|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 11, 2010 0:59:46 GMT 3
"Okei. Muusika läheb käima," sõnas Romeo, lülitas ruumidevahelised minimikrofonid välja ja pani muusika mängima, vajutades salvestusnupule. Siis sättis ta end pultide ees seisvasse tugitooli kuulama.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 11, 2010 13:42:51 GMT 3
Chelsea hingas viimast korda sügavalt sisse ning kuulas. Kerge klaveripala alguse kuulas ta ära ning alustas seejärel ise laulmisega. Tema hääl oli pea, et samasugune nagu Within Temptationi solistil, ainult et isegi natuke kõrgem.
Samal ajal üritas ta aga ka mitte Romeod tähele panna. Nii oli talle endale parem kui ta unustaks üldse asjaolu, et ta on kusagil stuudios ja süvenes laulmisesse.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 11, 2010 19:20:22 GMT 3
Romeo kuulas ja imestas. Chelseal oli uskumatult hea hääl, kuigi neiu ise ei paistnud sellest midagi arvavat. Ta sulges silmad. Olgugi, et ta polnud "Forgiven'isse" varem süvenenud, tundus see laul neiule täiesti sobivat.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 11, 2010 20:04:39 GMT 3
Kui tema lauluosa oli läbi, kuulas ta veel kuidas klaveripalast viimased noodid tulevad ning siis jäi kõik vaikseks. Seejärel suunas ta oma pilgu Romeole ja ootas tema arvamust, lootes, et see väga kriteeriumit täis ei ole.
“Kuidas oli?“ uuris ta, kergitades veidi oma kulmu. Tema sinised silmad olid ootusärevust täis. Võib-olla peaks ta natuke rohkem üritama ja mis siis kui ta pani sõnadega mööda?
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 11, 2010 23:02:36 GMT 3
Kohe, kui laul lõppes, vajutas Romeo stop-nuppu ja lülitas sisse ruumidevahelised mikrofonid. "See oli üllatavalt hea!" teatas ta elevalt. "Sul on super hääl!"
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 11, 2010 23:53:47 GMT 3
Chelsea võpatas kergelt ning hüppas sammuvõrra tagasi, kuid naeratas seejärel tagasihoidlikult, langetades arale tüdrukule omaselt ka vaikselt oma pilgu, kuid köhatas kergelt. “Ma pakun, et tegelikult kui see ära lihvida, siis oleks see vist isegi kuulatav,“ arvas ta, naeratades endiselt. Teda ei ole kunagi ülekoormatud komplimentidega ning ta ei osanud neid ka hästi vastu võttagi.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 13, 2010 20:35:40 GMT 3
"Aw, come on," naeris Romeo. "See on juba praegu kuulatav." Ta viipas, et Chelsea salvestusruumist tema juurde tuleks. Ta tahtis neiule salvestust lasta. See madal enesehinnang on tervisele halb.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 13, 2010 20:37:35 GMT 3
Chelsea ei vastanud midagi. Ta vaid vaatas viimast korda mikrofoni kuhu ta need neli minutit laulnud oli ja läks siis kiirete jooksusammudega Romeo juurde, seisatades alles tema kõrval. Neidis ei suutnud kahjuks mitte midagi teha selle enesehinnangu suhtes. Ta oli eneses alati nii haavunud ja ilmselt nii see ka jääbki, mis sellest, et talle jagatakse sageli komplimente. Punapea ei osanud neid õieti vastu võttagi.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 13, 2010 20:40:31 GMT 3
Romeo vajutas tühikut ja mängima hakkas seesama lugu, mis ennegi. Kuid nüüd oli sellele taustaks Chelsea hääl. "Sul on võrratu hääl ja lauljana saaksid minu hinnangu järgi väga kuulsaks," lausus noormees laulu taustaks.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 13, 2010 20:44:40 GMT 3
Tütarlaps ei vastanud midagi. Ta vaid kuulas laulu ja üllatus veidi, et taustaga kõlas see isegi päris meloodiliselt, kuid keeldus omale seda tunnistamast. Ta ei julgenud ja kartis. Oma ego. Kui see tõuseks, ei teaks ta ju kuidas ta käituks teistega, sest ta on nendest parem. Ta oskab küll rulatada ja tal on suurepärane hääl, kuid mille jaoks need elus vajalikud on?
“Sa arvad nii?“ küsis ta vaikselt kui laul oli lõppenud ning seejärel pööras ta oma sinised silmad tagasi Romeole.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 13, 2010 20:46:06 GMT 3
Romeo noogutas, silmis siiras pilk. Siis ta turtsatas. "Ma ei taha küll ära sõnuda, aga arvatavasti isegi kuulsamaks kui mina, ja mina olin mõnda aega Euroopa edetabelite tipus, otsapidi Ameerikasse jõudmas."
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 13, 2010 20:51:32 GMT 3
Chelss muigas endamisi. Hea oli, et Romeo oli jõudnud nii kaugele oma pop-muusikaga, mis sellest, et tüdruk, nagu varem mainitud, ei olnudki tegelikult sellise muusika austaja, kuid suurem osa maailmas kahjuks oli. Chelsea eelistas rohkem raskemat rokki, ilmselt ka gootit, kuid nende lood ei olnud kahjuks kusagil kuulsamas edetabelis.
“Ja miks ei jõudnud?“ uuris ta.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 13, 2010 20:53:17 GMT 3
"Ee..." Romeo otsis õigeid sõnu. "Sest ma... ee, panin ameti maha?" Ta polnud kindel, kas selline sõnastus andis mõtte täies mahus edasi.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 13, 2010 20:54:53 GMT 3
Ameti maha... Tütarlaps muigas taaskord. Laulmisega oli selline asi, et sai pausi pidada ja mõne aasta pärast tagasi pöörduda, mitte nii nagu näiteks mõnes firmas. Ainult kuu aega puhkust ja siis pidi kiirelt teistele järele jõudma.
“Mul on kahju kuulda. Laulja töö oli ilmselt huvitav kogemus,“ arvas ta, oletades, et tuuritamine on siiski lõbus kogemus, mitte vaevaline.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 13, 2010 20:59:19 GMT 3
"Kuivõrd lõbus on pidevalt hullunud fännidega kokku sattuda, kui ma üritan mõnes kohvikus hommikusööki süüa, taustaks "Romeo, volim te, volim te! Ti si moj idol!*" See viis söögiisu ära." Romeo heitis pilgu oma esimese albumi kaanepildi suuremale versioonile stuudio seinal.
OT: *Romeo, volim te, volim te! Ti si moj idol! - Romeo, ma armastan sind, armastan sind! Sa oled minu iidol! srb. k
|
|
