At fourteen hundred

[Chelsea Juliet]

Chelsea langetas pilgu ja ohkas vaikselt. EI, ta ei oleks suutnud ise ka selliste fännide keskel süüa. Aga kui ta taas noormehe poole vaatas, ei hakanud ta ka mõistatama miks tüdrukfännid nii talle ütlesid. Noorukil oli seda, mida sai nimetada Iluks ja ilmselt oli ta sellega ise ka kursis. Seejärel vaatas temagi suunas kuhu noormees silmad korraks pööras. Poster, või pilt, vahet ei olnud, igatahes oli see albumi pilt. Vähemalt oli tema oma karjääriga ilusa alguse saanud.

[Romeo L. Byron]

"Igatahes." Romeo suunas taas oma pruunid silmad Chelseale. "Ma soovitan sul mõne plaadifirma poole pöörduda. Teen sulle demo valmis, annad selle neile kuulata. Ja plaadileping on päeva pärast su postkastis," sõnas ta kergelt naeratades.

[Chelsea Juliet]

Punapea naeratas kergelt. Ta ei saanud salata osa, et lauljakarjäärist pole ta unistanud. Muidugi oli. See mõte on vist käinud igaühe peast läbi. Isegi Britney Spears on kuulus, mis sellest, et ta ei pea õieti viisigi. “Teeme nii,“ lausus ta enne kui suutis oma mõtteid tagasi hoida. Nüüd jäi tal üle kui kergelt naeratada ning mõelda korraks selle üle, et kes ikka nõustuks ta enda tiiva alla võtma ja tema plaadilepingu alla kirjutama.

[Romeo L. Byron]

Jess. Success. Romeo pöördus arvuti poole, salvestas faili ära ja pani siis plaadilugejasse tühja CD, et laul sellele kõrvetada. "Kuni plaat end kirjutab, feel free to do whatever you like," lausus noormees. Kui Chelsea soovib, võib ta pille proovida või mida tahes tema korteris teha. "Tunne end nagu kodus."

[Chelsea Juliet]

Kuigi talle just öeldi, et ta võib teha mida iganes ta soovib, otsustas punapea, et ta jääb siiski stuudiosse. Õnnetused jälitasid teda tihti seal, kus ta ei oska neid oodata, niisiis oleks vist parem siiski kodu omanikuga olla ning vaadata nuppe, kuid neid mitte puutuda. See oli muidugi Romeo enda tervise huvides. Muidu oleks ta ju tõesti mööda maja tuuritama läinud ja võib-olla isegi nii mõndagi huvitavat leidnud.
“Ma ignoreerin just seda mida sa mulle ütlesid ja ootan,“ lausus ta vaikselt, kummardudes klaviatuuri kohale, vaadates uurivalt kõiki nuppe, mis enamasti ühevärvilised olid.

[Romeo L. Byron]

Romeo turtsatas. Chelsea oli kohati oma madala enesehinnangu ja suhtumisega päris naljakas, kuigi tegelikult polnud olukorras midagi lõbusat. "Eks sa ise tea." Ta kõndis stuudio ukseni ja pöördus. "Soovid midagi juua?"

[Chelsea Juliet]

Tegelikult ta ei osanud ennast praegu kõrvaltvaates isegi ette kujutada. Võimalik, et ta jättis endast liiga haleda mulje koos selle nõmeda ja madala egoga, kuid mis parata. Ta oli kord juba selline ega suutnud ennast nii kiirelt ka muuta.
“Kui saab, siis viina kokaga,“ vastas ta muigega. Ilmselt ei oleks nooruk üldse uskunud, et tütarlaps tarvitab alkoholi. Ega ta seda kogu aeg ei teinud. Ainult vahete vahel, kui tõesti olukord oli seda väärt. Ning praegu oligi. Ta oli oma esimese loo salvestanud.

