas, kuid see ei tähendanud veel, et ta veest välja ronib. Ta oli juba harjunud, et alguses ongi vesi külm ja alles hiljem, kui ta ära harjub, on see soe. "Natukene," vastas ta, sukeldudes taas ning tulles kiirelt uuesti pinnale, väristades veidi õlgu. "Ujume?" pakkus ta välja, astudes üha sügavamale.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:29:10 GMT 3
Romeo saatis Chelseat pilguga, kui neiu vees liikus. "Ikka," vastas ta näitsiku pakkumise peale.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:32:16 GMT 3
Saades nõusoleku, "heitis" Chels vee peale pikali ja jalgu liigutama hakates, ujus ta kaldast eemale, oranžikad juuksed justkui merirohuna vees järel ujumas. Kuid peagi ta peatus selleks, et ringi pöörata ja vaadata kuhu tema kaaslane jäänud on. Ega ta ise ei kavatseks üksinda ujuda. Eriti veel siis kui vesi on külm ja teda võib ähvardada selle juures mingisugune karmbioht.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:34:41 GMT 3
Nähes, et Chelsea juba läheb, lükkas Romeo end põhjast lahti ja kroolis neiule järgi, nägu vees, keerates pead aeg-ajalt paremale või vasakule, et õhku hingata. Mõne hetkega oli ta Chelsea juures.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:36:23 GMT 3
Oodanud kannatlikult noormehe ära, muigas ta veidi ning vaatas tagasi. Ise ta aga nii ujuda ei osanud. Pigem traditsiooniline käte laialisirutamine ja jalgadega hoo lükkamine oli tema ujumisnipp. See ei olnud küll kiire, kuid piisavalt hea, et kusagile jõuda. "Tagasi?" küsis ta, liigutades vee all jalgu selleks, et normaalselt pinnal püsida ja kuidagi lihased soojaks saada.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jun 9, 2010 17:48:47 GMT 3
Romeo noogutas, pööras end ringi ja hakkas konna ujuma. Teinud paar tõmmet, läks noormees üle liblikujumisele, pannes proovile oma vastupidavuse koormusele, mis tema jalgadele tekkis.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jun 9, 2010 17:54:13 GMT 3
Kuna Juliet aga ei olnud kunagi olnud mingisuguses ujumistrennis, polnud tema liikumised ja kiirus kõige märkimisväärsamal kohal, kuid siiski jõudis ta ju edasi, mis oli ka üks edusammudes. Lõpetas ta alles siis, kui ta jalad olid liiva puudutanud ning sügavalt sisse hinganud, vaatas ta kalda poole. Nüüd, kuis vesi oli soojemaks muutunud, polnud tal soovi veel niipea väljuda ka.
|
|