[Romeo L. Byron]

"Coming right away." Romeo kadus stuudio ukselt. Tal oli viimasest peost veidi alkoholi alles jäänud - või ei viitsinud Will kõike ära visata. Kööki jõudes leidis noormees kapist mõned pudelid, võttis külmikust Coca-Cola ja tegi Chelseale joogi. Kui neiu on otsustanud juua, siis palun, tema takistust ei sea. Endale kallas noormees lihtsalt Coca-Colat ning suundus, klaasid käes, korteri teisele korrusele. Stuudiosse jõudes ulatas ta viinaklaasi neiule. "Palun."

[Chelsea Juliet]

Kuigi ta oleks tegelikult eelistanud siidrit, see oli lihtsalt maitsvam ja sellel olid sellised gaasikesed, mis justkui plahvatasid vastu tema suulage, ei öelnud ta midagi vaid võttis klaasi vastu ning tõstis selle suule. Kui ta esimesed lonksud võttis, tänas ta jumalat, et sinna polnud väga palju viina sisse pannud. Ta oli seda ühe korra proovinud ning viina maitse oli kohutav!
“Suur aitäh,“ ei unustanud ta ka oma viisakused. Ta ei hakanud ka küsima miks Romeo ei joonud. See ei olnud tegelikult tema asi.

[Romeo L. Byron]

"Palun väga." Romeo lonksas oma klaasist ja kummardus arvuti juurde, et vaadata, palju plaadil veel kirjutada oli. 67%. Nojah, natuke veel.

[Chelsea Juliet]

Chelsea naeratas kergelt ja tänulikult noorukile, tõstes klaasi taas suule ning juues selle pooleldi tühjaks. Muidugi, temal, kes ei olnud eriti kunagi ju alkoholi tarvitanud, lõi silme ees peaaegu, et koheselt värelema. Kuid kuna ta seisis paigal ja vahtis tummalt mikrofoniga ruumi, ei olnud seda näha. Ainult pupillid olid natuke suuremaks tõmbunud, kuid see oli isegi loomulik. Nad mõlemad olid ju suhteliselt tumedas ruumis.
“Sa pöördud kunagi laulmise juurde tagasi?“ uuris ta järsku, tundes ennast hetkel palju jutukamana kui ta seda mõned minutid tagasi oli.

[Romeo L. Byron]

Romeo kehitas õlgu. "Võimalik. Kui ma Cafe Legato's otsustan tööle hakata, siis tuleb mul taas laulmisetuju peale. Ja mul oli edu Euroopas, miks mitte ka siin?" Ta jõi oma klaasist, pilk arvutiekraanil.

[Chelsea Juliet]

Naeratus ei kadunud kusagile. Romeo oli vähemalt nii enesekindel ja suutis kõiki sihte, mida ta ihaldas, ühe käeliigutusega omale rapsata. Tema, häbelik ja vaikne neiu, ei teeks kunagi mingisugust äri lauljana ega näitlejana ja ta ei jõuaks nii ka hollywoodi! Ta oli lihtsalt võimsalt hale.
“Noh, ma soovin sulle edu,“ lausus ta, tõstes oma klaasi justkui toostiks ja rüüpas veel natuke kokaga segatud viina.

[Romeo L. Byron]

"Ma tänan." Arvuti plaadilugeja libises lahti, Romeo võttis plaadi ja kirjutas sellele peale laulu pealkirja, originaalartisti ning Chelsea nime. Siis ulatas ta CD neiule. "Palun. Sinu päris oma demo."

[Chelsea Juliet]

Suure ettevaatlikusega, Chelsea võttis plaadi kätte ning silmitses seda kergelt. “Sul mingit karpi ei ole selle jaoks?“ uuris neiu, tõstes klaasi taas suule. Tegelikult teda eriti ei huvitanudki kas ta jõuab täis peaga koju või mitte. Tema hooldaja vaataks teda pikalt, kuid ei hakkaks sellel teemal rääkimagi. Teavitaks ainult vanematest, kes saadaksid talle sõnumi ning seegi kõik.